Wednesday, October 16, 2013

Mõned mõtted tasuta loometöö teemal

Lugesin Siim Nestori artiklit "Kogu looming varsti tasuta". Mõtlesin. Ja panin mõtted kirja.

1. Inglise keele snoobina ütleksin kõigepealt, et "kreitivid" ei ole päris see mugandus inglk. sõnast "creatives". Diftongi "ea" sõnas "create" hääldatakse kui "iei". Seega oleks sobilikum öelda kas "krieitivid", mis kahtlemata ajaks soome-ugrilastel keele sõlme. Või, inspireerituna Kreatiivmootori bändinimest, paneksin ette sellise sünonüümi loomeinimestele: kreatiivikud. Juba suupärasem, eks?

2. Roy Strider ütles kord õigesti, et kui juba nt. remondimees võib eeldada, et tema tehtava töö eest on igati õige maksta korralikumat sorti kompensatsiooni, siis miks kusagil festivalil esinemine peaks olema teistmoodi. Eks ta ilmselt olegi respekti asi, kui raatsid ikka kreatiivikutele maksta nende panuse eest. Palju ausam oleks ehk proovida midagi ise teha, kui sa pole kindel, kas sa ise kreatiivikuna ealeski teenid niipalju, et suudaks teistele kreatiivikutele maksta. 

See on põhjus, miks ma kujundan oma plaadikaaned ise ning miks ma olen nüüd lõpetanud külalispuhkpillide kasutamise. (Kõik Priiduga tehtud trompetilood on salvestatud 2010. aastal ja neid on minu kolme viimase reliisi peale kokku neli). Motivatsioon umbes sama, mis torumeheoskuste omamisel, et mitte vajada torumeeste palkamist, kui köögis kraan umbe läheb. Tulevik - kas tasuta? Tulevik - rohkem DIY optimaalselt igas eluvaldkonnas. 

3. Siim Nestori puhul on mulle kui näoraamatu kasutajale teada, et suvel 2012 ta luges üsna kibestunud vanakooli indirokkari nimega David Lowery kirjutatud ristisõja-artiklit filesharing'u ja streaming'u vastu ning aktsepteeris kõik seal väidetu gospelitõena. Sealt ongi pärit tema väide, et teenivad tehnoloogiafirmad. Eks 1980ndate keskpaigal tundus ka, et kassetifirmad hakkasid vaikselt tulu kõrvale nihverdama plaadifirmadelt ja muusikutelt. Siis tuldi lagedale tühja kassetimaksuga (blank tape tax). Mis oli üsna vastuoluline tegelikult. Kas nüüd siis surume peale läpakamaksu (laptop tax) selleks, et toetada muusikuid? 

Ning teine point: kas tehnoloogiafirmad siis ka midagi teenivad, kui filesharing'u harrastajad ostavad oma arvuteid ja nutikaid second hand turult (a la Ebay)? Olgu öeldud, et viimase viie aasta jooksul mul on olnud kaks macbooki ja mõlemad on ostetud kasutatult. Toetan ma seda Apple'it jee! 

4. Ma tervitaksin tasuta kreatiivikuks olemist juhul, kui ma ei peaks never ever enam maksma ka põhivajaduste katmise eest! Kui ma saaks elu lõpuni tasuta elada kusagil, kui saaksin kogu toitu kasvatada ise tasuta ning kui mul tervis käest ära läheb, siis mind ka tasuta tohterdatakse. Millal jõuab see kommunismus muudes eluvaldkondades kohale? 

Üks variant oleks Šveitsis hetkel arutelu all olev garanteeritud miinimumsissetuleku eelnõu, mille kohaselt makstakse igale kodanikule iga kuu teatud summa põhiraha, millest peaks ideaalis piisama ära elamiseks. Kui Šveitsis elavad kreatiivikud saaksid iga kuu garanteeritud põhisissetulekut lihtsalt Šveitsi kodakondsuse eest, mis häda siis oleks neil tasuta luua eks? Kommunismus mis kommunismus! 

Teine tõenäoline võimalus oleks kreatiivikule hakata vähese rahaga ringireisivaks vagabundiks, kes saab kasutada süsteeme nagu wwoof, couchsurfing ja ehk ka mingid housesitting süsteemid. Minu järgmine album on juhtumisi suve lõpus osaliselt (pillide mõttes) salvestatud siis, kui olin Jõgevamaal wwooferiks. Kui mul õnnestub sinna samma kohta järgmine aasta naasta, siis ehk võtan kõik oma pillid kaasa ja teen taas uue albumi valmis.

Kokkuvõte: see tasuta loomingu teema tänapäeval ikka toidab mõtteid küll. Ühest küljest on surmani analüüsitud seda, mis on juhtunud ja mis on teistmoodi võrreldes sellega, mis oli vanasti. Palju produktiivsem võimalus oleks aga mõelda: mis saab nüüd edasi. Where do we go from here?