Tallinna kontsert tuli natuke teistmoodi välja. Mul ununes maha Korg Kaoss Pad, mille sisendite vahetamisest olen juba viimased neli aastat sõltunud. See tähendas minu jaoks, et luuperisse sai nüüd ühendada vaid kaks instrumenti korraga ja üht sisendit ei saanud enam kahe pilli vahel (kitarr ja klarnet) jagada. Hakkasin heliproovi ajal kerge stressisoleku all mõtlema, et kuidas ma siis live ära teen. Kaalusin mitut varianti, kuni lõpuks otsustasin kogu luupimise vaid kitarri ja sündiga teha. See tähendas, et kõik puhkpilliosad tegin süntesaatoriga. Bassklarnet jäi endiselt elektriliseks, aga mängisin seda vaid otse soolopillina (ja põhiline soolopill ta mul nüüd ongi), kui muidu teen sellega ka luuperisse bassi ja ansambliosi.
Nii et jah, kontserdil olin sedapuhku siis mugavustsoonist välja tõmmatud natuke. Võib-olla see kohati natuke andis mingi energialaksu juurde. Mõningaid lugusid nagu "A Bit Dark" ja see uus lugu "The Milk Never on Time" (tuli paremini välja seekord) tehes tundsin, et mul see outsider pop-rida tuleb erilise kuraasiga välja. Viperusi ikka oli ja kohati tundsid eelsalvestatud luubid (võetud tegel't oma albumimaterjali multitrack'idest ja talletatud läbi arvuti USB'i kaudu uude Digitech'i luuperisse) natuke lo-fid olevat. Aga võib-olla on Kelmis lihtsalt akustika vähem kui optimaalne. Üldjoontes usun, et tuli üsna veenev esitus.
SETLIST:
Plain Obstinacy
Fading Shades 1012
Ruby You're My Friend I Love You
A Bit Dark
The Milk Never on Time
Tsivilisatsioon neab iseend (kitarriversioon)
Le savoir c'est le pouvoir
Rahvast oli jah vähe, millega vist peabki leppima, kui ma just ei hakka oma promomis-kompetentsi rekordilisel tasemel treenima. Tegel't on promotöö ikka jube raske ja ma mäletan, et kui Opium Flirt hakkas püünele tulema Dejavoodoo presentatsiooniga, siis jälgides Andrese ideid reklaamitegemiseks uuele koosseisule ikka mõtlesin, et päris nõudlik teema on see oma bändile tuule alla ajamine. Pühendunud kuulajaid võis ehk olla oma kümmekond, kui oligi rohkem inimesi, siis olid nad pigem baaris. Võib-olla ühel päeval leian viisid, mis töötavad. Praegu aga siin omaette ironiseerin, et teinekord on edulugu seegi, kui paar plaati õnnestub maha müüa (üks ostja oli Belgiast, nii et fan building isegi töötas seekord).
 |
| Bassklarnet sedapuhku soolopilli rollis |
Välismaa esinejad olid ka päris head. Shiner Soomest on sedasorti rock-ansambel, mida oleksin kujutanud parema alternatiivina lõpetamaks Schillingule, kui see geneeriline Black Lizard. Nende sett koosnes ainult viiest loost ja need ei olnud üldse pikad lood! Nii et üsna lühikese kavaga bänd. Venelane Fjordwalker tegi päris mõnusat elektroonilist mussi. Tema ajal oli ka rohkem kuulajaid, kes pidasid mussi päris tantsitavaks. Aga neid ain't 20 ringis võiski olla.
 |
| Shiner |
 |
| Fjordwalker |
No comments:
Post a Comment