Üsna tore nädal oli Jimi ja Maarja juures. Koostöö Jimiga sujus väga hästi, kinnitasime pitsaahju varjualust valmistades talasid kandvatele postidele. Reedel käis ka palgimeister Hiiumaalt, kes aitas katust panna. Pilt temast ja Jim'ist töötamas sarikate kallal:
Ja siin pitsaahju varjualune koos valmis plekk-katusega.
Käis ka vene juurtega sakslane Berliinist Andrej. Temaga ladusime puuriida väliköögile. Ja nägime palju airbnb külalisi ka, Inglismaalt, Saksamaalt, Šveitsist.
Pühapäeval oli aga avatud talude päev. Kokkuleppe, et ma teen mingi esinemise seal, sõlmisime tegelikult juba kaks kuud varem, kui ma olin Lätti läinud ja ma mõtlesin, et võiks proovida mingit kodukontserti ja vaadata, kas õnnestub selle taktikaga mingit fan-building'ut teha.
Päris aus olla, siis ega väga vahet ei olnudki minu hilisemate kontserditega. Viimasel ajal on ikkagi nii siin kui seal läinud nii, et päriselt huvitatud kuulajaid on mõnikord vaid vedamise korral eesti väiksust arvestades palju ja eduks võib ehk sedagi nimetada, kui keegi pärast plaadi ostab. Õnneks oli Jimil idee, et ma võiks pilli puhuda juba päevasel ajal. Ja nii tuli mul idee mp3 mängijast lasta tervet Indian Summer… plaati ja selle taustaks laulude puhkpilliosi mängida. Hiljem tegin sama asja Art Disease'iga.
Kogusin ka annetusi ja natuke isegi sain. Oligi plaanis annetuste kogumisega eksperimenteerida. Kütuseraha ei hakanud nõudma. Minu jaoks oli see natuke teistsugune kogemus. Olen saanud kenasti kompenseeritud, olen saanud ka vaid kütuseraha, olen ka ilma midagi saamata mänginud ja vahest juhtub nii ka, et lubatakse heldelt maksta ja pärast ei kogune kopikatki. Pärast kõiki neid kogemusi julgen järeldada, et ma ikkagi eelistaksin olukordi, kus korraldaja vähemasti kütusekulu kompensatsiooni garanteerib. Annetuste kogumine võib töötada, aga toona ehk polnud see päev.
Päris kontserdi ajal nägin ka inimesi lahkumas. Tõtt-öelda pidid osad inimesed laste pärast minema hakkama. Ja isegi enne kuulsin, kuidas üks mees pidi ära minema, kuna tema laps sai nõelata herilase käest (ja neid on seal parajasti oioioioi kui palju!). Võimalik, et alustasin liiga hilja ka mängimist.
Mul olid ka tehnikaprobleemid. Esimesed kolm lugu olid enamvähem okei, kahe viimase ajal läks ka paremuse poole, aga kahes keskmises olin mõneti hädas.
Mis lugusid siis tegin? Seekord jätsin ära klahvpillid, seega tegin lugusid, mida sain ilma klahvideta teha:
A Bit Dark
Fading Shades 1012
Ruby You're My Friend I Love You (salvestasin luuperisse spetsiaalselt oreliga tehtud bassiliini)
Macrobiotic Quicksand (kõige vanem lugu, mis läheb mu kodulindistusperioodi algusesse tagasi ja loo lõpus sain aru, kui perses oli kitarrijuhe)
Merkuurimürgitus kaevupõhjas (kõige suurem kannatus oli selle loo ajal, sest kitarrisaund oli käest läinud. Uue Õu kontserdi versioon juulikuu algusest jääb seega seni definitiivseks live-versiooniks).
Zen Spicebox (selles ja viimases loos sain enamuse luuperitööst õnneks ära tehtud bassklarnetiga. Siis ka musitseerimise meeleolu paranes minu jaoks)
Le Savoir C'est Le Pouvoir (lõpus kolmehäälsed monosündiosad tegin bassklarnetiga)
Pildid minust tehtud ühe tallinlase poolt nimega Kaur. Tänud! Tema pildistas ka selle torniülevaate toimuvast. Nimelt oli Projekt Kodus restoranipäev. Serveeriti ulukilihaburgereid (aga ka taimtoidukotlettidest alternatiive) ja kohvi, morssi jm jooke. Burksid olid päris head kusjuures.
Esmaspäeval lahkusin. Käisin Tallinnas õhtul ja tegin proovi ühe bändiga, kellega plaanin pea külalisetteaste teha. Aga see las jäägu esialgu üllatuseks.
