Uus singel - The Milk Never On Time

Loodan pihta hakata uue albumimaterjali salvestamisega detsembris-jaanuaris. Seni olen aga prioritiseerinud paari ideed, millega alustasin juba kevadel. Kaasa arvatud see lugu.

Siin ta siis on, minu esimene singel, kus on kuulda Danelectro 12-keelset elektrikitarri. Ehk siis uus kitarrisaund. Lugu ise pärineb ühel instrumentaalpalal, mille salvestasin Indian Summer in Portugal sessioonide aegu, aga jätsin kõrvale, sest ta ei tundunud nii huvitav, kui need instrumentaalid, mis tegelikult käiku läksid, või siis hiljem tulnud vokaalmaterjal ("A Bit Dark" näiteks). Lugu oli alguses kolmeosaline, klahvpillikesksem ilma igasugu kitarrideta ja tavameetrumis.

Kirjutasin aasta tagasi teksti, mis järgis naisõiguslusest tuttavat põhimõtet personal is political ja otsustasin proovida seda teksti seada tollele kõrvalejäetud ideele. Ma loobusin esimesest osast, kasutasin sõnu algusosaks-edutatud-keskosas, seadsin kogu loo 7/4 taktimõõtu.

Lives mängisin seda ka paar korda. Tallinna kontserdi ajal isegi kerkis kindel idee loo lõpuosa rütmisektsiooni jaoks: bassklarneti ostinato kaob ära ja selle asemele tuleb üks bassinoot (ehk mi-bemoll) neljandiknootidena. Noodi tatsusin sisse elektrioreli bassipedaalil. Trummipartii peal natuke jälgib bassipedaali tunnetust.

Mängimas uut singlit suvel laivis. Kultuuriklubi Kelm, 9 VII 2016

Ütleks, et algse ideega võrreldes õnnestus teistsugune tunnetus saavutada küll. Rohkem draivi ja dünaamikat ja isegi hinge. Originaalidee mingis mõttes osutas minu klahvpillid + elektriklarnetid kombo võimaluste ammendumisele. Tõtt-öelda ongi "Art Disease" oma saundivõimalustes ületamatu sama pillipagasiga. Mõni ime, et mul hakkas taas tekkima huvi kitarri vastu. 12-keelsed kitarrid on kindel viis minna edasi. Ahjaa, ja siin loos pole ühtegi süntesaatoripartiid. Pillid on Danelectro, elektriorel, bassklarnet ja trummid. Vahelduseks ju tore Prophet välja jätta.



Head kuulamist!