Vaiko Eplik & Eliit - 7 IX 2019 Kolmes Tillis

Käisin eelmine laupäev Vaikot ja Eliiti kaemas Tartu Aparaaditehases asuvas restoranis Kolm Tilli. Mis oli üllatavalt teistmoodi võrreldes Sireleis esitluskontserdiga. Sellelt plaadilt ei tehtud ühtki lugu. Ega ka mitte Kirevase... ja Uue Karjääri... pealt. Kavas olid seega laulud esimese kaheksa sooloalbumi pealt ja...paar huvitavat kaverit.

Kontsert algas töötlusega Meie loost "Helgiheitja". Mis oli super võimalus bändile teha sulneid kolmehäälseid (Vaiko, Sten ja Kostja) vokaale ja siis kütta otsa Deep Purple MKII koosseisu algusaegu meenutavat raskerokijämmimist. Kava keskel tehti jällegi põnev afrofungilik motowni sugemetega töötlus Vaiko oma "Sylvesteri" loost, Vaiko klahvpillidel ja lugu D mažooris, kvardi võrra kõrgem originaalist. Sellele järgnes pea sarnases võtmes esitatud töötlus Uno Loopi laulust "Hoia korras tuletõrjevahendid". Muidugi "kaverdas" Eliit ka Claire's Birthday teadagi-mis-suurt lööklaulu. Mida enne mängis mingil pulmapeol üks peobänd, aga kurat, Vaiko teeb seda oma elitaarsete pillimeestega ikkagi kuidagi autentsemalt ja jõulisemalt.

Mujal ma nautisin klahvpillisoolot "Mustas ukses", tendentse nihestada juba mitmeid kordi mängitud hitid psühhedeelseteks jämmideks või "Suudluste aeg" puhul zappalikuks temponihestatud absurdiks ja "Keravälgu" doorsilikku tunnetust, kuna Vaiko mängis orelit ses loos kitarri asemel. eriti põnev avastus oli Vaiko lintkajaga kitarriintroduktsioon loole "Kibe ja kuum". Meenutas mulle "Pommivöö" algust, vb. lintkaja + mis-iganes-pill oligi see põhikõla selles loos?

Kontserdikava:

Helgiheitja (Meie)
Mõtetes mõrudais
Must uks
Soorebased
Kibe ja kuum
Põõrdumatult soe
S.O.S. (afrofunk motown versioon)
Hoia korras tuletõrjevahendid (Uno Loop)
Kosk
Keravälk tapab
Homne päev
Venus (Claire's Birthday)
Suudluste aeg

OFF Festival - kolmas päev

Tundub, et pühapäev oli muusikalise valiku osas veidi lahjem võrreldes eelmiste päevadega. Ühtteist huvitavat siiski nägin.

View this post on Instagram

Trupa Trupa from Poland @offfestival . Note the custom-made guitar on the right #custommadeguitars #polishrock #offfestival #trupatrupa

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Aug 4, 2019 at 9:21am PDT

Poola post-punk ansambel Trupa Trupa paistis kõigepealt silma ühe kitarristi custom-made/DIY pilli poolest, kitarr paistis olevat meisterdatud mingist metallkarbist. Meenutas Sandri meisterdatud kohverkitarri, mida ka Ervin sai Opium Flirdiga mängida. Kuidas nad kõlasid? Natuke nagu Stranglers "Black and White" albumi pealt oma jõuliselt minimalistliku progetunnetusega, kohati mängisid nad isegi viie ja seitsme peale, kui bassimees laulis, oli tema vokaali peal mingi eriti kihvt metalse kõlaga efekt, mis hääle kuidagi androidilikumaks muutus.

View this post on Instagram

Tirzah @offfestival now #offfestival #tirzah

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Aug 4, 2019 at 11:33am PDT

Enne Stereolabi vaatasin poole tunni jagu Tirzah kava. Suht vildakas popitunnetus, võibolla nn. alternatiivne R&B, mis ka päriselt alternatiivselt kõlab. Mulle meeldis tema lauluhääl ja see, kuidas tema kaaslased laua taga näisid tegelikult mängivat oma elektroonilisi vidinaid pelga nupukruttimise (või "läptopi taga munade sügamise", nagu üks popigeenius meil teravalt ironiseeris omal ajal) asemel. Samas oli materjal suht aeglane ja ballaadilik, nii et hakkasin ennast vaikselt ümber häälestama Stereolabi rokkivamale setile.

View this post on Instagram

@stereolabgroop @offfestival, now #stereolab #offfestival

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Aug 4, 2019 at 1:00pm PDT

Mis ei olnud küll kõige täiuslikum kõlalises mõttes. Bass oli madalamates nootides jube jube vali ning uue bassimehe (kes ka taustvokaale laulis) meloodilisem osa mängust jäi kuidagi varju. Samuti ei kuulnud ma eriti hästi klahvimees Joe Watsoni pille. Rhodes oli okei, sünt selle peal ka, aga Yamaha Reface orelisimulaatorit kuulsin hädavaevu ja vahel üldsegi mitte.

Aga, nautisin Timi rütmikitarrimängu ja Andy trumme. Laetitia oli ka super. "Metronomic Undergroundis" pani Tim täiega hullu oma atonaalse soolotamisega, kohe nii hullu, et kitarrikeel läks katki. Varupill oli siiski olemas. Setlist oli enamasti suht greatest hits ('Labi mõistes muidugi), aga paar vähem tavalist lugu oli ka varuks. "Mars Audiac Quinteti" pealt tuli näiteks üks minu lemmik krautrocki stiilis lugu "Anamorphose" (mis tegelikult on ilmselt ikkagi Steve Reichi "Four Organs" tribuut). Definitiivne versioon on ABC Music kogumiku peal (BBC sessioonid), aga ilgelt hea meel, et nad seda mängida otsustasid. "Lo Boob Oscillator" lõpuloona polnud isegi mitte niiväga krautrock, kuivõrd kosmiline psühhedeelia, jazzilikult elastne, ent pungiliku dünaamikaga. Stereolabi teatakse lounge-muusika revivalistidena, aga tegelikult on nende muusikaline lähenemine suht punk-rock suhtumisega ja see oli olemas ka OFF Festivali kontserdil. Kava oli alljärgnev:

Percolator
Brakhage
French Disko
Rainbo Conversation
Miss Modular
Metronomic Underground
Anamorphose
Need to Be
Ping Pong
Crest
Lo Boob Oscillator

View this post on Instagram

Suede @offfestival #offfestival #suedeband

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Aug 4, 2019 at 3:25pm PDT

Vaatasin Suede kontserdi ka otsast lõpuni ära. Nii et nägin ära ka teise karismaatilise britpopi frontmani. Aga seal, kus Jarvis Cocker on selline šarmantne intellektuaal, Brett Anderson on ikka täielik rokkstaar. Enamasti oli kava täielik rokiküte, vahel ka mõni klaveriballaad ja isegi paar akustilist lugu (nt. lisaloona versioon 1999 loost "She's in Fashion"). Isegi kui ma pole suurem asi britpopi sõber, paistab Suede olevat üsna võimas kontsertbänd.

OFF Festival - teine päev

Laupäeval ma polnud kindel, mida ma veel näha tahaksin peale Boogarinsi Brasiiliast. Seega jälgisin kohale jõudes põhimõtet, et kui kahtled, tšekka Eksperimentaalset Lava (Scena Experimental), seal ikka midagi huvitavat võib leiduda.

View this post on Instagram

Polmuz - a droning Polish quartet with Polivoks synth, drums, double bass and saxes (alto, baritone, bass) @offfestival #offfestival #avantgarde #jazz #basssax #polivoks

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Aug 3, 2019 at 7:42am PDT

Ja seal oligi päris huvitav avangardmuusika kvartett Polmuz. Polivoksi süntesaator, kontrabass, trummikomplekt ja saksofonist alt-, bariton- ja basssaksofoniga. Vaheldumisi drooniv, free-jazzilik, süvamuusikaline, pärimusmuusikaline, hullelektrooniline, ehk isegi The Comet is Comingi moodi kohati. Ja mulle ilgelt meeldib, kui Poola jazzmuusikud oma maa rahvaviise (või nende moodi kõlavaid meloodiaid) oma pillidel esitavad, viimane lugu basssaksofoniga oli lihtsalt super!

View this post on Instagram

Boogarins starting their @offfestival set just now #boogarins #offfestival

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Aug 3, 2019 at 9:18am PDT

Boogarins võib väga kena kõlada oma plaatidel, aga kontserdil on nad üsna võimas ja improvisatsiooniline. Jällegi kiitus trummarile, veel üks sick motherfucker! Indie-bändid super trummaritega on palju paremad kui need, kelle trummimäng jääb pigem harju keskmise tasemele. Ma ausalt öelda naudin meie oma Vaikot ka palju rohkem lives koos Kallervoga kui plaatide pealt, aga see selleks. Bändi teine kitarrist Benke Ferraz oli muide ainus esineja, kellega mul veidigi kontakti saada õnnestus. Ütlesin talle: "A otima atuação, obrigado!" ("Suurepärane esinemine, aitäh!") ja surusin kätt.

Samal ajal, kui pealaval esines mingi punkbänd, otsisin omale söögipoolist. Proovin iga õhtu midagi muud, eile sõin makarone, täna otsustasin tai nuudliroa kasuks. Pärast seda uudistasin taas vaheldumisi eksperimentaallava ja metsalava. Viimasel esines mingi New Orderi mõjudega sünt-pop-rokk duo, mis väga ei kõnetanud. 

View this post on Instagram

Bamba Pana & Makaveli's insanely fast dance music @offfestival #offfestival #electronicmusic #electronicdance

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Aug 3, 2019 at 12:09pm PDT

Vähemalt eksperimentaallaval oli eriti haiget ja superkiiret aafrika elektroonilist tantsumuusikat esitanud duo Bamba Pana. Hämmastav, kuidas osad inimesed nii julmalt selle saatel tantsida suudavad.

View this post on Instagram

Soccer Mommy @offfestival #offfestival #soccermommyband

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Aug 3, 2019 at 2:24pm PDT

Seni olen senistest tuttavatest trehvanud üksnes Elizabete Balcusega ja Cai Treforiga, elik TMW delegaadiga aastast 2018. Cai arust oli õhtu peaesineja Foals liiga ülbe bänd ja hiljem see väide osutus tõeseks. Tema ootas Soccer Mommy kontserti, seega otsustasin tema soovitust kuulda võtta. Ja tegu oli hästi sümpaatse dreampopilik indie-rockiga, Soccer Mommy kannab sedasorti stiili laitmatult välja minu arvates.

View this post on Instagram

Electric Wizard @offfestival #offfestival #electricwizard #stonerdoom

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Aug 3, 2019 at 2:55pm PDT

Kontrastiks Soccer Mommy feminiinsele indierockile oli Electric Wizardi jõuline stoner-doom energia just sobiv vaheldus. Vahel mulle meeldib ka doom metalit kuulata ja tundub, et Electric Wizard on üks stoner-doom skeene eesrindlikumaid esindajaid.

Vokaalid ja pealispillid

View this post on Instagram

So I did some overdubs today. Singing, woodwinds, acoustic 12-string. I enjoyed putting the vocals down, quote relaxed, even fun. #singing #flute #flautist #twelvestring #12stringguitar #recordingsession #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Jan 11, 2019 at 9:39am PST

Tänane vokaalisessioon läks päris hästi. Oli väga rahulik ja isegi lõbus. Kuna ma olen proovinud laulda juba mingisugune 10 aastat peaaegu, siis paratamatult mingisugune edasiminek ju peab toimima. Ja nüüd olen ma võimeline a) genereerima materjali, mis ei kõla nagu mingi Vaiko Epliku albumilt kõrvalejäänud lugu ja b) salvestama vokaaliträkke, mis täitsa kuulatavad. Tõsi küll, suht outsider-popilikud need teemad, palju vähem tavapopilikumad teemad. Võibolla kunagi proovin koostööd teha päris laulja ja sõnadekirjutajaga.

Flöödipilt FB'st.

Natuke naljakas on teha sotsiaalmeedias postitusi millegi kohta, mis võib olla, nagu Mart Niineste oma Tabloitedi projekti kohta ironiseeris: "aasta kõige vähem oodatud album". Aga muusikategemisest saan ma endiselt piisavalt kaifi. Ja isegi kui vinüülitegemiseks kunagi ei lähe, mul on vähemalt kaks vinüülikülge nüüd materjali mõistes olemas, mida ma julgeks pärast teatud määral tööd esitleda ühel või teisel kujul.

Põhiread

View this post on Instagram

So I've been busy the last couple days tracking basic tracks for the newest ideas, relying on the usual electric instrumentation, loop pedal and drums. #drums #drummer #prophet08 #bassclarinet #looppedal #recordingsession #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Jan 10, 2019 at 9:10am PST

Põhimõtteliselt toimetan samamoodi nagu oktoobri lõpus. Salvestan põhiread laivis, kas luuperdades või salvestades ütleme kitarriträki luuperisse ja siis võttes üles kitarripartii luuperist koos elus trummidega arvutisse. Meenuvad sessioonid Opium Flirdiga, kus tihti Ervin ja mina mängisime kitarri ja trummipartiid sisse otse ja siis tegime pealiskihid. Mulle meeldib live-tunnetus ja kuigi paljud luuperimuusikud ei salvestaks luuperiga, ma julgen usaldada oma luuperi poolt ülesvõetavat helikvaliteeti ja kuna lugudel on olemas kindel BPM, siis on võimalus alati partiid ümber teha ja sünkroniseerida põhireaga.

Üks kolmest Instagrami pildist FB vahendusel

On olemas põhiread kolme uuema teema jaoks. Kaks on vokaaliga, üks täisinstrumentaal. Homme ja ehk ülehommegi proovin vokaale ja pealispille teha.