Teisipäeval jõudsin Tallinnasse veerand viieks, Eplik juhatas mu auto Kinomaja hoovi, kuhu mahub kaks kompaktsema suurusega sõidumasinat parkima. Asusime asju üles seadma. Trummikomplekti laenas mulle tolleks õhtuks Vaiko ise. Nii, kui esimest korda basstrummi müdistasin, tuli kohe see "Põgene Ragnar" intro meelde "Kosmoseodüsseialt". Saime nii umbes tunniga või isegi vähem ajaga ühendatud kõik.
Pidin pmst mängima seljaga publiku poole. Sest ega mind teisiti polekski võimalik ära paigutada. Samuti pidin istuma kogu aeg, muidu ma oleks ekraani üleliia varjutanud. Vahepeal toimus raamatuesitlus, siis juhatati film sisse, Vaiko tutvustas mind väga sümpaatselt ja umbes 18.45 asusin musitseerima.
Kava oli mul ettevalmistatud teatud teemade jagu, jättes ruumi improvisatsioonidele. Juhtus aga nii, et ma kodus harjutasin DVD järgi, kus film oli valesti renderdatud! Näiteks üks stseen, mis ma alguses arvasin olevat vot nii 30nda minuti peal, ilmus tegelikult aga umbes paarkümmend minutit hiljem. Mingid stseenid olid vahetusse läinud. Selle tulemusena ma lülitusin kohe 30nda minuti juures või nii ümber elektriklaveri improvisatsioonile, mis oli plaanitud tegelikult kuhugi 43-44 minutile. Ja sellest tulenevalt ka edaspidised teemad organiseerisin spontaanselt ümber.
Kui film sai läbi ja lõpetasin mängimise, sain osaks kirgliku aplausi. Tundub, et filmifanaatikutele oli mu esitus tõsiselt muljet avaldanud. Jaan Ruus kiitis ikka ülivõrdes, film ise jätvat soovida, aga just muusika töötas väga hästi ja ta oli veel pahane, et keegi ei võtnud üles! :)
Ka Vaiko hinnangul tegin korralikku tööd. Ja ta mainis veel, et võib nii minna, et tummfilmikontsert kordub ka Tartus. Muuseas, Prantsusmaal olevat Vaiko sõnul igasugu tummfilmikontserdid juba traditsioon, aga Eestis oli teisipäevane üritus pretsedenditu. Nii, et tegin natuke ajalugu! Ja ütlen juba ette ära: Tartus Elektriteatris saab tummfilmikontserti juba näha 18. detsembril ! ! !
Trummi mängides muuseas veendusin, et trummisaund on enamasti pigem mängijas, kui pillides kinni. Hoolimata Vaiko Epliku trummikomplektist kõlasin ikkagi omamoodi. Kuidas siis veel Zilmer näiteks oleks kõlanud? Aga Eplikul olevat ka omad nipid.
No comments:
Post a Comment