Monday, October 31, 2016

Kaks kuud hiljem

Tänaseks juba veidi üle kahe kuu talus elatud. Mulle igal juhul meeldib püsiva elukoha olemasolek. Käia vabatahtlikuna talust tallu omab paratamatult oma väljakutseid. Eelmine aasta näiteks kogesin läbipõlemist. Mul lihtsalt vahest vedas inimestega viltu ja tihti mõtlesin, et ma polegi vist hea wwoofer. Aga siis ütles Guido, et ta on ka teistelt kuulnud üsna sarnaseid õudusjutte, sest osad vabatahtlikke vastuvõtvad inimesed on tema sõnul liiga tundlikud, liiga nõudlikud, veidra mentaliteediga või lihtsalt on tegemist jumala jamade kohtadega.

Eriti jõhker ja ohtlik omamoodi oli terve see wwoofimise rea ajamine oma kodumaal. Erinevus Eesti ja Portugali vahel on minu jaoks selgelt, et kui sa Eestis oled natuke liiga autsaiderlik oma olemuselt, siis sa oledki imelik ja justnagu mitte tõeline eestlane (mida iganes "tõeline eestlane" muidugi tähendab). Portugalis aga on nii palju inimesi elama tulnud nii Lääne- kui ka Ida-Euroopast, rääkimata muudest riikidest. Seega siin on igati ootuspärane, et välismaalane oleks autsaider. See võtab survet maha.

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on



Nagu võib näha siinsest Instagrami pildilt, olen küttepuitu lõiganud mootorsaega. Sain oktoobri alguses tehtud. Kuigi hiljem olen näinud veel üht mahakukkunud puud ja võimalik, et ajan selle jaoks sae uuesti tööle. See on igatahes hea, et mul õnnestus küttepuud ära lõigata, enne kui sadama hakkas. Alates 12. oktoobrist sadas korralikult. Mis muidugi teeb maale head. Oktoobri lõpp on aga päris soe olnud. Nädala lõpus läheb vist jahedamaks.

Jahedast ilmast rääkides, kevad olla siinmail suht jahe ja sajune olnud. See tähendab, et on kõvasti vähem puuvilja olnud. Eelmine aasta saime 400kg oliive. See aasta võibolla saab kokku parimal juhul kümnendiku. Vaatan lähiajal.




Kahju, et ma pole Eestis õieti kunagi korralikult seenel käinud. Ilmselt peab oskama seeni otsida. Siin aga kasvab sügisel pärast vihmasid sirmikuid. Ülemisel Instagrami pildil on üks õhtusöök: hirss + praetud sirmikud.

Aasta tagasi läks Kapingbdi baar kinni. Nüüd on lahti aga uus baar nimega a Sebaidella. Ehitises on end sisse seadnud üks Lõuna-Aafrika Vabariigi päritolu perekond. Vahest kuuleb siin näiteks elavat muusikat. Nagu näiteks see jazz-bänd siin:


Kirbuturg on ka õnneks tagasi iga kuu esimesel pühapäeval. Siiani mäletan oma esimest Kapingbdi täikat maist 2010, kust ostsin ühe Philip Glassi CD ja Genesise "The Lamb Lies Down on Broadway", mida ma siiani aegajalt stereos käitan.

Hunnikute viisi autosid kogunenud täikale, 2 oktoober 2016
Muusikat ka olen teinud. Aga septembris oli muidugi ohtralt päikest, seega mõnikord laamendasin oma elektriliste pillide taga ka öösiti. Nüüd pigem mängin siis, kui päikest paistab. Praegu on piisavalt muusikat, et salvestada uus album, aga nagu eelmine kord, eks ma ikka eelistan, et oleks rohkem ideid, millest valida 40 minuti vääriline nn. shortlist. Võibolla lähiajal hakkan ka päriselt salvestamisega algust tegema, seni olen lihtsalt ideid genereerinud ning telefoniga voice memosid salvestanud.