Wednesday, December 7, 2016

A Short Video Clip / Väike Videoklipp




Just posted a short video clip. Of playing an electric piano groove from one of my more keyboard-oriented new tracks. Cutting the loops is going well, keyboard loops all done, will start with guitars and bass clarinet tomorrow, I hope. The weather's been good, each day before the sun begins to disappear behind the woods (which do obscure the sun from the panels about 3 hours before actual sunset) the batteries appear fully charged. Which is good. The batteries are too old, so I have to be more conservative with the electricity use after 2PM.



Panin just väikse klipi üles Instagrammi. Üks gruuviv elektriklaveri progressioon ühest klahvisemast teemast. Luupidega läheb hästi, klahvpillid tehtud, hakkan ehk juba homme kitarridega ja ka bassklarnetiga pihta. Ilm on olnud hea, akud paistavad täis olevat selleks ajaks, kui päike hakkab puude taha kaduma (mis juhtub kolm tundi enne tegelikku loojangut). Akud samas liiga vanad, seega praegu tuleb elektri kasutusega olla võimalikult säästlik pärast kella kahte pärastlõunal.

Monday, December 5, 2016

Recording / Salvestamas




EST: Hakkasin just salvestama uusi asju. Täna on olnud eriti hea päikseline ilm, seega energiat piisavalt, et laadida patareisid ja lülitada pillid sisse. Saab olema põnev salvestada uut albumit päikeseenergia abil. Mis muidugi tähendab, et salvestada saan vaid siis, kui päikest paistab paneelide peale. Seda juhtub maksimaalselt viieks-pooleks kuni kuueks tunniks praegusel juhul.

Alustada otsustasin luupide valmistamisest. Ühtlasi teha pill pilli haaval. Seega kõigepealt mängin sisse klahvpilliluubid. Seejärel kitarriluubid. Vaatan, kuidas jooksvalt läheb, aga seni Instagrami ikka postitan järgnevate nädalate jooksul.

ENG: So I've finally commenced recording newest tracks. Today has been a particularly clear and sunny weather, so there's enough energy to charge batteries and turn on the instruments. It's going to be so exciting to record a new album with solar energy. Even though it means only recording when the sun rays touch the solar panels. Which for now means about five and a half or six hours of usable sunlight from that standpoint.

I decided to start with the loops first. Also do it instrument by instrument. So first I will do all the electric keyboard loops. And then all the guitar loops. I'll see how I will be doing, but I expect to keep on posting to Instagram.

Friday, December 2, 2016

Kas loomevallas on motivatsioonipankrot paratamatu?

Tänavu Intsikurmu festivalil. Foto: Sinencia Kass

Huvitav, et pea neli aastat tagasi kirjutasin oma blogis, et Eestis on ehk ruumi vaid ühele Schillingule, tõstes seda esile menuka muusikafestivali näitena. See nädal siis teated Schillingu ärajäämisest tuleval aastal. Ka Schillingu tegijatel on raske.. Kuigi siin on rõhutatud rohkem läbipõlemise moodi probleeme, ehk "motivatsioonipankrotti". Tulude ja kulude vahekorda pole mainitud ja targem olekski mitte pinnida seda infi välja.

Lootsin ise ka, et kunagi õnnestub Schillingul sooloartistina üles astuda, ma pean ses suhtes aus olema. Tegelikult on mõõdapääsmatu fakt, et üks asi on olla (ühel või teisel viisil) heitlev muusik ja teine asi on olla (ühel või teisel või kolmandalgi viisil) heitlev kontserdikorraldaja, muusikafestival või kontserdikoht. Kõigil on raske ja programmi kokku pannes tuleb tihti arvestada üsna mitme faktoriga, alates sellest, kui väga keegi muusik või esineja üldse korraldajate maitsega klapib kuni selleni, kui pop või tunnustatud ta parajasti tegelikult on. Teisisõnu, kui kedagi esinema kutsutakse, siis ikka põhjusega. Ju siis on mul üsna palju ihaldatud esinemisvõimalusi jäänud saamata, sest veenvat argumenti, miks just mina peaks sinna-tänna pääsema, pole nähtud. 

Schilling võis ju olla omandanud ilusa muusika institutsiooni maine, aga eks Eestis on seda institutsiooni üleval hoida keerulisem. Ei tea, kuidas küll Positivuse, rääkimata igasugu suuremate välismaiste festivalide tegijad töökoormuse, stressi ja muude probleemidega (ja olgem kuradi ausad, osad neist tulenevad ka kapitalistlikust turumajandusest) hakkama saavad. Olgu Eestis ruumiga ehk vaid üheks selleks edukaks muusikuks või üheks selleks edukaks festivaliks kuidas on, ka edukad põlevad läbi. Või takerduvad enesekorduseni või suisa enesekarikatuursuseni. Kui juba Eplik on ausalt tunnistanud, et ta ei suuda enam leida värsket lähenemisnurka oma soolostiilile, siis miks peaks mõni vähem edukam muusik üldse suutma 20 aastat ühte rida ajada, eriti, kui kaelas edupuuduse raske veskikivi. Festivalidega kindlasti samamoodi. Täna kuulutas motivatsioonipankroti välja Schilling, vaatame, kuidas homme (loe: lähimas tulevikus) läheb Intsikurmu festaril. 

Minulgi on peas olnud mõtted proovida, et kuidas oleks elu ilma muusikat loomata-salvestamata-avaldamata-taasesitamata. Aga siis ma lülitan jälle pillid sisse, harjutan mingeid uuemaid asju ja mõtlen, et päris alla anda ka ei tahaks. Nii, et ei teagi, mida tegelikult teha. Seetõttu soovin ka Schillingu korraldajatele jõudu avastamaks Schillinguvaba elu olemuse ja jõudmaks kõige sobivamate järeldusteni.

Tuesday, November 29, 2016

Uus singel - The Milk Never On Time

Loodan pihta hakata uue albumimaterjali salvestamisega detsembris-jaanuaris. Seni olen aga prioritiseerinud paari ideed, millega alustasin juba kevadel. Kaasa arvatud see lugu.

Siin ta siis on, minu esimene singel, kus on kuulda Danelectro 12-keelset elektrikitarri. Ehk siis uus kitarrisaund. Lugu ise pärineb ühel instrumentaalpalal, mille salvestasin Indian Summer in Portugal sessioonide aegu, aga jätsin kõrvale, sest ta ei tundunud nii huvitav, kui need instrumentaalid, mis tegelikult käiku läksid, või siis hiljem tulnud vokaalmaterjal ("A Bit Dark" näiteks). Lugu oli alguses kolmeosaline, klahvpillikesksem ilma igasugu kitarrideta ja tavameetrumis.

Kirjutasin aasta tagasi teksti, mis järgis naisõiguslusest tuttavat põhimõtet personal is political ja otsustasin proovida seda teksti seada tollele kõrvalejäetud ideele. Ma loobusin esimesest osast, kasutasin sõnu algusosaks-edutatud-keskosas, seadsin kogu loo 7/4 taktimõõtu.

Lives mängisin seda ka paar korda. Tallinna kontserdi ajal isegi kerkis kindel idee loo lõpuosa rütmisektsiooni jaoks: bassklarneti ostinato kaob ära ja selle asemele tuleb üks bassinoot (ehk mi-bemoll) neljandiknootidena. Noodi tatsusin sisse elektrioreli bassipedaalil. Trummipartii peal natuke jälgib bassipedaali tunnetust.

Mängimas uut singlit suvel laivis. Kultuuriklubi Kelm, 9 VII 2016

Ütleks, et algse ideega võrreldes õnnestus teistsugune tunnetus saavutada küll. Rohkem draivi ja dünaamikat ja isegi hinge. Originaalidee mingis mõttes osutas minu klahvpillid + elektriklarnetid kombo võimaluste ammendumisele. Tõtt-öelda ongi "Art Disease" oma saundivõimalustes ületamatu sama pillipagasiga. Mõni ime, et mul hakkas taas tekkima huvi kitarri vastu. 12-keelsed kitarrid on kindel viis minna edasi. Ahjaa, ja siin loos pole ühtegi süntesaatoripartiid. Pillid on Danelectro, elektriorel, bassklarnet ja trummid. Vahelduseks ju tore Prophet välja jätta.



Head kuulamist!

Monday, November 28, 2016

Akustiline 12-keelne kitarr

Jäin oma eksperimentidega 12-keelse elektrikitarriga kohe nii rahule, et otsustasin soetada ka akustilise pilli, mida oleks ka niisama hea mängida, ilma luuperdamata. Kuigi saab ka toda teha, valikul lähtusin põhimõttest, et helipea oleks ikkagi olemas. Tegin just Instagrami jaoks pilti kah:




Elektrikaga võrreldes kohe teine tunne, aga hakkan tasapisi tinistades juba ära harjuma. Lisaks helipeale on pillil muide ka sisseehitatud häälestaja. Lülita vaid nupp sisse ja saadki pilli häälde vaid minuti-paariga. Vanasti võis ehk 12-keelse häälestamine võtta jube kaua aega. Näiteks Genesise puhul olevat enne kontserti olnud kidrameestel selleks, et üldse ära mängida igasugu "Supper's Ready" tüüpi lugusid mitme 12-keelse pilliga, spetsiaalsed kuni paaritunnised häälestusrituaalid. Tehnika areneb, elektroonilised häälestajad teevad elu lihtsamaks.

Monday, November 7, 2016

Trummisessioon

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on



Täna tegin veidi trummide salvestust. Lisaks uutele ideedele, mida ma pole veel seni salvestama hakanudki, on mul mõned asjad, millega tegin algust juba maikuus, kui kolmeks nädalaks Lätti läksin. Seega otsustasin need enne ära teha, kui edasi liigun.

Kolisin just omadega kööktuppa. Ilm on jahedaks läinud ja olen juba köögis pliiti kütma hakanud. Seega madrats on põrandal ja magan seal. Tõhusam oleks ilmselt teha tuld ühes küttekoldes, selmet kütta köögis ja siis kütta wwoofijate magamistoas. Ilmselt kolin varsti ka oma pillid sinna, vaja ainult terve kööktuba ümber organiseerida. Mis ma ikka lasen pillidel külmetada.

Monday, October 31, 2016

Kaks kuud hiljem

Tänaseks juba veidi üle kahe kuu talus elatud. Mulle igal juhul meeldib püsiva elukoha olemasolek. Käia vabatahtlikuna talust tallu omab paratamatult oma väljakutseid. Eelmine aasta näiteks kogesin läbipõlemist. Mul lihtsalt vahest vedas inimestega viltu ja tihti mõtlesin, et ma polegi vist hea wwoofer. Aga siis ütles Guido, et ta on ka teistelt kuulnud üsna sarnaseid õudusjutte, sest osad vabatahtlikke vastuvõtvad inimesed on tema sõnul liiga tundlikud, liiga nõudlikud, veidra mentaliteediga või lihtsalt on tegemist jumala jamade kohtadega.

Eriti jõhker ja ohtlik omamoodi oli terve see wwoofimise rea ajamine oma kodumaal. Erinevus Eesti ja Portugali vahel on minu jaoks selgelt, et kui sa Eestis oled natuke liiga autsaiderlik oma olemuselt, siis sa oledki imelik ja justnagu mitte tõeline eestlane (mida iganes "tõeline eestlane" muidugi tähendab). Portugalis aga on nii palju inimesi elama tulnud nii Lääne- kui ka Ida-Euroopast, rääkimata muudest riikidest. Seega siin on igati ootuspärane, et välismaalane oleks autsaider. See võtab survet maha.

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on



Nagu võib näha siinsest Instagrami pildilt, olen küttepuitu lõiganud mootorsaega. Sain oktoobri alguses tehtud. Kuigi hiljem olen näinud veel üht mahakukkunud puud ja võimalik, et ajan selle jaoks sae uuesti tööle. See on igatahes hea, et mul õnnestus küttepuud ära lõigata, enne kui sadama hakkas. Alates 12. oktoobrist sadas korralikult. Mis muidugi teeb maale head. Oktoobri lõpp on aga päris soe olnud. Nädala lõpus läheb vist jahedamaks.

Jahedast ilmast rääkides, kevad olla siinmail suht jahe ja sajune olnud. See tähendab, et on kõvasti vähem puuvilja olnud. Eelmine aasta saime 400kg oliive. See aasta võibolla saab kokku parimal juhul kümnendiku. Vaatan lähiajal.




Kahju, et ma pole Eestis õieti kunagi korralikult seenel käinud. Ilmselt peab oskama seeni otsida. Siin aga kasvab sügisel pärast vihmasid sirmikuid. Ülemisel Instagrami pildil on üks õhtusöök: hirss + praetud sirmikud.

Aasta tagasi läks Kapingbdi baar kinni. Nüüd on lahti aga uus baar nimega a Sebaidella. Ehitises on end sisse seadnud üks Lõuna-Aafrika Vabariigi päritolu perekond. Vahest kuuleb siin näiteks elavat muusikat. Nagu näiteks see jazz-bänd siin:


Kirbuturg on ka õnneks tagasi iga kuu esimesel pühapäeval. Siiani mäletan oma esimest Kapingbdi täikat maist 2010, kust ostsin ühe Philip Glassi CD ja Genesise "The Lamb Lies Down on Broadway", mida ma siiani aegajalt stereos käitan.

Hunnikute viisi autosid kogunenud täikale, 2 oktoober 2016
Muusikat ka olen teinud. Aga septembris oli muidugi ohtralt päikest, seega mõnikord laamendasin oma elektriliste pillide taga ka öösiti. Nüüd pigem mängin siis, kui päikest paistab. Praegu on piisavalt muusikat, et salvestada uus album, aga nagu eelmine kord, eks ma ikka eelistan, et oleks rohkem ideid, millest valida 40 minuti vääriline nn. shortlist. Võibolla lähiajal hakkan ka päriselt salvestamisega algust tegema, seni olen lihtsalt ideid genereerinud ning telefoniga voice memosid salvestanud.