Friday, September 2, 2016

Pillid püsti majas




Panin eile pillid üles ja hakkasin kohe uute asjade kallal nokitsema. Plaanis koguda ideid albumi jaoks, kus 12-keelne kitarr on keskne pill ja siis ehk veel nii mõndagi huvitavat. Aga esiotsa kogun ideid ja neid tuleb üsna mitmekesiselt. Võib aga üsna kindel olla, et mul ei tasu karta enesekordumisse takerdumist või eneseparoodiaks moondumist. See oht on alati olemas, aga tahaks uskuda, et selle vastu aitab a) pidev katsetamine teistmoodi lähenemistega ja b) tugev teadlikkus oma tugevustest.

Mis ehk tähendab ka seda, et kui mingi idee puhul on kahtlusi, kas see üldse töötab, järelikult pole mõtet sellega jamada. Päris huvitav, et kaks aastat tagasi ma tegin üsna hea bassklarneti-EP ja siis salvestasin terve albumi jagu materjali, millest ainult EP jagu söandasin lõpuks panna Indian Summer… albumile ja ülejäänu lihtsalt heitsin kõrvale, sest see tundus suvalise tapeedina. Ja isegi sel plaadil pidasid Muusikanõukogu kriitikud eelmine sügis üht lugu ikkagi liiga suvaliseks. Või suisa täis-jubeduseks, mina ausalt öeldes pole seda saadet söandanud kuulata. Go figure. Suvalist tapeeti loodan seekord vähem ja uut kvaliteeti rohkem.

Monday, August 29, 2016

Kolisin just Portugali

Ma olen tänaseks oma wwoofimise päevad ära lõpetanud. Kui ma olin Eestis, käisin ajutiselt paar kuud palgatööl ja plaanisin samal ajal suurt reisu oma uue kaubikuga Portugali. Pikaaegne sõber Guido on nüüd perekonnaga Berliini kolinud ja polnud mingit küsimust, kes hakkab talus nende asemel elama. Arvestades minu seniseid kogemusi nende kodu hoidmisega.

Õigupoolest oli esialgne plaan juba juuli keskpaigast alates Eestist lahkuda. Siis aga tehti ettepanek esineda Arvamusfestivalil. Alguses ütlesin peaaegu ära, aga Guido siis soovitas ikkagi jah öelda ja lasta ajutisel koduhoidjal minu eest jääda tallu kauemaks. Mõeldud-tehtud. 

Mängisin Arvamusfestivalil ära. Esitasin oma viis lugu, enamik endiselt Indian Summeri pealt. Kava:

Plain Obstinacy
A Bit Dark (pikem versioon)
Ruby You're My Friend I Love You
Theropodium (idee oli teha kava, kus mängiksin tavalisest rohkem trumme ja see instro sobis suurepäraselt)
Zen Spicebox (drooniva bassinoodiga soolokoht, pluss sekundaarse bassiliiniga lõpuosa)


15. augustil asusin kaubikuga teele. Peatusin paar ööd Berliinis Andrej juures, kellega tutvusin Jimi ja Maarja pool. Lõppkokkuvõttes osutus üsna väsitavaks reisiks ja ma paraku ka külmetusin natuke. Muidu oli üsna tore nädal perega koos, natuke rohkem puhkuse moodi, kui tavaliselt. Käisime ka rannas nädala keskel. Võtsime Guidoga paar surnud puud maha. Talveks hea küttepuid neist teha. 

Pühapäeval sõitsime koos Porto lennujaama naabrilt laenatud autoga, millega sõitsin pärast tallu tagasi. Ja sealt peale olengi omaette. Pere elab praegusest vähemalt aasta jagu Berliinis, mina hoian Portugali kodu ja vaatame, kuidas kummalgi läheb.

Ruby paneb hullu mu trummidel

Rannarestoranis õhtust söömas. Good times and good vibes!

Võtame maha üht surnud puud. Mis sai 10a tagasi metsatulekahjus kannatada.

Tuesday, August 9, 2016

Kuidas ma ansambliga Ouu mängisin (plaadil ja kontserdil)

Ekraanitõmmis videost, mis filmisin. Pildile bändiga jääda ei õnnestunud.

Kes veel ei tea, siis ma mängin bassklarnetit Ouu uue plaadi teises loos nimega "Manticore". Oma osad salvestasin tegelikult juba märtsis 2015 ühes Algarve'i villas, kus minu ülesanne vabatahtlikuna oli siseseinte värvimine. Tegin Hyrrile ettepaneku ja tal oligi mingi india mõjudega kitarri ja bassipartiidega taust saata. Alguses ma mõtlesin, et see tuleb instrumentaal. Siiani mõtlen, et selle oleks saanud ka killer-instrumentaaliks mängida. Seega, kui vokaalid peale tehti, siis muidugi osad minu salvestatust jäeti välja, aga hea, et bändile meeldis see, mis lõpuks sisse jäi.

Pilt kohast, kus mu "Manticore" osad sai tehtud
Mõtlesin, et oleks lahe teha ka bändiga live ja Intsikurmu festival osutus sobivaks võimaluseks. Bänd oli mu ettepanekuga nõus. Nendega sain ka ühe proovi tehtud Tallinnas. Siis mulle hakkas hirmsat moodi huvi pakkuma Kukemuru Ambient festival. Tegin Mariale, kes uus Sirbi muusikatoimetaja, ettepaneku retsensiooniks. Ja ta oli nõus! Seega plaanid natuke muutusid. Uus plaan oli Ouuga mäng ära teha ja siis jätkata roadtrippi Türi valda. Mõeldud-tehtud.

Kahju, et mul ei õnnestunud pildile jääda ansambliga (tegelikult õnnestus), kuigi tegel't bändist endast olen paar pilti Instagramis näinud küll. Asi seegi. Vähemalt filmisin setti oma kaameraga. Kuigi kohati oli mäng sloppy ja võimalik, et isegi ülemängisin kohati, ma pean tõepoolest ütlema: minu elektriklarneti eksperimendid töötavad ka bändi-kontekstis! Pill oli helipildis kenasti esindatud ja seda olevat isegi oruni kuulda. Eelistan ikka spetsialiseeritud helipäid tavamikrofoneerimisele, sest a) ma eelistaks pillile võrreldavat helitugevust elektrikitarridega ning vältida feedbacki ja b) ma soovin efekte kasutada, kontserdil kasutasin delayd ja pitch-shifterit. 

Videost vaatan, et kui Jaan mängib "Manticores" oma väga cooli korduvat bassiosa (millel alguses oli väga bassklarnetlik toon, seega otsustasin komposiittekstuuri lindistada), on seda vaevu kuulda, aga minu klarnet duubeldamas täpselt sama asja on vägagi prominentne. Mängisin kaasa ka "Scandal Sandalsis" ja õppisin selleks ära keelpillipartiid plaadi pealt, pluss improviseerisin soolosid. Laia diapasooniga pill mul ikka, sain nii bassi duubeldada kui ka viiulipartiid järgi mängida.

Varusin pärast mängu natuke alkot kaasa, millele mul moosekandina õigus oli ja toitu termosesse ja panin Järvamaale ajama. Ma tõesti tundsin, et Kukemuru on festival, mis minu jaoks palju huvitavam ja väärt seda vaeva, mida kriitikuks ja bändifotograafiks olemine endaga kaasa toob. Tegin täiesti õige valiku, aga rohkem saab lugeda reedesest Sirbist, püsige lainel!

Ouu oli Intsikurmu festivalil:

Hyrr - kitarr, vokaal
Tiit - kitarr, vokaal
Rahel - synt, vokaal
Jaan - bass
Rihard - trummid
+ Edmund - bassklarnet (*)

Ja mängis rahvale sellist repertuaari:

La maison d'horreur
Manticore *
Scandal Sandals * 
Foam/Casanova
Take Me Back in Time
Madman Mantra
El Pueblo Sonido

Wednesday, July 27, 2016

Eelmine nädal @ Projekt Kodu

Üsna tore nädal oli Jimi ja Maarja juures. Koostöö Jimiga sujus väga hästi, kinnitasime pitsaahju varjualust valmistades talasid kandvatele postidele. Reedel käis ka palgimeister Hiiumaalt, kes aitas katust panna. Pilt temast ja Jim'ist töötamas sarikate kallal:


Ja siin pitsaahju varjualune koos valmis plekk-katusega.


Käis ka vene juurtega sakslane Berliinist Andrej. Temaga ladusime puuriida väliköögile. Ja nägime palju airbnb külalisi ka, Inglismaalt, Saksamaalt, Šveitsist.

Pühapäeval oli aga avatud talude päev. Kokkuleppe, et ma teen mingi esinemise seal, sõlmisime tegelikult juba kaks kuud varem, kui ma olin Lätti läinud ja ma mõtlesin, et võiks proovida mingit kodukontserti ja vaadata, kas õnnestub selle taktikaga mingit fan-building'ut teha.

Päris aus olla, siis ega väga vahet ei olnudki minu hilisemate kontserditega. Viimasel ajal on ikkagi nii siin kui seal läinud nii, et päriselt huvitatud kuulajaid on mõnikord vaid vedamise korral eesti väiksust arvestades palju ja eduks võib ehk sedagi nimetada, kui keegi pärast plaadi ostab. Õnneks oli Jimil idee, et ma võiks pilli puhuda juba päevasel ajal. Ja nii tuli mul idee mp3 mängijast lasta tervet Indian Summer… plaati ja selle taustaks laulude puhkpilliosi mängida. Hiljem tegin sama asja Art Disease'iga.


Kogusin ka annetusi ja natuke isegi sain. Oligi plaanis annetuste kogumisega eksperimenteerida. Kütuseraha ei hakanud nõudma. Minu jaoks oli see natuke teistsugune kogemus. Olen saanud kenasti kompenseeritud, olen saanud ka vaid kütuseraha, olen ka ilma midagi saamata mänginud ja vahest juhtub nii ka, et lubatakse heldelt maksta ja pärast ei kogune kopikatki. Pärast kõiki neid kogemusi julgen järeldada, et ma ikkagi eelistaksin olukordi, kus korraldaja vähemasti kütusekulu kompensatsiooni garanteerib. Annetuste kogumine võib töötada, aga toona ehk polnud see päev.

Päris kontserdi ajal nägin ka inimesi lahkumas. Tõtt-öelda pidid osad inimesed laste pärast minema hakkama. Ja isegi enne kuulsin, kuidas üks mees pidi ära minema, kuna tema laps sai nõelata herilase käest (ja neid on seal parajasti oioioioi kui palju!). Võimalik, et alustasin liiga hilja ka mängimist.

Mul olid ka tehnikaprobleemid. Esimesed kolm lugu olid enamvähem okei, kahe viimase ajal läks ka paremuse poole, aga kahes keskmises olin mõneti hädas.

Mis lugusid siis tegin? Seekord jätsin ära klahvpillid, seega tegin lugusid, mida sain ilma klahvideta teha:

A Bit Dark
Fading Shades 1012
Ruby You're My Friend I Love You (salvestasin luuperisse spetsiaalselt oreliga tehtud bassiliini)
Macrobiotic Quicksand (kõige vanem lugu, mis läheb mu kodulindistusperioodi algusesse tagasi ja loo lõpus sain aru, kui perses oli kitarrijuhe)
Merkuurimürgitus kaevupõhjas (kõige suurem kannatus oli selle loo ajal, sest kitarrisaund oli käest läinud. Uue Õu kontserdi versioon juulikuu algusest jääb seega seni definitiivseks live-versiooniks).
Zen Spicebox (selles ja viimases loos sain enamuse luuperitööst õnneks ära tehtud bassklarnetiga. Siis ka musitseerimise meeleolu paranes minu jaoks)
Le Savoir C'est Le Pouvoir (lõpus kolmehäälsed monosündiosad tegin bassklarnetiga)


Pildid minust tehtud ühe tallinlase poolt nimega Kaur. Tänud! Tema pildistas ka selle torniülevaate toimuvast. Nimelt oli Projekt Kodus restoranipäev. Serveeriti ulukilihaburgereid (aga ka taimtoidukotlettidest alternatiive) ja kohvi, morssi jm jooke. Burksid olid päris head kusjuures.


Esmaspäeval lahkusin. Käisin Tallinnas õhtul ja tegin proovi ühe bändiga, kellega plaanin pea külalisetteaste teha. Aga see las jäägu esialgu üllatuseks.

Wednesday, July 20, 2016

Lahemaa Rahvuspargi sõpradel külas

See nädal olen Jimi ja Maarja juures. Tänavu teen vähem wwoofimist, aga kuna mul tekkis just vaba aega, saime Jimiga kokkuleppele nädalaks ajaks. Eile hakkasime Jimiga tööle poolelioleva cob-ahju varjualuse kallal. Üsna sarnane struktuur väliköögile, plaanis paigaldada plekkkatus ja panna paika kandvad puitraamid. Selline nägi välja eile hommikul.


Alati, kui ma mõnda sarnasesse kohta tagasi lähen, on omamoodi äratundmisrõõmu, aga ka palju uut. Üllatus oli, et kaevuvett saab nüüd kraanikausi kaudu kätte. Käisime eile saunas ja nüüd saab duši all ka käia. Ja kanalas on hästi palju tibusid. Pühapäeval muide on ka siingi avatud talude päev ja ehk teen järgmine nädal sellest ka ülevaate.

Saturday, July 16, 2016

Kreatiivmootor Uues Õues 14 VII 2016



Kreatiivmootor tegi Tartus ka "Algne sülg esitab" esitluskontserdi. Koosseis oli teine, uus kitarrist (Alvin Raat) ja ka asendusbassimees (Indrek Mällo). Omamoodi on see täitsa põnev, et Kreatiivmootori ridades aegajalt teisi moosekante näeb, Põlvas nägin neid Mihkel Kleisiga näiteks. Tõsi samas on, et 'mootori elektrooniliste põhjade peal mängides tõusevad oma kummalisel moel kõige enam esile ikkagi trummar, saksofonist ja…residenthäälutaja Roomet muidugimõista (kuidas siis teisiti?).

Roomet ja Alvin
Kontserdiavapooles tuli muuseas ka igihaljas "Irratsionaalne" ja seal olid küll päris mõnusad kidra- ja bassiosad. Alvinit ja Indrekut võis kõige rohkem kuulda ka lisaloos, kus saksofonist jättis lavale minemata ning publiku soovide peale kuulda "Indreku lugu" alustaski Indrek oma bassiga lisalugu. Mällo oli eelmine nädal teinud Impromaschine'i Barlovas koos Marvin Miti, Liis Ringi,, trummar Karl Markus Kohvi ja trompetist Tanel Aavakiviga. See oli märksa mellow'm afäär kas või flügelhorni ja Liisi vokaali poolest. Kreatiivmootor aga keerab kütte peale juba ainuüksi tugevalt biidikeskse presentatsiooni ning…go figure, Roometiga! Ka saksofonist komplementeerib vokaalihullust üsna huvitavalt. Ja ma sain aru, kui hea trummar 'Mootoril ikkagi on! Väga krautrokk, aga ka väga orgaaniline ja vahetu jazz. Üsna tihti hindan bände justnimelt trummarite järgi ja Kreatiivmootori mees sobib neile ülihästi.

Impromaschine Barlovas 8 VII 2016

Sunday, July 10, 2016

Kultuuriklubi Kelm 9 VII 2016


Tallinna kontsert tuli natuke teistmoodi välja. Mul ununes maha Korg Kaoss Pad, mille sisendite vahetamisest olen juba viimased neli aastat sõltunud. See tähendas minu jaoks, et luuperisse sai nüüd ühendada vaid kaks instrumenti korraga ja üht sisendit ei saanud enam kahe pilli vahel (kitarr ja klarnet) jagada. Hakkasin heliproovi ajal kerge stressisoleku all mõtlema, et kuidas ma siis live ära teen. Kaalusin mitut varianti, kuni lõpuks otsustasin kogu luupimise vaid kitarri ja sündiga teha. See tähendas, et kõik puhkpilliosad tegin süntesaatoriga. Bassklarnet jäi endiselt elektriliseks, aga mängisin seda vaid otse soolopillina (ja põhiline soolopill ta mul nüüd ongi), kui muidu teen sellega ka luuperisse bassi ja ansambliosi.

Nii et jah, kontserdil olin sedapuhku siis mugavustsoonist välja tõmmatud natuke. Võib-olla see kohati natuke andis mingi energialaksu juurde. Mõningaid lugusid nagu "A Bit Dark" ja see uus lugu "The Milk Never on Time" (tuli paremini välja seekord) tehes tundsin, et mul see outsider pop-rida tuleb erilise kuraasiga välja. Viperusi ikka oli ja kohati tundsid eelsalvestatud luubid (võetud tegel't oma albumimaterjali multitrack'idest ja talletatud läbi arvuti USB'i kaudu uude Digitech'i luuperisse) natuke lo-fid olevat. Aga võib-olla on Kelmis lihtsalt akustika vähem kui optimaalne. Üldjoontes usun, et tuli üsna veenev esitus.

SETLIST:

Plain Obstinacy
Fading Shades 1012
Ruby You're My Friend I Love You
A Bit Dark
The Milk Never on Time
Tsivilisatsioon neab iseend (kitarriversioon)
Le savoir c'est le pouvoir

Rahvast oli jah vähe, millega vist peabki leppima, kui ma just ei hakka oma promomis-kompetentsi rekordilisel tasemel treenima. Tegel't on promotöö ikka jube raske ja ma mäletan, et kui Opium Flirt hakkas püünele tulema Dejavoodoo presentatsiooniga, siis jälgides Andrese ideid reklaamitegemiseks uuele koosseisule ikka mõtlesin, et päris nõudlik teema on see oma bändile tuule alla ajamine. Pühendunud kuulajaid võis ehk olla oma kümmekond, kui oligi rohkem inimesi, siis olid nad pigem baaris. Võib-olla ühel päeval leian viisid, mis töötavad. Praegu aga siin omaette ironiseerin, et teinekord on edulugu seegi, kui paar plaati õnnestub maha müüa (üks ostja oli Belgiast, nii et fan building isegi töötas seekord).

Bassklarnet sedapuhku soolopilli rollis

Välismaa esinejad olid ka päris head. Shiner Soomest on sedasorti rock-ansambel, mida oleksin kujutanud parema alternatiivina lõpetamaks Schillingule, kui see geneeriline Black Lizard. Nende sett koosnes ainult viiest loost ja need ei olnud üldse pikad lood! Nii et üsna lühikese kavaga bänd. Venelane Fjordwalker tegi päris mõnusat elektroonilist mussi. Tema ajal oli ka rohkem kuulajaid, kes pidasid mussi päris tantsitavaks. Aga neid ain't 20 ringis võiski olla.

Shiner

Fjordwalker