Päris kenasti tegelt. Tundub, et saan salvestada oma osi iseseisvalt ilma eelmisi kuulamata. Kui tempo ja taktimõõt paigas, siis sujub küll.
Soetasin ka mikro-SD kaardi, et saaksin ilma USBita faile mäku peale importida. Kitarri ja puhkpilliread asendasin esimese generatsiooni salvestustega luuperis, aga klahviosad ekstra efektidega kõlavad endiselt piisavalt hästi.
Tahtsin ühe enam-vähem valmisoleva loo põhjal (see oli seesama, millele flööti tegin laupäeval) proovida, kuidas iseseisvalt salvestatud luubid omavahel üldse sünkroniseeruvad. Paraku ma ei leidnud Jammani USB-kaablit üles. Jäigi vist Eesti maha.
Ikkagi oli huvi proovida. Seega tuli luubid arvutisse salvestada audiona. Tuli mõte läheneda asjale natuke "eksperimentaalselt" (kui nii võib öelda) ja kasutada Kaoss Padi. Seega kasutasin võimalust lisada efekte luupidele tehes teise generatsiooni salvestusi nendest.
Ilm oli täna ootamatult pilvine (üks neist kordadest, mil ilmateade täiega valetab). Kuna prognoos lubab edaspidigi rohkem pilvi ja isegi vihma kolmapäevaks (seda pigem tasub juba uskuda), siis see tähendab vähem päikeseenergiat, millega töötada. Seega tulevad selle nädala postitused praeguse salvestusprotsessi teemal.
Tahtsin ausalt öeldes midagi teistmoodi teha selle uue materjaliga. Mul tuli idee, et selle asemel, et kõik arvutisse korraga salvestada, ma võiks kõik luubid ette valmistada uue luuperiga. Digitech Jamman Solo XT on ju digitaalne ja võimaldab sättida täpse tempo ja taktimõõdu. Olgu öeldud, et suurem osa uutest lugudest ongi muudes meetrumites, kui tavapärane 4/4.
Seega, kui salvestada grupp luupe mingis tempos (ütleme 120) ja taktimõõdus (ütleme kõige tüüpilisema näitena enda puhul 7/4), siis pärast saab ju need põhilised ehitusblokid importida mäku peale ja need seal sünkroniseerida. Seega eelmine nädal ma tegelesingi palju justnimelt nende ehitusblokkidega.
Neljapäeval hakkasin kitarriluupe tegema. Reede pärastlõunaks olid valmis nii elektrika kui ka akustikaluubid. 12-keelsed kitarrid on väljakutse, tavapärane rütmikitarr tuleb kenasti välja, aga arpedžeerimine on keerukam, ikka tahaks medikaga pihta saada mõlemale keelele keelepaarist. Eriti just akustilisel nõuavad topeltkeeled sõrmedelt rohkem survet keeltele. Nii, et endiselt tuleb 12-keelsega ära harjuda.
Thursday I commenced the guitar loops. By Friday afternoon I had both electric and acoustic 12-string loops done. 12-string guitars remain a challenge, apart from the usual strumming which is nice. It is particularly arpeggiating that's more complicated, as I would prefer to hit both strings of any particular pair with a plectrum. Particularly on the acoustic the double strings demand more finger pressure. So I still need to get used to playing the 12-strings.
Aga siin videos mängin sisse ühe rütmikitarripartii Danelectrol ja olen äärmiselt rahul, kui hästi see välja tuli. Üks tuttav kommenteeris, et eriti rets saund ja tuleb nõustuda!
But here I play the rhythm guitar loop on Danelectro and I'm extremely pleased how it turned out. An acquaintance commented that it had a wicked sound to it and I have to agree!
Siin aga on töös üks instrumentaalpala, kus alguses kuuleb elektrilist luupi, mille peale mängin akustilisega arpedžosid. Elektrilise ostinato kirjutasin alguses klaveril, aga asi töötab ka Danelectro kitarril väga kenasti, võimalik, et kasutan põim-tekstuuri.
Here, however, is an instrumental work in progress. First there's an electric loop, on top of which I play the acoustic arpeggios. I wrote the electric ostinato on the piano actually, but the thing works so well on Danelectro, so I'll possibly aim for a composite texture when putting the track together.
Täna aga seadsin üles mikri Kaoss Padi ja lindistasin flöödipartii ühe teise instrumentaali jaoks. Tegelikult olen tänaseks ka mõned bassklarnetiluubid teinud, aga pill on häälest ära, nii et tuleb vaadata, kuidas seda probleemi lahendada ja siis need asjad uuesti teha.
Today I set up a microphone, fed into Korg Kaoss Pad and I cut the flute part for another instrumental piece. I've also cut some bass clarinet loops, but the instrument is a bit out of tune so I'll need to sort out the issue somehow before moving on and redoing some of the parts.
Just posted a short video clip. Of playing an electric piano groove from one of my more keyboard-oriented new tracks. Cutting the loops is going well, keyboard loops all done, will start with guitars and bass clarinet tomorrow, I hope. The weather's been good, each day before the sun begins to disappear behind the woods (which do obscure the sun from the panels about 3 hours before actual sunset) the batteries appear fully charged. Which is good. The batteries are too old, so I have to be more conservative with the electricity use after 2PM.
Panin just väikse klipi üles Instagrammi. Üks gruuviv elektriklaveri progressioon ühest klahvisemast teemast. Luupidega läheb hästi, klahvpillid tehtud, hakkan ehk juba homme kitarridega ja ka bassklarnetiga pihta. Ilm on olnud hea, akud paistavad täis olevat selleks ajaks, kui päike hakkab puude taha kaduma (mis juhtub kolm tundi enne tegelikku loojangut). Akud samas liiga vanad, seega praegu tuleb elektri kasutusega olla võimalikult säästlik pärast kella kahte pärastlõunal.
EST: Hakkasin just salvestama uusi asju. Täna on olnud eriti hea päikseline ilm, seega energiat piisavalt, et laadida patareisid ja lülitada pillid sisse. Saab olema põnev salvestada uut albumit päikeseenergia abil. Mis muidugi tähendab, et salvestada saan vaid siis, kui päikest paistab paneelide peale. Seda juhtub maksimaalselt viieks-pooleks kuni kuueks tunniks praegusel juhul.
Alustada otsustasin luupide valmistamisest. Ühtlasi teha pill pilli haaval. Seega kõigepealt mängin sisse klahvpilliluubid. Seejärel kitarriluubid. Vaatan, kuidas jooksvalt läheb, aga seni Instagrami ikka postitan järgnevate nädalate jooksul.
ENG: So I've finally commenced recording newest tracks. Today has been a particularly clear and sunny weather, so there's enough energy to charge batteries and turn on the instruments. It's going to be so exciting to record a new album with solar energy. Even though it means only recording when the sun rays touch the solar panels. Which for now means about five and a half or six hours of usable sunlight from that standpoint.
I decided to start with the loops first. Also do it instrument by instrument. So first I will do all the electric keyboard loops. And then all the guitar loops. I'll see how I will be doing, but I expect to keep on posting to Instagram.
Huvitav, et pea neli aastat tagasi kirjutasin oma blogis, et Eestis on ehk ruumi vaid ühele Schillingule, tõstes seda esile menuka muusikafestivali näitena. See nädal siis teated Schillingu ärajäämisest tuleval aastal. Ka Schillingu tegijatel on raske.. Kuigi siin on rõhutatud rohkem läbipõlemise moodi probleeme, ehk "motivatsioonipankrotti". Tulude ja kulude vahekorda pole mainitud ja targem olekski mitte pinnida seda infi välja.
Lootsin ise ka, et kunagi õnnestub Schillingul sooloartistina üles astuda, ma pean ses suhtes aus olema. Tegelikult on mõõdapääsmatu fakt, et üks asi on olla (ühel või teisel viisil) heitlev muusik ja teine asi on olla (ühel või teisel või kolmandalgi viisil) heitlev kontserdikorraldaja, muusikafestival või kontserdikoht. Kõigil on raske ja programmi kokku pannes tuleb tihti arvestada üsna mitme faktoriga, alates sellest, kui väga keegi muusik või esineja üldse korraldajate maitsega klapib kuni selleni, kui pop või tunnustatud ta parajasti tegelikult on. Teisisõnu, kui kedagi esinema kutsutakse, siis ikka põhjusega. Ju siis on mul üsna palju ihaldatud esinemisvõimalusi jäänud saamata, sest veenvat argumenti, miks just mina peaks sinna-tänna pääsema, pole nähtud.
Schilling võis ju olla omandanud ilusa muusika institutsiooni maine, aga eks Eestis on seda institutsiooni üleval hoida keerulisem. Ei tea, kuidas küll Positivuse, rääkimata igasugu suuremate välismaiste festivalide tegijad töökoormuse, stressi ja muude probleemidega (ja olgem kuradi ausad, osad neist tulenevad ka kapitalistlikust turumajandusest) hakkama saavad. Olgu Eestis ruumiga ehk vaid üheks selleks edukaks muusikuks või üheks selleks edukaks festivaliks kuidas on, ka edukad põlevad läbi. Või takerduvad enesekorduseni või suisa enesekarikatuursuseni. Kui juba Eplik on ausalt tunnistanud, et ta ei suuda enam leida värsket lähenemisnurka oma soolostiilile, siis miks peaks mõni vähem edukam muusik üldse suutma 20 aastat ühte rida ajada, eriti, kui kaelas edupuuduse raske veskikivi. Festivalidega kindlasti samamoodi. Täna kuulutas motivatsioonipankroti välja Schilling, vaatame, kuidas homme (loe: lähimas tulevikus) läheb Intsikurmu festaril.
Minulgi on peas olnud mõtted proovida, et kuidas oleks elu ilma muusikat loomata-salvestamata-avaldamata-taasesitamata. Aga siis ma lülitan jälle pillid sisse, harjutan mingeid uuemaid asju ja mõtlen, et päris alla anda ka ei tahaks. Nii, et ei teagi, mida tegelikult teha. Seetõttu soovin ka Schillingu korraldajatele jõudu avastamaks Schillinguvaba elu olemuse ja jõudmaks kõige sobivamate järeldusteni.
