Zebra Island, Marten Kuningas, Faun Racket (23 II 2013)

Aega võttis, ent asja sai. Üleval on galeriid paari nädala tagusest kontsertpeost Gennis. Natuke kehva kvaliteediga said, aga vähemalt midagi valimlikku ikka üles panin. Zebra Islandi koosseisumuutus on õnnestunud, bass ja trumm töötavad superhästi, iga pill on selgesti eristatav ja oma kohta omav. Marten Kuningas ja Etturid on võtnud klahvpillineiu ja oli aru saada, miks: osade lugude jaoks olid teatud klahvpillipartiid essential. Pealegi, mulle ilgelt meeldib mõte, et erinevalt tänasest Vaiko Eplik + Eliidist pole M.Kuningas+Etturid nii hung-up rangelt arhetüüpseks kitarribändiks olemises. Et nad on paindlikumad ka muude saundide kaasamise osas. Kogesin seda 6ndal oktoobril mullu Kink Konkis, kui mind kutsuti "Allveelaeva loosse" flöödisoolot esitama. Faun Racket on korralik tantsumuusikaprojekt, Paide ja Lõo sünergia toimub ning "How Deep is Your Love" kaveri hüpnagoogilisus gets me every time!

Pildil üks punter, kes ilmselgelt purjuspäi muudkui jauras, et tantsigu rahvas rohkem ja et olgu rohkem kirge!

Pilt üsna kuradi hägune, aga mõtlesin, et see annaks FR atmosfääri päris kenasti edasi.

Mosaiik singel + sessiooni galerii

Nüüd on siis avalikult üleval ka minu ja Kristjani salvestussessiooni viljad! Ehk siis demosingel "Madrugada/Goiabada", millel boonusträkina ka üks power-trio jämm. Tolle alguses mängisin basskitarri, ent siis otsustas Kika, et oleks igati sobilik minu jaoks flöödi peale üle kolida poole loo pealt. Korraks muidugi varises lugu kokku, aga sai siis jalad uuesti alla (kõige valusam koht on õnneks välja lõigatud). "Madrugadas" mängin Orfeuse bassi, "Goiabadas" on bassil Kika. Sander Haugas, kes ise bassi mängib Candy Empire'is, tunnustas "Goiabada" bassikäiku väga, kui ma talle esialgset miksi suve hakul lasin.

Laadin üles ka mõned pildid salvestuselt.

VonKuusk, Wrupk Urei & Phlox - 1 III 2013 Genklubis

Reedesel Genklubi kontserdil esinesid Kaarel Kuuski sekstett VonKuusk, Wrupk Urei ja Phlox. Wrupk mängis enamvähem samu lugusid, mis kuu aega varem Kink Konkis, aga ümberpõõratud järjekorras. Tegid esimest korda (minu teada vähemalt) lisaloogi! VonKuusk sisaldas Argo Valsi, Marvin Mitti kitarridel ja Indrek Mällot basskitarril. Kuuski kompositsioonid meenutasid mulle natuke National Healthi, Kuusk ise mängib kohati ka elektriklaverit nagu Alan Gowen.

Phlox mängib järjest enam agressiivsemalt, Zilmer eriti käsitseb oma trumme tapamasinliku osavusega. Kalle Klein üllatas uue pilliga: EWI, ehk siis saksofonistide süntesaator. Lisalugu oli "Itk" ilma Jakapita, selmet tegid Helenurm ja Roots psühhedeelseid soolosid Jakapi kohtades.

Vaiko Eplik ja Eliit Kink Konkis 22 II 2013

Pildile häguselt jäänud Kostja Tsõbulevski ja Vaiko Eplik

Kõige nauditavam osa Eliidi kontserdist eelmine reede oli terve Varielu (peaaegu, Muuseas tuli plaadilt introna) ettekanne. Ülejäänud osa oli standardne greitest hits etteaste neljalt esimeselt. Meeldiv esmaettekanne oli lisaks Varielu programmis sisaldunud instrumentaalile "Virvatuled" ka esimese plaadi "Taevad" koos Šeripovi slaidiga. Nägin bändi saundtsekis harjutamas ka "Kibedat ja kuuma" ja kuigi tulemus kõlas üllatavalt paljulubavalt, ei tundnud bänd, et nad suudaks sellele loole justice'it teha ja seega jäi see ära.

"Sinkjad-sünkjad" kõlas esimest korda juba 1.XII 2012 kontserdil, sel konkreetsel laivil hakkas silma Vaiko lühike soolo, kus ta tegi ka korraks seda tapping soolonippi, mis tundus samaaegselt nii metal-kitarrismi pisstake kui ka viide Steve Hackettile, kes mänguvõtte rockis esimesena kasutusele võttis. Ma võibolla olen üks vähestest, kes ei tunneks puudust, kui enam kunagi ei kõlaks sellised ülemängitud standardid nagu  "Sylvester otsustab surra" või "Ma olen teismeline libahunt" (parim versioon on ikkagi Randaluga versioon), kuigi viimase keskjämmi kohas ma täitsa jäin seda rütmikitarripartiid (vist Šeripovi touch) kuulama.

Meeldis ka see, et mitmed lood olid kokku pandud nt. "Sünkjad" "Soorebastega" ja "Tavaline päev" "Virvatuledega". Viimane paar sobib kenasti kokku: esimene pala kirjeldab inimeste meeleheidet varielulises elus, kus pidevalt soovitakse kevadet rõhuva talve asemel ja "Virvatuled" on kui eskapism, varielu unenäolisem külg, kui tõeliselt head elu nüüd ja praegu ei saa, võib ju alati kaotada iseennast unistamisse. Laiv-versioon on paratamatult natuke prostam võrreldes plaadiversiooniga, samas joonistub välja ka loo käikude karakter paremini, mida natuke varjab plaadil shoegaze'ilik saund.

Umbkaudne setlist (teises pooles võib paar asja vahetuses olla):


Muuseas (intro plaadilt)->
Varielu->
Homne päev
Sinkjad-sünkjad->
Soorebased
Ajakaja
Keravälk tapab
Põhjakonn
Tavaline päev->
Virvatuled
Sylvester otsustab surra
Pihtas-põhjas->
Samal ajal vee all
Taevad
Must uks
Sinu jälg
Armastus päästab maailma
Teismeline libahunt

Tsivilisatsioon tõepoolest sööb iseennast

Irja Tähismaa intervjueeris üleeilses VõrumaaTeatajas riigikogulasi elektrituru avanemise teemal. Keskerakondlane Tarmo Tamm mainis, et teab peret, kes lülitas elektriboileri välja ja hakkas vett pliidil soojendama. Tamme kommentaar: perekond naases eelmisesse sajandisse.

See ongi probleem lääne tsivilisatsiooniga. Kogu see progress, mis me taga ajame, muudab meid üha enam sõltuvaks suurkompaniide volidest ja taevas halasta, kui nendele teenuste eest maksmine hakkab üle jõu käima ja osad inimesed naasevad seeläbi jälle unustatud viiside manu, siis see on lääne tsivilisatsiooni seisukohast tagasiminek. Paraku on progress lääne tsivilisatsiooni stiilis täiesti jätkusuutmatu.

Mis saab siis, kui me kaotame laialdase ligipääsu elektrile? Internetile? Kui me ei saa enam autoga sõita nafta otsasaamise tõttu? Me võime ju tarbimisharjumustelt naasta minevikku, ent tulevikus võiksime olla ju selle võrra targemad, et teada: ammenduvatele maavaradele üles ehitatud progress ei ole ikka see, mis me tahaksime uskuda, et on.

Mida uut muusikurindel

Eelmine reede oli Genklubis aasta esimene kontsert. Esinesid veel The Fuxx (sünt-pop, kohati väga Popidiotlik popmuss, kuid üks instrumentaal oli päris huvitav), Rob Findel (progesugemetega teknoidne stuff, Siim Raidma laul ja lavaline olek mõjusid enesekindlalt). Pretsedenditult sain pea-esineja rolli. Seega esinesin kolmandana. Teatud asjad ei õnnestunud, näiteks puhkpilide ja vokaali võimendamine. Tingituna oma mikrite ja juhtmete unustamist koju heliproovi minnes. Trummikomplekt tundus ka vähe ebakindlana, ilmselt basstrummi paigalduse tõttu. See-eest tulid klahvkasoolod päris pööraselt välja. Inimesed tantsisid. Isegi, kui kavas oli 13/8 peale teema "Miroštšenko" tummfilmist. Kiitus korraldajale Villemile, kes suutis mind isegi nii tuttavas Genklubis panna tundma kodusemalt, kui eales varem.

Ahjaa, tänase seisuga on selge, et esinen Tallinn Music Weekil 2013 aprillis. Eelmine aasta sai küll kurdetud vähe riivatud tundeid, aga otsustasin ikka uurida detsembri lõpupoole, kas teist korda registreerides ka samamoodi läheb. Ja ennäe, Aivar Meos sebis mind täitsa üllatuslikult World Clinic showcase-ile 5ndal aprillil Woodstock/Rockstars klubis. Kohe nii üllatuslikult, et Trash kommis Rada7s, et MPR World Clinicul on nats veider. :)

Seekord mind poleks heidutanud, kui ka tänavu aasta oleks eitav vastus tulnud, sest suutsin ennast mõttes ära harjutada selle võimalusega. Nüüd aga lasub mu õlul selgelt vastutus võtta olukorrast maksimumi. 2011 oli suht õnnemäng, täiega vedas, et Check My Demo paneelis sai mu laul arvustatud, Londonisse kutse oli kui loteriivõit. Nüüd aga peaks igaüks, kes TMWst maksimaalselt kasu lõigata tahab, koostama korraliku tegevusstrateegia. Ja seda proovide, poolelioleva plaadimaterjali salvestamise, muusikakriitikutega suhtlemise jms kõrvalt! Kahe kuu jooksul peaks põnevad ajad tulema.

Candy Empire Kink Konk 19. I 2012

 

 

Candy Empire esitles Kink Konk klubis peaaegu paar nädalat tagasi oma esimest muusikavideot "Lucky". Ilm oli päris külm, miinus 20 kuni 25 kraadi ! ! ! Kohal oli suht palju rahvast sellegipoolest. Bänd ise mängis hästi, eriti meeldis taaskord jälgida Kallet trummidel ja tema raporti Erviniga, kes vahepeal oli soetanud uue kitarri, Gretsch firma oma, justkui sarrustamaks C.E. retroroki imagot veel jõulisemalt. Ahjaa, jõulutulede kaunistus oli juba meeldivalt äratuntav element alates Opium Flirdi päevilt (vt. pilti Vibratsiooni Sessioonilt 2006). Alljärgnevalt mõned pildid: 

 

Thank You Haters!

EESTI:

Vot nii tuleb toime tulla netikommentaatoritega. Kes sõimavad ja soovivad kõike halvemat. Huumor ja sarkasm, eriti briti sorti, on üle prahi ja kui iseloomustajaid nagu "seksuaalselt agressiivne", "rassistlik", "homofoobne", "misogünistlik", "kirjaoskamatu" saab koondada nii kaasakiskuvaks refrääniks, siis on tulemus kohe eriti nauditavam!

Ehk võiks ka keegi andekas Eesti laulusepp luua oma pühenduse Delfi anonüümikule?

ENGLISH:

Now this is how you deal with nasty internet commentators! Who call names and wish ill will. Humour and sarcasm, particularly of the Brit variety, just rules! And if a songwriter can cram descriptors like "sexually aggressive", "racist", "homophobe", "misogynistic", "illiterate" into such a catchy chorus, then the result is doubly enjoyable!

Maybe some talented Estonian songwriter could also write his own take on the ilk that comments anonymously at Delfi?