Monday, April 14, 2014

Nõgesed, nõgesed, nõgesed...

Huvitav, et Eplik laulab nõgestest kui taimedest, mis "torgib ja ei täida kõhtu". Ma samas olin juba kaks aastat varem proovinud nõgesesuppi Portugalis. Mis oli päris hea tegelt. Seega proovisin ka ise nõgesesuppi teha.

Lõikasin lauku, praadisin oliiviõlis, lisasin vett, tükeldasin kooritud kartulit (oma kümme tükki) ja paar porgandit. Siis lõikasin nõgeseid õuest, panin kindad kätte. Eemaldasin varred ja keetsin lehti. Siis tükeldasin keedetud nõgeselehed ja lisasin ülejäänud supile.

Pildil supp enne püreestamist.

Ja pildil valmis püree õhtusöögilaual

Lisasin sojakoort. Proovisin tilgutada sinna üht teatud muusikalist kujundit.
Ja tulemus sai täitsa hea! Ehk üks paremaid suppe, mis olen teinud! Sellest jagub mitmeks õhtuooteks nüüd. Guidole oleks see meeldinud, talle istus üks köögiviljapüree, mille ma viimati Portugalis valmis keetsin.

Kastrulis kuumutatud nõgeselehed maitsevad ka omaette päris hästi. Võib lisada ka nt. seemneid v. pähkleid, ja siis koort, ehk ka oliiviõli ja vastavalt maitsele maitseaineid. Seega ma polegi kindel, kas seda "ei täida kõhtu" osa saab päris sõna-sõnalt võtta.

Tuesday, April 8, 2014

Tagasi Itaalias

Guido naases eelmine kolmapäev Inglismaalt. Housesitting läks päris edukalt minu jaoks, Alma sünnitas 31. märtsi hommikul kaks isast talle. Panen siia ka ühe pildi.


Eelmine nädalavahetus jõudsin Itaaliasse, naasesin Christina tallu Piemontes. Ilm on alates laupäevast olnud päris hea, kuigi Portugalis oli ilm pigem vihmane ja jahe viimased paar minu veedetud nädalat. Enne, kui Christina mulle Alba rongijaama järgi tuli, veetsin natuke aega Albas. Klõpsutasin mõned pildid kesklinnas.

Iga laupäev on vanalinnas turg...

…mis jaotub ikka mitme tänava peale ja nii mõnegi...

…arhitektuurilise atraktsiooni ette, nt. see kõrge torn taamal.





Siinkandis müüdi rohkem mahekaupa.

Plaan on siin olla oma kolm nädalat. Oktoobris läks meil kooriproovidega nii hästi, et Christina otsustas kontserdi korraldada. Mitte ainult ühe, vaid isegi kaks. Proovid nagu ikka, kolmapäeviti.

Hommikut ja lõunat sööme koos, vahepeal teeme tööd. Õhtul teen enda kasutuses olevas majas omale ise süüa. Eile oli õhtusöögiks hirsipuder, millele lisaks tegin salatit…võilillelehtedest. Lõikasin sisse küüslauku, lisasin soola, äädikat ja oliiviõli. Päris hea tuli!

Saturday, March 29, 2014

Housesitting Kesk-Portugalis

Guido läks 19. märtsil perega Inglismaale kaheks nädalaks. Leppisime juba veebruaris kokku, et ma tulen võtan ta taluvalduse housesitter'ina (ehk majahoidjana) üle. Juba veebruari keskel õppisin sellega seoses kitsi lüpsma. Guidol on kolm kitse: Uma, Anne-Sophie ja Alma. Viimane ootab uusi tallesid, nad peaks see nädalavahetus sündima. Ülejäänusid lüpsan. Piima saab kaks liitrit päevas.

Kuna Guido teeb ka kitsejuustu, siis õpetas ta mulle sellegi protseduuri selgeks. Reedel 21. märtsil tegin esimese portsu. Pildid siin.
Juustumassi kaalumine. Tuli umbes kilo jagu.

Segasin soola sisse

Vormid.

Täna korraldasin pannkoogilõuna. Kohal käisid Guido sõbrad Steve (oma naise ja tema sõbrannaga) ja Dave (oma naisega). Kuuekesi. Guido oli telefoni teel soovitanud, et nädala vanune juust maitseb kõige hüvam. Panin isegi natuke pannkoogi peale. Paistab, et teised jäid minu esimese katsetusega rahule. Guido läänepoolses toas (kus on klaver) kuivab veel kolme-neljapäevavanune uus ports. Mida ehk võib serveerida perele, siis kui nad tagasi tulevad 2. aprillil.


Tegin ka leiba eile. Valmistasin ette kahe pätsi jagu tainast ja siis valasin vormidesse. Pildil pätsid enne ahju panekut. Paraku pealisosa tuli natuke must, nii et ei teinud pilti pärast ahjust väljavõttu. Oleks minu näruse telefoniga näinud välja nagu kolossaalne läbikukk. Aga maitseb hüva. Kodustehtud täisteraleiva vastu ei saa!

Friday, February 28, 2014

Veebruar 2014

Ruby sünnipäev. Tegime lõket. Kohal mõned lapsed oma vanematega, enamik neist inglased. Ruby on oma isa Guido süles

Iris ja Guido

Ja sünnipäevalaps oma isakese süles

Lahkusin Guido quintast 15. veebruaril. Istun rongis Santa Comba Dao'st Coimbrasse. Couchsurfisin ühe öö Coimbras ja siis…

…järgmise HelpX hosti juurde. Derek ja Pamela Inglismaalt. Neil oli mulle varuks üks projekt...

Nad soovisid nimelt loobuda nendest metallvõredest ja tekitada päris seinad. Selleks...

…avanes võimalus taas rakendada oma müürsepaoskusi, nii palju kui mul seda on muidugi.

Täna sai töö valmis. 

Järgmine protsess oli seina krohvimine. Tegin ära alumise kihi.

Ja tulemus näha siin.

Teisipäeval käis Pam arsti juures. Sõitsimegi kõik Alvorisse. Käisin rannas. Alvor asub teisel pool Odiaxere jõge, lääne poolt vaatab vastu vana tuttav Lagos.




Poseerimas pilliga.

Thursday, January 30, 2014

Kuidas mul talvel wwoofimisega läinud on

Saabusin vana sõbra ja wwoof-hosti Guido farmi 16. detsembril. See on juba minu neljas kord tema quintas ja ühtlasi seni minu pikem viibimine. Plaanin sinna jääda veebruari keskpaigani. Seni on Guido mulle ülesandeks usaldanud puude lõhkumise ja riita ladumise. 2012/2013 aastavahetuse paiku viibisin tema pool oma kaheksa päeva ja ta jäi minu puuriitadega väga rahule. Vahest olen ka ettevalmistanud peenraid istutamiseks ja pannud mulda maha näiteks sibulat ja ube. 

Kui eelmised kaks lühemat visiiti (lisaks eelmainitud korrale märtsis 2011) oli peale minu olemas veel teine wwoofer (mõlemad naissoost ja mõlema emakeel prantsuse keel, ütlen niipalju), siis seni olen olnud ainus wwoofer. Pärast mind peaks tulema keegi Saksamaalt, kes tundub Guidole väga paljulubav. Wwooferite majutus on siin kahetoaline. Ainult ühes on ahiküte. Nii et õhtuti on tore, kui saab oma asja teha veidi soojemas toas.

Iris on üheksa-aastane ja kasvanud päris kenasti. Rubyga on see asi imetore, et kui tavaliselt lapsed muutuvad näo poolest märkimisväärselt võrreldes beebi-eaga, siis ma tunnen Ruby näojoontest endiselt ära selle Ruby, kellega tutvusin juba aprilli lõpp 2010. Ma näitasin enne ärasõitu Mari Abelile (käisin vaatamas "Kolmapäeva" toona) pilti Guidost ja Rubyst ja Mari sai kohe aru, et tegemist on hästi heasüdamliku mehega, kes kiirgab soojust, empaatiat ja hoolivust. Nii ongi - ikka ja jälle hämmastun, kui hea inimesega mul on õnnestunud tuttavaks saada.


Internet endiselt üsna piiratud siinmail, eelmine visiit ma vältisin tegelt interneedust üldse. Nüüd aga vähemalt paar korda nädalas orgunnin end kuidagi netti. Laupäeviti käin Tabuas raamatukogus, nädala sees satun aga kord-paar Kapingbdi baari, mis asub 1km kaugusel talust, kus on wifi.


Aegajalt on tulnud ette ka igasugu toredaid sündmusi. Kas on mõnel Guido sõbral toimunud pidu. Detsembri lõpus osales Guido linna jooksuvõistlusel. Sai isegi medali, kuna ta tuli veteranide kategoorias kümnendaks. Järgmine sündmus, mis tuleb, on Ruby sünnipäev see pühapäev. Luban kirjutada sest hiljem. Siin aga üks pilt Rubyst oma uues pidžaamas, mille vanaema (ehk Guido ema) jõulukingiks saatis.


Päikeseloojang, vaade talule

Thursday, December 26, 2013

Jõulupühad Portugali talus Guido peres


Pildil Guido, Ruby ja Iris. Kõik üsna lõbusas meeleolus. Mulle meeldis väga eilne jõulupüha, mida ma oma lemmik Portugalis elava perega (tegelt ikkagi inglased) tähistasin. Kirjutan hiljem oma Portugali reisist pikemalt.

Sunday, December 15, 2013

"Kolmapäev" NO teatris

Käisin eile NO-teatris vaatamas Lauri Lagle lavastatud "Kolmapäeva". Laval neli naist, kolm nooremat ja üks vanem. Alguses kõik kõnnivad mõõda lava ja siis istuvad ükshaaval kõik oma pessa maha, kes diivanile, kes kööki, kes teleka ette ja kes voodi manu. Esimene pool tundi kestabki ilma igasugu tekstita. Igaüks oma nurgas midagi nokitseb. Mis need tegevused eriti põnevaks teeb, on et kõik on kontaktmikrite/piesoelementide abil võimendatud! Põnev oli küll jälgida, et ootoot, kas need saundid tulevad ikka lava pealt või on midagi eelsalvestatud ka. Selline helikunstiline lahendus kulmineerus ikka päris võimsa helitugevusega, õnneks mitte kõrvulukustavaga.

Mari Abel tegi esimesena suu lahti. Tema tegelaskuju rääkis sellest, kuidas ta vihkas koolis käimist, tuli sealt ära, hängis niisama ja hakkas siis seksi harrastama. Kuni lõpuks oli ta pea kõigiga maganud, siis hellitas lootusi, et temast võiks saada tantsija. Probleem oli aga selles, et tema publik hakkas teda litsiks sõimama! Ja siis esitas ta oma tantsunumbri "Love is in the Air" diskohiti saatel. Päris provokatiivne jutt üldiselt, aga kui Mari seda deklameerib, siis tema malbe olemus justkui mõjub huvitava kontrastina sellele.

Igaühel oli oma monoloogilisemat sorti roll. Inga Salurand järgmisena teeskles oma mehega köögis rääkimist. Kuid kõrghetk tuli Eva Klemetsaga, kes hakkas demonstreerima oma tabletikomplekti ja siis seletama, mis medikament mis hingehäda jaoks käib. Ütleme, et mõne inimese elu on siis nii umbes, et iga häda jaoks võib vaja minna neid ravimeid lausa terve kohvritäis!

Kaie Mihkelsoni roll oil ehk veidi tagasihoidlikum, ometi mõjus tema monoloog mälestustest oma vanaemast päris sümpaatsena. Kuid Ingal oli siis aeg jälle esiplaanile ronida. Inga paljastas ülakeha ja hakkas andma pintsli ja värvidega ülakeha peal õppetundi anatoomiast. Viimase monoloogi esitas aga taas Mari, kellele tuli külla üks kuulus näitleja (keda kehastas krediteerimata meesnäitleja) ja nii esitaski Mari üsna tahtlikult puises inglise keeles oma kiindumust oma ekraaniiidolisse. Lõpuks istusid kõik lõkke äärde maha.

Sain igatahes päris põneva teatrielamuse. Laglelt tuli päris arvestatav tükk ikkagi, kus eksperimenteeriti päris leidlike lahendustega. Käisin muidugi sügisel ka "Free Range'i" vaatamas ja siiani olen kahevahel, kas tegemist oli hea filmiga või mitte. Lagle roll üsna deadbeat olemusega peategelasena oli vist täitsa okei. Aga lavastajana "Kolmapäev" tekitas mus küll temas respekti.