 |
| Eile korraldasid Valsid taas oma Ahja maakodus Kullaaugu kontsertpeo festivali. Käisin kohal esimesel päeval. Alustas Phlox. Panin tähele, et kui nad esitavad vanemat materjali, mis aastaid tagasi võis kõlada aeglasemas tempos, ent murdvama rokiküttena, siis nad mängivad nüüd teatud lõdvakäelise pingutamata elegantsiga. Isegi kärisevamad kohad väldivad otse-rokkimist, nt. näed Zilmerit "Hundi" kärinakohtades opereerimas oma trummipulki nõtkes jatsustiilis… |
 |
| …Seega tõusis esile uus pala, mille pealkiri setlistis paistis olevat "Mahlad". Klahvpildur Helenurm mängis seekord ainult Rhodesi (ja saksofonist jättis oma puhksüntesaatori ka koju), kuid heliefektid Rhodesil on seekord sündilikumad ja kosmilisemad, täiendades seda overdrive saundi, millega ta tavaliselt klahvisoolosid esitab. "Mahlad" algaski kosmoseefektidega Rhodesil, siis tuli sisse mingi metal-mõjutustega riff ja seejärel vahetati käiku mingi rahvatantsuliku viisi peale, mida kandsid traditsiooniliselt kitarr, Rhodes ja sopransaksofon. Sealt edasi tulid tüüpilised ja ehk ka vähemtüüpilised phloxilikud käänud ja pöörded... |
 |
| …oli aga selge, et just seda pala esitades tuli Phloxi power-jazz olemus kõige suurema poweriga mängides... |
 |
| …viie aasta pärast mängivad nad sedagi lugu vist kaks korda kiiremini, ent mahatimmitud plahvatusohtlikkusega? |
 |
| Publik |
 |
| Henri Hütt ehk siis üks poiss läptopi taga - tema kord oli järgmisena dekoreerida oma helidega kullauklaste tsillimist ja olesklemist. |
 |
| Kusjuures kummaline on see, et 2012. pidid galvaanikud oma konsa känseldama ja nii sattusin hoopis mina musitseerima Kullaugu peole too aasta. Lõpuks nad ikka jõudsid kohale! |
 |
| Trummari Kiitmise Tund: kuulasin seekord hoolega üht kohustuslikku hitti: "Olympics". Okei, arranžeeringu mõttes on see mulle alati tundunud selline varajase Tallinn Daggersi stiilis teeme-retrosüntpoppi-läpaka-ja-midikontrolleriga-ehk-siis-ladnamalt-kui-need-kes-vanade-süntidega-kõvasti-vaeva-pidid-nägema. Võimalus on alati jäänud, et ehk võiks seda lugu päästa nt. hea trummimäng. Ma polnud kunagi super-rahul selle esimese trummariga, kes esitas tavalisi tantsuroki-gruuve. Siis hakkasid galvaanikud uut trummarit otsima. Mingi ükspäev hakkasin isegi fantaseerima, et mis oleks, kui ise prooviks. Ja siis kujutasingi ette, kuidas ma pööraksin selle konkreetse laulu diskogruuvi mingiks keerukaks breikbiidiks kätte vms. Aga see tüüp ei pidand seda tegema. Täitsa töötas kasvõi see, kuidas ta taldrikuid hittis või kuidas ta seda gruuvi kontrollis. Peensus trumpab alati üle nii showoffimise kui ka labase lihtsakoelisuse! Oleg Ivanov on suutnud loo ära päästa! |
 |
| Veel publikut |
 |
| Parajasti kõlas "Napoleon", kus Taavi-Peeter mängib kitarri ja Kaido Paapstel bassi. Ikka väga hea laul! |
 |
| Skeleton Race. Rohkem selline alternatiivmetali ja stoneri mõjutustega raskerokk, not my cup of tea. Mõtlesin isegi, et kunagi teismelisena kuulasin rohkem sellist rasket muusikat, kas ma siis olen oma loomusele vastu läinud? Tegelt oli see takkajärele mõeldes ikkagi faas, mille vast iga melomaan peab läbi tegema. Tegelt on paljude inimeste muusikamaitse mõjutatud kuuluvusest. Ja kui sa päkapikudisko austajatega ühte kuuluda ei taha, siis enamasti jääbki üle proovida olla solidaarne raskema muusika sõpradega. Kui ma olin 17 ja ma olin ostnud The Fall'i toonase plaadi, siis oli arusaam, et ma olen ainus, kes sellist mussi kuulab, üsna kainestav! |
 |
| Badass Yuki setti filmisin ,seega see pilt Mart Avist on vaid screenshot videost, mille just arvutisse tõmbasin. |
 |
| Nagu ka see pilt. Tegin nimelt poistele juba paar kuud tagasi ettepaneku, et ehk võiks proovida nendega koos üles astuda mõnes laulus. Tahtsin väga liikuda taas teiste muusikutega koos mängimise suunda, isegi kui natuke piiratumas ulatuses. Saime kokkuleppele, et proovime "Americat" koos teha. Kuigi mul see bassklarneti saund oli suhteliselt jama (sest kasutasin mingit piezo helipead standardse mikrofoneerimise asemel, võimalik, et peaksin pigem puurima augu oma huulikusse ja kruvima sisse hoopis Pasoana helipea, mida seni olen sopranklarnetil kasutanud) ja ma polnud üldsaundis piisavalt hästi esindatud, tundus nii bändile kui ka publikule see kollääb päris ägedana. |
 |
| Siis kolis kogu pidu garaaži ja Taavi Laatsit tegi oma mahedat, enamasti tihedatest pad-tüüpi saundidest koosnevat ambienti. Lõppu tulid ka paar rütmilisemat pala, mis olid ka meeldiv kuulata. Lisalugusid mees ei teinud, kuigi sooviti. Soovitan kuulata "Sinist Platood" (12a tagasi), päris meeldiv kuulamine! |
