Käisin vaatamas ja tundus päris huvitav koht. Äärmiselt rustikaalne maakoht, kus on paar haagissuvilat ja ehitis, mis koosneb köögist ja küünist. Elektri osas on olemas ainult päikesepaneel ja 12V süsteem, kus telefone saab laadida sigaretisüütajast. Elektrit samas praegu polegi, sest hetkel on süsteemis rike, mis võibolla saab korda alles järgmine nädal. Vesi tuleb allikast ja koguneb betoonist paaki, seega käin seda ämbritega toomas. Allikaveel lasen otse tilkuda veepudelitesse joogivee jaoks.
Koht näeb välja umbes selline. Olen hetkel kolinud kööki ja kasutan magamiseks oma üheinimese diivanimadratsit, mida olen kasutanud kaubikus magamiseks. Ühe otsa paigutan oma Vermona kõlli peale ja teise otsa pingile, mille lahtikäiva istme all hoiustan oma toidukraami. Eluruum on küll väike, aga olen ennast ära mahutanud. Eelis on see, et loodetavasti kulub talvel kütmiseks vähemalt paar korda vähem puid võrreldes endise elukohaga. Ma ei hakanudki ahju kütma enne novembri algust. Ilmad olid ka suht soojad endiselt. Väiksem ruum hoiab sooja paremini.
Uus koht Tábuast 6km kaugusel kirde suunas. Kokkuleppe kohaselt uute omanikega endises talus sain ma Guido endise wwoofijate-jalgratta omale ja enamasti kasutan seda transpordivahendina. Et käia raamatukogus netis surfamas ja oma seadmeid laadimas. Ja kauplustes ja turul oste tegemas. Kuna tee keskel asetseb org, on mõlemat teedpidi alguses langus ja siis tõus. Mis teeb rattasõidu füüsilist pingutust nõudvaks tõusul, aga saabki füüsilist koormust.
