Wednesday, May 30, 2012

Argo Vals Band - 24 aprill Genklubi galerii

Pikk viivitus, kuid parem hilja, kui ei kunagi. Valisin välja ja tõmbasin üles pildid, mis tegin kontserdist Genklubis kuu aega tagasi. Soojendajana esines Marta Jakovski kvartett, kes töötles Ultima Thule laule. Mis oli well-done, kuigi mitte päris minu rida. Ent Argo Valsi oli selgelt sümpaatne jälgida, tegemist on uue aja tudeeritud muusikuga, kes on kursis ka eksperimentaalsemate (indi)roki stiilidega ning kelle instrumentaalpalad pole vaid jazz-nuudeldamine selle enda pärast. Alguses mängis Vals vaid üksi, teised olid laval ja istusid oma pillide taga nootigi tegemata. Seejärel alustasid nad Valsi "Hallitussilmade" looga. Esitusele tuli muuseas ka üks pala Talamak ansambli repertuaarist, "Hing". Fakt, et Valsi loomuses pole publikuga aktiivselt suhelda, mõjus mõnevõrra koomiliselt, kui bändi teine kitarrist tegi viiteid lugude pealkirjadele, mis kuidagi oldi välja punnitatud, kuna teistele muusikutele ei meeldinud nummerdatud tööpealkirjad. Panin üles ka foto setlistist.

Marta Jakovski Grupp:


Tõnis Kuusk

Marta Jakovski
Jorven Viilik, Jakovski, Kuusk, Paul Neitsov


Argo Vals Band:
Argo Vals
Jaan Jaago, Tanel Kadalipp

Karl-Markus Kohv
Vals mängimas Casio HT-3000 sünti, digitaal-analoog hübriid 1987. aastast
Paremal klahvpildur Kaarel Kuusk
Setlist
Kadalipp kontrabassil.




Friday, May 18, 2012

Kas muusikaline koostöö peab olema null-summa mäng?

"Luuperikontsert 1" sai eile suhteliselt negatiivse arvustuse. See pani mind mõtlema, et ehk mu soolo-muusika on liiga endakeskne kohati. Teised inimesed on mulle rääkinud, et muusika on kollektiivne protsess ja seda ignoreerida ei ole jätkusuutlik areng. Kahjuks tundub, et neil on õigus.

Pole raske näha, miks ma olen vältinud teistega muusika tegemist post-Opium Flirt. Keegi ei taha samu vigu uuesti teha. Ega kogeda samu halbu kogemusi jälle. Kahjuks minu eelmised bändikogemused koosnesid kohutavatest kompromissidest. Sellised, mida on võimalik klassifitseerida null-summa mängudeks.

Null-summa mängude teemal ma olen eelnevalt kirjutanud. Ma olen absoluutselt veendunud, et põhjus, miks nii paljud suhted (nii töö, kui ka isiklik elu) ebaõnnestuvad, peitub situatsioonides, kus ühe inimese võit seisneb teise kaotuses. Kui üks inimene tahab üht asja ja teine midagi muud, siis vaid üks isik võib saada, mida ta tahab. Ning teine inimene võib tunda vimma isiku vastu, kes oma tahtmise sai.

Teisest küljest, kes ütles, et konkurents on koostöö tegemise kõrvalprodukt? Ideaalis peaks olema võimalik luua võit-võit situatsioone kooperatiivsetes suhetes. Situatsioone, mis toovad kasu igale osalejale. Kas ma olen valmis uuteks koostööprojektideks? Kindlasti, kuid kaks faktorit on olulised minu jaoks: 1) Hea läbisaamine koostööpartnerite vahel. 2) Püüdlused leida võit-võit lahendusi ja leevendada null-summa probleeme. Teine on kindlasti keerulisem praktikas, kuid loodetavasti on see teostatav eesmärk.