Epifolium 1 V 2016 Nedsaja Külakeskuses

Jäädvustus Epifolium'i FB lehelt.

Käisin eile vaatamas Iisakut aka Epifolium'i esinemas eelmisel aastal valminud Nedsaja külakeskuses. Veel üks Eesti luuperiartist seega ära nähtud oma silmaga. Külakeskus on mu praegusest talust ainult circa 20km kaugusel. Eile tähistasid setod oma lihavõttepühi ja nii umbes kella kuuest õhtul oli esinemine.

Väga hea meel oli taas näha Iisakut, Marist jt. tuttavaid eelmisest hilissuvest. Tõin natuke perenaise küpsetatud kooki kah, mis läks ilmselt külarahvale päris hästi peale. Umbes 18.15 või nii hakkas Iisak end valmis seadma oma kitarri, bassi, kandle, plaatpillide, iseehitatud jalg-kontrolleri ja arvuti manu. Kui külarahvas oli kogunenud, võiski esinemine alata.

Epifoliumi muusikas esinevad kõlakombinatsioonid on hästi helged ja mahedad. Aga ikkagi juba esimese loo ajal pidin tõdema: Iisak on suurepärane kitarrist. Ilmselt üks minu lemmikuid eesti kitarrimängijatest. Pärast kolme luuperilugu mängis ta ühe pala kitarril, mis oli täiesti uus lugu ja mida ma juba augustist mäletan teda seda mängivat naturaalkitarri peal. Seejärel tuli ainult kandlega esitatud "Piiri-Jüri Valts", mis on Epifolium'i plaadi avalugu.

Tagasi luupimise juurde naastes väitis Iisak end mängimas järgmisena üht viisi Vigalast. Selle kitarriakordid olid mängitud kuidagi eriti huvitava lo-fi saundiga, mingi selline saund oleks kindlasti kõlvanud kasutada Kurt Cobain'ile sellel Nirvana Unplugged plaadil.

Kogu kontsert oli suhteliselt lühike, mingist kaheksast loost koosnev. Lisalugu tuli ka, alguses proovis Iisak midagi arvutist mängida, siis tegi nalja selle üle, et kui bändis keegi vigu teeb, siis ikka tekib küsimus, milles asi. Arvuti mitte-koopereerumise tulemusel lõpetas kontserdi ikkagi üks kitarripala.

Iga luuperiartist Eestis paistab tegevat asju omamoodi, vastavalt kasutatud pillidele ja olemasolevale tehnikale ja komponeerimisstiilile. Iisak ja üks teine luuperimuusik Arno Tamm pärast huviga vahetasid luupimise kogemusi ja kõlama jäigi mõte, et ehk võiks asju ka lihtsamalt korraldada. Arno isegi lubavat oma luuperit laenata (tal see suur Bossi oma).

Pilte kahjuks ei teinud, iPhone ütles üles ja kaameral avastasin SD kaardi sootuks puudu olevat. Nojah, vahel tõesti parem nautida käesolevaid hetki ja Epifolium'i muusika on hästi meeldiv ja kõrvale mõnusasti kuulatav.