Von Krahli sünnipäevast pisut juttu

Mängisin laupäeval Von Krahli sünnipäeval oma viimase live sel aastal. That's right, nüüd olen taas Portugali sõitnud, sedapuhku eksperimenteerimas HelpX süsteemiga, mis sarnaneb natuke WWOOFile, aga kõik hostid ei pea olema permakultuuritalunikud. Alul oli plaan tulla siia juba 24ndal oktoobril.

Ent Ingrid Kohtla tundis huvi minu saadavuse vastu VK sünnaks. Otsustasin, et soetan siis päev hiljemaks mingid odavlennupiletid Riiast Farosse. Väga tahtsin livet teha oma uue Prophet 8 sündiga ja seda võimalust ei tahtnud ma kohe mitte maha magada.

Olens see vaid mina, või ei loeta ridereid üldse? Olin sinna nimelt märkinud soovi saada 4-kanaliga pulti. Seda aga heliproovis ei võimaldatud. Küll aga tegi helimees siis ettepaneku ühendada oma puldi väljundist luuperi sisendisse juhe. See võimaldas mängida loop pedaali sisse nii live-mikrofoni kui ka täis-trummikomplekti osi.

Igatahes tuli keskpärane live. Rahvast eriti ei olnud alguses, mis on esimese bändi staatuse puhul totaalne klišee. Ma ei teinud mitte midagi katastroofilist (ütlen nüüd ausalt, see TMW live, mis mulle Brainlove'i festivali esinemise tõi, oli ikka väga confused, päästis vaid õnnestunud versioon Eesti Popsu kogumikuloost), aga laval olla oli kohmakas. Minust järgmine act oli metalbänd ja trummaril oli kardaan. See võttis lavapõrandal ikka ruumi küll ja seda kohmakam oli loop-pedaali kuhugi paigutada. Ja kui minu hinnangul aasta parim kontsert trummide mõttes oli Kumu ÖÖl, siis sealse jazz-setinguga trummidega võrreldes on väga kohmakas kolistada metal-komplekti peal. Igatahes Madis Zilmer täitsa soovitas ennast mulle trummariõpetajaks pärast kontserti.

Enne oma esinemist aga astusin üles teatri prooviruumist, kus harjutasid koos Pedigree liikmed oma akustilist kava. Tursk oli bassil nendega. Tüübid kohe tundsid huvi mu klarneti vastu ja nii tehti mulle ettepanek mängida nendega kaasa üks lugu nende omaloomingust ja siis ka "Proud Mary" cover.

Vaatasin veidi ka Ans Anduri kava. Mihkel Kirss ikka mängib päris palju sünti, seda kitarribändi ei saa kohe mitte klahvide puuduses süüdistada. Ja väga osavalt tuleb see MikroKorgi mängimine välja. Sümpatiseeris ka Arvo Pärdi lastelaulu töötlus.

Pedikaga astus igasugu külalisi üles. Enar Tarmo näiteks käis ühes loos mängimas, kes muidu on Krahlis tehnikadirektor, aga on varem näiteks PostUgandaga üles astunud. Siis üks tsikk nimega Marja. Tursk mängis nii bassi kui ka MikroKorgi. Mängisin Pedikate loo "Phantom Report" lõpuosas ja "Proud Mary" põhirifikohta kaasa. Ennast eriti ei kuulnud, aga tundub, et teised isegi kuulsid. Täitsa kaalun klarneti elektriseerimist mingil moel. On igast variante, alates kontakt-mikritest kuni sissepuuritavate pickupideni. Igatahes on isegi nii suht rokikauge inimene nagu mina mänginud tänase seisuga metal-bändiga. :)

Päris lõbus õhtu igaljuhul. Nüüd aga talveks jälle lõunas. Faros oli ilm täna pilvine, aga mõnusalt soe, umbes 20-21 kraadi.

Jaak Joala ja Prophet 5!

YouTube'is on üks venekeelne doku Jaak Joalast anno 2002 ja circa 7:05 võib näha arhiivifotosid, muuseas ka üks pilt, kus Joala on nähtav süntesaatori Prophet 5 taga. Nii et vähemalt keegi Eesti muusikutest on ka seda Sequential Circuits sünti mänginud, või vähemalt proovinud teda.

Blogisoovitus: Endise Konservatiivi Pihtimused

Väljavõte Former Conservative veebist.

Sattusin hiljuti ühe usuteemalise blogi peale. Anonüümne blogija, kes esitleb ennast lihtsalt kui Former Conservative (endine konservatiiv), on üks liberaalne kristlane, kes kunagi oli parempoolne konservatiiv. Siis aga leidis ta, et liberaalne maailmavaade on kristliku filosoofiaga märksa sobivam. Nii on täna ta eesmärgiks jälgida Jeesust pigem sedasi, et aidata vaeseid, nõrku ja vaevatuid.

Ühtlasi ka paljastada lugejatele konservatiivse ja enamasti ka fundamentaalse kristluse tõeline pale. Ja näidata, et kõik kristlased ei ole tegelikult küündimatult rumalad fanaatikud, kes oma puritaanlikku ja upsakat moraaliorientatsiooni kõigile pähe suruvad. Seda ta teeb fundamentalistliku blogikriitika kaudu, võttes ette mingi eriti võika postituse ja siis tsitaat-tsitaadi haaval kommenteerides.

Oma osa saavad näiteks need, kes Steve Jobsi surma puhul kraaklevad, et Jobs läks väidetavalt budismi järgimise eest põrgusse. Kui ka need, kes näevad telefonireklaamides hindu jumalannade kujutamises paganlike religioonide häbematut propagandat. Ja muud loomad homovihkajatest "pereväärtusi" jutlustavate kanatädideni välja. Vanemates postitutes ka blogipidaja konservatiivsem mina aastate tagant. Armu ei saa keegi!

Kuigi toon on tihti rämedalt sarkastiline, kumab autori sügav humanism ja ligimesearmastus läbi. Mis paljudele võib tunduda kui aus, konservatiivne, õigeid väärtusi jutlustav jutt, paljastub blogipidaja läbi lugejatele küündimatu arrogantsina, variserliku upsakuse ja totaalselt empaatiavõimetu tundetusena. Ei tasu lasta igasugustel Varro Vooglaidudel ennast lollitada: märtri mängimine, süstemaatiline vastaspoole demoniseerimine ja oma doktriinide/ideoloogia pidamine teiste inimeste tunnetest tähtsamaks on ühed räpased trikid fundamentalistide arsenalis.

Kui "see maailm" vihkabki taolisi usuhulle, siis mitte sellepärast, nagu tal oleks midagi tõe kui sellise avastamise vastu. Taolise pealetükkiva epistli pidamise vastu ongi kõige normaalsem ja elutervem reaktsioon võõristus. Ligimesearmastuse ja teistele soovitava kohtlemise osutamise sisu ei seisne fundamentalistide evangelismi taktikates. Kaugeltki mitte. Kui jumal ongi olemas, eks aeg anna arutust, kas talle on meelepärasemad näiteks Rapture Ready maailmalõpu sekti esindajad või hoopis ausad liberaalid, kes tõepoolest üritavad teha teistele head ja kes suhtuvad sektantidesse umbes nagu Jeesus ise suhtus variseridesse.