Et neid vedada, mõtlesin välja sellise süsteemi, et vitsin mingisugused kaks lauda, mis kohapealt leidsin, leiutasin nende alla magamisaseme ja täitsin ülejäänud ruumi kastidega. Kuna Guido oli vaja lennujaama vedada (läks ise UK'sse) ja sihtkohaks oli perekonna uus maakodu Berliinist põhja pool, tegi see reisi oma 400-500km pikemaks.
Maakodu jõudsin esmaspäeval. Laadisin pakid maha. Tore oli taas Sarah't näha. Lapsed olid oma bioloogilise emaga. Esiotsa lootsin Eestis tagasi olla kolmapäeva õhtuks, aga tundsin end nii väsinult, et otsustasin küsida ühelt Läti sõbrannalt öömaja kolmapäevaks. Ta oli nõus.
Teisipäeva pärastlõunal järgnes väsitav sõit mõõda Poolat oma 700km, mis tundus terve igavikuna tänu küla-küla-otsas tüüpi infrastruktuurile ja igasugustele metsateedele. Kui aga kolmapäeva pärastlõunaks olin taas Baltikumis, oli sealt edasi juba pingevabam sõita. Ka oma Läti sõbrannat oli tore näha ja tema uut kallimat Šveitsist kohata ka.
Siin pildil aga üks priimusel keedetud roog: juurviljad, mille olin ära praadinud juba Saksa maakodus kombineerituna tatraga. Niimoodi toitub üks kokkuhoidlik reisija, kes püüab kulutada suurt midagi enamat peale kütusekulude. Kuna priimus pole muidu päris gurmeeroogade tegemiseks, siis tatar on kõige lihtsam, mida sellega keeta saab. Tänu oma veeimavusele kokkab tatar end pooleldi ise.
Siit edasi plaanin Eestis olla veel nädala. Ega pikalt ei saa Portugali talu tühjaks jätta.
No comments:
Post a Comment