Sunday, May 31, 2009

Kogutud retseptid Inno Tähismaa blogist

Mil iganes Inno ja Irja kirjutavad toitumisest ja iseäranis just tsöliaakia iseärasustest, küsivad kommentaatorid tihti, et aga mida siis I+I söövad? Neid ajendab hirm oma menüüd drastiliselt piirata. Seega otsustasin toitumishuvilistele hakata kokku koguma erinevaid retsepte Inno blogist. Andmaks siis mõista, et mida Tähismaad tavaliselt söövad. Olen tihti mõelnud paluda I+Il koostada oma lemmiktoitude top 10. Aga pole sinnamaani jõudnudki. Proovin siis koguda kokku kõik, mis blogist välja kaevata õnnestub.

Olgu õeldud, et alates teatud retseptide avaldamisest blogis on I+I toitumiseelistused mõnevõrra teisenenud. Viimane muudatus seni oli lihast loobumine.

1. Borši retsept.

"...võtta siis 1 kilo sea- või loomakonte ja panna need 2-3 liitri vee sisse keema, soovitavalt juba kuuma vee sisse. Lisada tunde järgi, umbes 5 vürtsitera ja kümmekond musta pipra tera, 5 loorberilehte. Ja keeta seda kupatust mingi pool tundi. Siis lisada järk-järgult juurviljad, esialgu need, mis kauem keevad, so siis mõned porgandid, viiludeks lõigatuna, siis 2-3 suuremat peeti (võib ka rohkem, siis tuleb tumedam supp), kuubikuteks lõigatuna, siis ühe küüslaugu küüned, võib kah need küüned kaheks-kolmeks tükiks lõigata, siis umbes kilo kartulit, kah vastavalt soovile tükeldatuna, siis jämedat soola paar supilusikatäit, lisada veel vett vastavalt vajadusele, ja maitseaineid. Ma lõikasin sisse ka veidi mädarõika juurt (ostsin Tartu turult), siis kimbu peterselli, ja sellerit, tilli ja maitseainetopsist kuivatatud basiilikut. Ja pool kilo hapukapsast. Sibulat võib ka lisada. Ja paar hapukurki sisse viilutada, seda on ka poest saada, Peipsi oma."

2. Pasta bolognese (ehk siis hakklihakastmes pastaroog - gluteenivaba versioon):

"Ülimaitsva kastme saab sedasi, et kõigepealt tuleb keskmise kuumusega pannile lõikuda natuke küüslauku (paar küünt), õli sisse küpsema. Seejärel panna hakkliha (pool kilo), siis maitsestada hakkliha pipraga (Inno kasutab viie pipra segu, ühe portsu peale neljandik väiksest pakist), siis mõnda aega pannil hakkliha küpsetada, siis lisada sibul (2-3 keskmist sibulat tükkideks lõigatuna), siis küpsetada veel mõnda aega, siis lõikuda sisse mõned tomativiilud (3-4 tomatit). Siis lasta veel mõnda aega haududa, lisada basiilikut (kolmandik väikest pakikest) ning siis lisada 30 %-line tomatipüree (ca 100 grammi), lasta veel 5 minutit haududa. Ja ongi kõik!"

3. Pannil hautatud tatar (kommentaaride seas):

"Ma teen nii, et ajan panni kuumaks, siis panen sinna veidi õli (kasutan oliiviõli, aga ilmselt sobiks ka muu, näiteks rapsiõli), ootan veidi, et ka õli kuumeneks, siis valan pannile tatratangu, ütleme nii, paar klaasi, ütleme siis, et tunde järgi, et pannipõhi oleks ca 1 cm kihina kaetud, ja lasen sel 5-6 minutit küpseda, aegajalt segades. Siis saavutab tatar sellise mõnusama küpsema maitse. Panen ka veidi soola. Ja siis valan peale umbes liitri vett, panen pannile kaane peale, ja lasen sel keeda, kuni vesi otsas, ja tatar ongi söömiseks valmis! Väga hästi sobib näiteks koos seentega. Seeni praen ka õliga, panen veidi soola ja väga head tulevad! Või millega iganes, näiteks kurki ja tomatit saab kõrvale lõigata. Hautada lillkapsast ja broccolit.

Ja NB! Ma ei soovita ka hapukoort. Ega ka võid."

4. Paella (kommentaaride seas):

"Ma tegin näiteks paellat. Kalaga. Ajasin oliiviõli pannil kuumaks ja lõikusin sinna sisse küüslauku, pipart, paprikat, kala, oliive. Siis valmistasin ette safrani: panin tassi poole poes müügil oleva pakikese sisust ja valasin sinna peale kuuma vett poole tassi ulatuses, ning lasin mõnda aega tõmmata. Siis kallasin selle safranitee pannile. Samal ajal keetsin riisi, mille kallasin pärast keetmist samuti pannile. Ja oligi paella valmis."

5. Õlis hautatud aedviljad:

"Hautasin täna pannil vähese oliiviõli sees keskmise kuumusega kooritud ja ca 1 cm jämedusteks ratasteks lõigatud punast peeti ja kaalikat.

Hautada, või ütleme siis et tasasel kuumusel praadida, kaane all, tuleb kõigest kuskil 15 minutit, selle aja sees võib viilakaid paar korda pannil ringi tõsta. Ja tulemus on selline, et kaalikas, mis muidu on sellise kibeda maitsega, muutub magusaks nagu banaan. Või ananass.

Peet maitseb samuti hea, aga mitte nii hea kui kaalikas."

6. Sushi (olgu õeldud, et täpsema valmistamisõpetuse (ka eestikeelse) võib leida mujalt netist. Aga kuna I+I on selgelt andnud mõista oma sushi-lembust ja Inno on kirjeldanud sushi tegemist, saab see siin ikkagi ära toodud):

"Taustaks niipalju, et ma pole veel Jaapanis käinud, kuigi tahaks, aga erialasest kirjandusest, piltide pealt ja katse-eksituse meetodil olen õppinud tegema nn kalifornia-makisid, seda populaarset USA varianti sushist, mida ka Eesti restoranides on hakatud pakkuma, ja poodides. (selles sisaldub kurk, mis kooritakse, siis samuti kooritud ja viilutatud avokaado, värske kala, kuivatatud merevetikalehed ehk nori, riis, milleks sobib tavaline pudruriis, mida ei tohi eriti pudruks keeta. Riisile pole vaja keetmise ajal soola lisada, pärast keetmist võib sisse segada veidi riisiäädikat. Siis bambusematt lauale, sellele nori-leht, peotäis riisi nori-lehele, viilutatud kala, kurk ja avokaado vahele, võib näpuotsaga tõmmata ka triibu wasabi-pastat, ning kogu krempel rulli, mis siis tükkideks lahti lõigatakse. Täpsema valmistamisõpetuse leiab igaüks veebist."

7. Meemartsipan:

"Jahvatasin kohviveskis (kõige parem on see tavaline, nagu vanasti vene ajal) mandlid peeneks, või kel on kinnise purgiga saumikser, need võivad ka seal pähklid peeneks hekseldada. Lahtises purgis lendavad tükid laiali. Ja siis segada meega. Ja tulemus on NÄMM! Nii nämm, et hulluks ajab. Ma pole juba ammu midagi nii head saanud. Ma kujutan ette, kuidas see lastele meeldib. Ma ise küll ei saanud seda massi nii paksuks, et sellest saaks kujukesi voolida, aga kui see mass seisma jätta, siis läheb ta kõvemaks, nagu mesi kivistub seistes ise ära. Ja hästi tervislik ka, tundub."

8. Ahjukana ahjuõunadega:

"Ahjukana tegemine on lihtsamast lihtsam. Tuleb osta poest Talleggi ahjukana (meie ostsime kana pohladega) ning panna see kana kodus ahju. Lõigata küpsetuskotil üks nurk maha ja küpsetada kuumusel 200 kraadi umbes kaks tundi.

Ahjuõunad, mille valmistamise ma enda peale võtsin, on suts keerulisem. Kõigepealt tuleb osta poest 4 suurt õuna, pähkleid, kuivatatud ploome, kollaseid rosinaid, heledat siirupit, võid ning kas vaniljekastet või -jäätist.

Seejärel lõigata koorimata õunad pooleks ning neil sisemus välja uuristada, nõnda et keskele jääb auk. Sinna sisse panna pähklite-rosinate-ploomide segu. Peale valada siirupit ja sulavõid.

Küpsetada ahjus, 200-kraadises kuumuses või kuni õunad on pehmed. Naudi kas soojalt, koos vaniljekastme või vaniljejäätisega."

9. Kuidas Inno ja Irja asendavad võileibu?

"Siis võtsin pakist mõned Dr Nature riisigaletid (khm! me ei saa ju saia-leiba süüa), määrisin nende peale Valio laktoosivaba võid ning sõin nad ära koos hispaania jamon serrano singiga."

10. Koorega keedetud kartul lõhega (kommentaaride seast):

"Ma keedan neid koos koorega, panen poest ostetud pestud kartulid otse potti, veidi soola, lasen keema ja mõnda aega keeda, ca 20 min, kuni on enam-vähem pehmed, siis valan vee ära ja lasen veel potis kaane all minuti auruda, ja siis võtan poti pliidilt ja kaane pealt. Vesi aurab ära ja kartul suurepärane.

Ning kõrvale küpsetasin ahjus fooliumis lõhet, küpseb ca 20 min 200 kraadi juures, lõikan lõhe pooleks, panen peale Santa Maria seafood&fish maitseainesegu, müüakse koos veskiga."

11. Gluteenivaba pastaroog (mida siis Inno tänapäeval valmistab hakklihal baseeruva pasta bolognese asemel, nüüd kus Tähismaad on lihast loobunud):

Olen teinud viimastel päevadel sellist toitu, et ostnud poest gluteenivaba pastat, mida on Selverites müüa, sellised fusillid, keerdus makaronid. Ja teinud seda, see on hea hinnaga, 20 krooni pakk, muidu on gluteenivaba pasta poes mitu korda kallim. Ning teinud peale tomatikastet seentega, kus siis tükeldan pannile oliiviõli sisse küüslaugu, sibula, mõned tomatid, seened (kasutan praegu konserveeritud šampinjone, panen ühe suure purgi), panen maitseks piprasegu ja basiilikut, viimasel ajal ka tüümiani (värskelt), ning siis veel ca 200g 20%list tomatipastat (konservipurgist).

Esialgu kõik, mis olen seni leidnud. Kel midagi lisada, palun kommenteerige! Või kui ma ise veel midagi leian, siis kindlasti apdeidin.

BOONUS 1: Irja kirjutab tsöliaakiahaigete menüüst.

BOONUS 2: Tatrajahust pannkookide retsept (Selgituseks, et Inno ei tarbi mune, seega ise ta pannkooke enam üldse ei söö. Küll aga jagas ta meili teel lahkesti mulle teadmist, mille peatselt ka rakendasin, järgnevad relevantsed tsitaadid meilivahetusest):

"Paned mingi 6spl jahu, ja segad veega, siis võtad 3 muna klopid enne lahti ja segad muna sellele massile hulka. Ma soovitan jahu sisse enne segada veel ka ära suhkur ja sool, siis ei jää jahu veega segades väga tükki."

Küsides täpsemalt vajaliku vee, suhkru ja soola koguse kohta, sain vastuseks:

"No ma ei tea täpselt, tunde järgi, mingi 3 spl suhkrut selle koguse peale ja lusikaotsatäis soola. Ja vett paned juurde kuni taigen on parajalt paks, või siis vedel. Mida vedelam tainas, seda õhemad pannkoogid tulevad. Võib ka neljanda muna juurde panna, kui on vedelam tainas."

Viimati täiendatud 8.juulil 2009.

Thursday, May 28, 2009

Konsumerismist, ahnusest, kadedusest ja vajadustest


Sedasi apelleerib laenufirma meie madalaimatele instinktidele.

Olgu õeldud, et alustasin sissekannet juba 28ndal. Valmis sai asi alles täna, 31nda mai õhtul.

Olen aegajalt veebis sattunud peale ühele reklaamile. Mis promob ühte laenufirmat, nimega Ferratum. Reklaamitrikk seisneb siis rõhutamisel, et on midagi, mis juba olemas, aga tahaks midagi veel juurde. "Juurviljad on küll head, aga vahel tahaks liha ka". Piltlik illustratsioon siis kutsumaks üles võtma tarbimislaenu, et rahuldada neid ihasid millegi rohkema järele.

Tundub päris küüniline õhutada pealiskaudseid tarbimisvajadusi ajal, mil majandussurutis on rahva niigi laostanud. Või loodetakse õnge võtta neid väheseid, kes veel pole ennast lolliks laenanud, aga kes ikkagi peavad püksirihma pingule tõmbama? Sisendades neile, et ainus võimalus põhivajadustele lisaks saada on laenu võtta. Kui palju ikkagi on neid, kes satuvad intresslaenude küüsi, kuna teisiti pole võimalik hakkama saada? Kindlasti vähem, kui neid, keda on ahvatletud soovima täita kunstlikke vajadusi. George Carlin käratas briljantselt, et inimesed raiskavad raha, mida neil ei ole, asjadele, mida nad ei vaja. Kui väga tahta, siis saab ju ka igasuguste laenudeta ära elada.

Samas peab arvestama, et konsumerism ei ole tegelikult naturaalne iha muudkui osta ja osta ning mitte iialgi rahulduda. Vaid aastatepikkuse propaganda kalkuleeritud tulemus. Kui USA ühiskonnas tootlikkus kasvas kuni määrani, mil võis juba mõtlema hakata lühendatud töönädalate peale, otsustasid valitseva eliidi esindajad, et pigem tuleks rahvast panna veelgi rohkem tootma ning selleks oligi vaja ahvatleda inimesi rohkem tarbima. Kardeti, et liiga palju vaba aega muudab massid vähem manipuleeritavaks. Siit ka tsükli tööta-tarbi-sure (work-consume-die) paikapanemine enamiku rahva jaoks. Sest, kes juba selle ratta peal oravatena jooksevad, need ei märka, et midagi on ühiskonnas valesti. Laenama õhutamine on igati loogiline järgmine samm töölistelt veelgi rohkem vaba aja röövimiseks: panna neid töötama kõvemini, sest intressid nõuavad tagasimaksmist.

Kuigi konsumerismi sümptomiks võib pidada ahnust, mis tuleneb arusaamast, et õnn peitub asjades ja nende omamises ja mis ajendab inimest muudkui krabama ja krabama kõike, mida võimalik krabada, võib tarbimishullustuse taga näha ka vajaduste väära mõtestatust ja kadedust. Mis seda ahnust omakorda toidavad.

Meie parasvõõtme kliimas on inimese põhilised vajadused söök, vesi, riided, peavari ja soojus. Kõik muu, mis maksab raha, on kas luksus või tehislik vajadus. Tahtmine tarbida tuleneb ka teadvustamatusest, mida on tegelikult vaja. Tulles tagasi toidu juurde (et juurviljad on head, aga tahaks vahel liha ka), sellega on tihti probleem, et jookseb väga õrnõhk piir "mitte piisavalt" ja "liiga palju" vahel. Inimene, kes on tarbinud piisavalt toitu, mida ta organism jõuaks vabalt enne järgmist söögikorda korralikult ära seedida, võib ikka tahta ühtteist põske pista. Ja kui ta söömisega liiale läheb, on tulemuseks seedehäired, kõhuvalu jm sedatüüpi hädad.

Isegi olen ülesöömisega ropult liialdanud (viimati näiteks eile). Ja samas olen ka hakkama saanud vähe söömisega. Kuna mu ainevahetus kahjuks pole selline, et ma võin tont teab, mida suu sisse ajada, ilma et kõht üles ei paistetaks, siis leian, et olen üks nendest inimestest, kellele sobib vähem süüa. Avaldan saladuse: ma harva söön kolm söögikorda päevas. Tihti kaks, vahel isegi vaid üks. Kolm korda päevas on ületähtsustatud režiim. Organismi seedesüsteemile võib see olla liiast.

Tegelikult leian, et söömise kohta kehtib üks lollikindel reegel: kuula oma keha, mitte suud. Sinu suu käseb süüa kõike, mis mõnus, magus, rammus jne. Aga pärast su keha võib õelda, et see oli suur viga. Tähtis oleks kuulata just oma enda keha, mis annab õigel ajal teada, kui nälg on käes. See on suuresti sisetunde usaldamise ja enesedistsipliini küsimus. Kui arendada neid külgi endas, on tarbimishullustuse eest kaitse garanteeritud. Süües sobivaid toite (nt tsõliaakiahaiged peaksid välja jätma teravilja- ja piimatooted) loksuvad toitumisvajadused eriti hästi paika.

Hoopis omaette teema on kadedus. Olen tihti pead vaevanud, et miks inimesed muutuvad kadedaks, kui kellelgi teisel on midagi, mis endal jääb puudu. Ja miks ma ise kipun kadestama teisi, kel on minust mingis mõttes rohkem vedanud. Kadedus kindlasti põhjustab naabrist-parem tüüpi käitumist ja soovi jäljendada jõukate elustiili, isegi kui sellega kaasnevad üürgavad miljonivõlad.

Niipalju kui ma olen uurinud, mis nippidega saab kadedusest üle, on võtteid mitmeid. Võib uurida, et miks inimene tunneb kadedust. Mida kadedus ütleb sulle? Millised irratsionaalsed tunded on seotud? Näiteks, kui keegi tunneb kadedust tuttava üle, kes on leidnud omale elu armastuse, siis võib teda rõhuda hirm, et ehk ei leia tema ealeski kedagi, kes teda armastaks. Teistega võrdlemise asemel on huvitav trikk võrrelda ennast iseendaga. Nii umbes 10 aastat tagasi. Vähemalt mina võin küll õelda, et võrreldes 10 aasta taguse olukorraga olen ise oma eluga märksa rohkem rahul. Ja tihti võib kadeduse taga peituda ka soov enda unistusi ellu viia. Aga siis võib endalt küsida, mida ma saaksin teha, et see unistus täituks?

Samuti ma leian, et inimene on kõigele vaatamata õnnistatud vabadusega valida. Sinu naaber võib ju lubada reise Madagaskarile, samas kui sina parimal juhul saad vaid korra aastas Stockholmi sõita. Selleks, et ka sina saaksid Madagaskarile reisida, peaksid sa kõvasti rohkem raha teenima või olema võimeline seda hästi säästma. Alati on vabadus valida, kas püüda saada paremini tasustatud töö või jääda oma ameti juurde, millega teenid vähem, aga mis pakub ehk muud moodi rahuldust.

Aga mis siis, kui vahel keegi saavutab midagi praktiliselt ilma vaevata, aga samas teisel kukuvad ka parimad ponnistused läbi? Mis siis, kui keegi, kes on jäänud toppama miinimumpalga väärilise lihttöö peale ja kel on raske kas või oma põhivajadusigi rahuldada, peab pealt vaatama vesise suuga, kuidas tema tuttav pärandusest saadud rahast mõnusalt ära elab? Kuidas elab kehva välimusega naine, kes välimuse pärast endale kavalere ei leia, teadmisega, et nii mõnigi tavamõistes ilus naine on leidnud omale unistuste mehe? Pean tunnistama, et see viitab arusaamale, et elu on ebaõiglane ja eks mulgi läheb veel aega, enne kui selle läbi mõtestan täielikult.

Siiski, tahaks loota, et need raskused ei pea tingimata olema ilmvõimatud takistused. Vaid võivad olla ka väljakutsed. Ning et tihti on vaja oma unistuste ellu viimiseks tohutult leidlikkust ja loomingulist mõtlemist. Siiski, elu ebaõigluse seisukoha pealt ei ole mul veel lõplikke vastuseid, nii et olen ikka veel avatud kõikvõimalikele ideedele, kuidas seda probleemi lõpuni mõtestada.

Lõpetuseks leian, et tarbimishullustusel põhineva tsivilisatsiooni valguses vaadatuna tundub kristlus ühtäkki mõistlikuna. Paradiisiaias ei vajanud inimene rohkemat, kui seda, mis seal juba olemas oli. Ent ühtäkki tahtis inimene enamat ja nii ta oma püüdlustes sattuski vastuollu loodusega. Jeesuse sõnum tundub justkui üleskutse naasta lihtsama ja looduslähedasema eluviisi poole. Kus võid kindel olla, et küll jumal (või loodus) sinu vajaduste eest hoolt kannab, kui piisavalt usaldav oled. Kui tõsiselt mõelda, siis tundub tihti küll, et kui väga tahta, ei olegi vaja eriti palju selleks, et õnnelikult elada. Kes usub, et ta võib oma elu elada ka lihtsalt ja vähenõudlikult, ei pea tundma kadedust ega ahnust. Loodetavasti rohkem inimesi mõistab seda, enne kui me oma ahnusega tsivilisatsiooni hävingu näol tõsise apokalüpsiseni jõuame.

Pildikesi Lähtelt


Juuksed tuules lehvimas.

Sõitsin pärastlõunal rattaga Lähtele, see on siis Tartust 15km Jõgeva suunas. Käisin vaatetornis ja tegin pilte. Ilm oli pärastlõunasel ajal soe, aga maru tuuline! Lähte poole sõitmine läks maru libedalt, aga tagasisõit oli ikka maru keeruline. Vastutuule vastu sõitmine pole mulle kunagi meeldinud. Aga noh, vähemalt sai korralikult füüsilist koormust. Igatahes umbes tund pärast Tartu jõudmist (olin tagasi kella 4ks) hakkas ilm jahenema. Vaatasin Tartu e-ilmajaama kodukalt, et päeva tippmark oli 26,2 kraadi! Kella 8ks õhtul oli aga temperatuur langenud poole võrra. It's a drop-off, nagu kadunud George Carlin hüüataks. Homme on selgelt jahedamat ilma oodata. Aga ehk nädalavahetusel taas kenamad ilmad.

Laadisin terve albumi ülesse siia.

Tuesday, May 26, 2009

Pildikesi Riiast


Mina eile Riias.


Üks kirik


Tihe liiklus linnatänavatel


Veel üks kirikutorn


Üks huvitav arhitektuurinäidis


Jugla järv

Galerii siin

Thursday, May 21, 2009

Monday, May 18, 2009

Friday, May 15, 2009

K. 20.05 22:00: Multiphonic Rodent: Sessioon (Trehvis)



Kolmapäeval 20ndal mail kl 22 tuleb prii kontsert Tartus klubis Trehv. Nüüd väike pressikas:

Tartu parim DIY lo-fi magamistoa-minimalismi helilooja Multiphonic Rodent on ka võimekas ühemehe-bigbänd. Kes kontsertesituses balansseerib elektroonika ja tavapillid (ja neid on päris palju) ning arvutivõlukunsti ja looperi-trikitamise. Mitmehelilise närilise laivid on alati üksteisest erinevad. Sel sessioonil tuleb ettekandele enamasti uuemat materjali, ent sekka mõni vanemgi unustatud pärl. Arvuti ja looperi abil esitatava muusika vahekord on seekord täpselt pooleks!

Myspace
YouTube - Endorfiiniunenäod (live)

YouTube - Raketid Kuule ja Mujale (live)

"Astral Dance" arvustus ajakirjas "Muusika"

Olete oodatud!

Thursday, May 14, 2009

Üks huvitav artikkel permakultuuri kohta


Väljavõte Reality Sandwich kodukalt.

Üks huvitav artikkel, mis räägib permakultuurist, ehk siis loodussäästlikust põllumajanduskultuurist. Mis põhineb jagamisel teistega ja loodusega kooskõlas elamisel. Ajal, mil kapitalistlik postindustriaalne ühiskonnakorraldus vireleb sügavas agoonias, on permakultuuri viljelejatelt nii mõndagi õppida. Seega soovitan kas või sissejuhatuseks lugeda seda artiklit.

Friday, May 8, 2009

Opium Flirt Pärmivabrikus 3



Viimane YouTube'i osa Opium Flirdi kahe trummariga laivist Pärmivabrikus 30ndal aprillil.

Tuesday, May 5, 2009

Opium Flirt Pärmivabrikus - The Hundred Days



The Hundred Days (Live)

Salvestatud 30ndal Aprillil Pärmivabrikus üritusel Mood Performance Tants

Opium Flirt:
Ervin - kitarr, sämpler
Erkki - trummid, klarnet, flööt, synt
Albert - klarnet
Tanel - bass
Kulpa - trummid

Peagi tulemas lisa sealt samalt kontserdilt. Stay tuned!