Vikatiga niitmisest

A photo posted by @edmundhobe on May 25, 2016 at 3:59am PDT

Natuke sellest, mis tööd ka tegema olen pidanud. Hästi palju niitmistööd. Nädalas vähemalt üks päev tuleb muruniiduk käima ajada. Muidugi on ka hästi palju kaldaid jm. kaldega kohti, kuhu niidukiga ligi ei pääse. Siis ongi kaks varianti, kas trimmer või vikat. Kui mul valida anti, otsustasin vikatiga niita. Trimmer ja mina lihtsalt ei nõustu üksteisega. Saan hakkama küll, aga nii raske tundub. Müra ja vibratsioon on ka üsna ebameeldivad faktorid. Ja põletab kütust. Aga vikatiga niitmine tundub täitsa meeldiv tegevus, lihtne füüsiline töö ja madaltehnoloogiline (low-tech) tööriist ka veel. Kindlasti on huvi oma vikatiosavust arendada. On kindlasti põhjus, miks on internetis olemas videosid, kus vikatiniitja teeb ära trimmerdajale. Aga peab ikkagi olema proff vikatikäsitsemisel.

A photo posted by @edmundhobe on May 24, 2016 at 7:00am PDT

Pilt ka sõidumasinast. Mul on nüüd kaubik. Mis on kindlasti parem masin laias laastus ringituuritamiseks (s.t. kontserdile sõit, wwoof-kohtade vahelt sõit, matkamas käimine). Ja sõidab päris hästi ka, tõeline nauding on sellega ringi liikuda.

Uue kitarriga salvestamisest

Läksin hiljuti Lätti. Riia lähistel on üks tore kämpingu-plats, kelle omanikud ka vabatahtlikke vastu võtavad. Esimest korda käisin nende juures aastal 2013. ja sealt alates olen vähemalt korra aastas tagasi tulnud. Minu saabudes olid kohapeal juba üks paar, kelle inglasest meespool nägi mind 2014. aastal Tartus laivis muide! Naispoolega aga trehvasin samal aastal ühel muusikaviktoriinil Naiivis. Jah, maailm on väike. 

Nemad ööbisid karavanis, mis on siin pildil paremal ja kuhu ma koos uue vabatahtlikuga Prantsusmaalt oleme vahepeal sisse kolinud: 

Seega esimesed ööd veetsin pigem selles vee peal hõljuvas hütikeses:

Otsustasin eelmine teisipäev ka uusi asju salvestama hakata. Mul oli mingi paar ideed juba sügisest idanemas, seega otsustasin need salvestada. Seega seadsin üles oma arvuti ja aparatuuri ühe voodi peale:

I just started recording again. In a bungalow floating on a canal at a campsite outside Riga, Latvia. #recording #bassclarinet #12stringguitar #twelvestring #homerecording #lofi #korgkaosspad #danelectro

A photo posted by @edmundhobe on May 17, 2016 at 8:08am PDT

Ehk siis hetkel on kombo 12-keelne elektrikitarr ja bassklarnet. Endiselt genereerin korduvriffe klarnetiga, aga nüüd mängin igasuguseid harmooniaid 12-keelsega. Mul isegi on tekkimas mõningad sellised kitarripalad, kus loo meloodia ja harmoonia on põimitud ühte kitarripartiisse. Seda meloodiat võib sarrustada muude pillidega (soolokitarr, süntesaator, puhkpillid), aga kui seda ainult kitarriga mängida, siis on meloodia juba olemas. 

Väike lo-fi klipp ka ühest uuest ideest. Viimasest plaadist Indian Summer in Portugal oli muide oma kolm arvustust ja kõigis neis tehti võrdlusi Eplikuga (kuigi tegelikult on vaid üks lugu seal sarnasest ooperist ja see on väidetavalt albumi kehvim lugu, kui uskuda seda, et see ühes kriitikute raadiosaates karvustada sai). Seda siin küll juba Vaikoga segamini ei ajaks ;) Kindel plaan on järgmine reliis (järgmiseks aastaks võib-olla?) teha 12-keel-kitarrialbumina ja kasutada  ära igasugu võimalusi, mida vähegi ära kasutada saab. 

What I've bin working on: a cut from a 12string guitar piece based on a bass clarinet ostinato. #bassclarinet #twelvestring #12stringguitar #danelectro #OwnTheTone

A video posted by @edmundhobe on May 23, 2016 at 7:01am PDT

Epifolium 1 V 2016 Nedsaja Külakeskuses

Jäädvustus Epifolium'i FB lehelt.

Käisin eile vaatamas Iisakut aka Epifolium'i esinemas eelmisel aastal valminud Nedsaja külakeskuses. Veel üks Eesti luuperiartist seega ära nähtud oma silmaga. Külakeskus on mu praegusest talust ainult circa 20km kaugusel. Eile tähistasid setod oma lihavõttepühi ja nii umbes kella kuuest õhtul oli esinemine.

Väga hea meel oli taas näha Iisakut, Marist jt. tuttavaid eelmisest hilissuvest. Tõin natuke perenaise küpsetatud kooki kah, mis läks ilmselt külarahvale päris hästi peale. Umbes 18.15 või nii hakkas Iisak end valmis seadma oma kitarri, bassi, kandle, plaatpillide, iseehitatud jalg-kontrolleri ja arvuti manu. Kui külarahvas oli kogunenud, võiski esinemine alata.

Epifoliumi muusikas esinevad kõlakombinatsioonid on hästi helged ja mahedad. Aga ikkagi juba esimese loo ajal pidin tõdema: Iisak on suurepärane kitarrist. Ilmselt üks minu lemmikuid eesti kitarrimängijatest. Pärast kolme luuperilugu mängis ta ühe pala kitarril, mis oli täiesti uus lugu ja mida ma juba augustist mäletan teda seda mängivat naturaalkitarri peal. Seejärel tuli ainult kandlega esitatud "Piiri-Jüri Valts", mis on Epifolium'i plaadi avalugu.

Tagasi luupimise juurde naastes väitis Iisak end mängimas järgmisena üht viisi Vigalast. Selle kitarriakordid olid mängitud kuidagi eriti huvitava lo-fi saundiga, mingi selline saund oleks kindlasti kõlvanud kasutada Kurt Cobain'ile sellel Nirvana Unplugged plaadil.

Kogu kontsert oli suhteliselt lühike, mingist kaheksast loost koosnev. Lisalugu tuli ka, alguses proovis Iisak midagi arvutist mängida, siis tegi nalja selle üle, et kui bändis keegi vigu teeb, siis ikka tekib küsimus, milles asi. Arvuti mitte-koopereerumise tulemusel lõpetas kontserdi ikkagi üks kitarripala.

Iga luuperiartist Eestis paistab tegevat asju omamoodi, vastavalt kasutatud pillidele ja olemasolevale tehnikale ja komponeerimisstiilile. Iisak ja üks teine luuperimuusik Arno Tamm pärast huviga vahetasid luupimise kogemusi ja kõlama jäigi mõte, et ehk võiks asju ka lihtsamalt korraldada. Arno isegi lubavat oma luuperit laenata (tal see suur Bossi oma).

Pilte kahjuks ei teinud, iPhone ütles üles ja kaameral avastasin SD kaardi sootuks puudu olevat. Nojah, vahel tõesti parem nautida käesolevaid hetki ja Epifolium'i muusika on hästi meeldiv ja kõrvale mõnusasti kuulatav.