Sunday, August 4, 2019

OFF Festival - teine päev

Laupäeval ma polnud kindel, mida ma veel näha tahaksin peale Boogarinsi Brasiiliast. Seega jälgisin kohale jõudes põhimõtet, et kui kahtled, tšekka Eksperimentaalset Lava (Scena Experimental), seal ikka midagi huvitavat võib leiduda.



Ja seal oligi päris huvitav avangardmuusika kvartett Polmuz. Polivoksi süntesaator, kontrabass, trummikomplekt ja saksofonist alt-, bariton- ja basssaksofoniga. Vaheldumisi drooniv, free-jazzilik, süvamuusikaline, pärimusmuusikaline, hullelektrooniline, ehk isegi The Comet is Comingi moodi kohati. Ja mulle ilgelt meeldib, kui Poola jazzmuusikud oma maa rahvaviise (või nende moodi kõlavaid meloodiaid) oma pillidel esitavad, viimane lugu basssaksofoniga oli lihtsalt super!



Boogarins võib väga kena kõlada oma plaatidel, aga kontserdil on nad üsna võimas ja improvisatsiooniline. Jällegi kiitus trummarile, veel üks sick motherfucker! Indie-bändid super trummaritega on palju paremad kui need, kelle trummimäng jääb pigem harju keskmise tasemele. Ma ausalt öelda naudin meie oma Vaikot ka palju rohkem lives koos Kallervoga kui plaatide pealt, aga see selleks. Bändi teine kitarrist Benke Ferraz oli muide ainus esineja, kellega mul veidigi kontakti saada õnnestus. Ütlesin talle: "A otima atuação, obrigado!" ("Suurepärane esinemine, aitäh!") ja surusin kätt.

Samal ajal, kui pealaval esines mingi punkbänd, otsisin omale söögipoolist. Proovin iga õhtu midagi muud, eile sõin makarone, täna otsustasin tai nuudliroa kasuks. Pärast seda uudistasin taas vaheldumisi eksperimentaallava ja metsalava. Viimasel esines mingi New Orderi mõjudega sünt-pop-rokk duo, mis väga ei kõnetanud. 



Vähemalt eksperimentaallaval oli eriti haiget ja superkiiret aafrika elektroonilist tantsumuusikat esitanud duo Bamba Pana. Hämmastav, kuidas osad inimesed nii julmalt selle saatel tantsida suudavad.



Seni olen senistest tuttavatest trehvanud üksnes Elizabete Balcusega ja Cai Treforiga, elik TMW delegaadiga aastast 2018. Cai arust oli õhtu peaesineja Foals liiga ülbe bänd ja hiljem see väide osutus tõeseks. Tema ootas Soccer Mommy kontserti, seega otsustasin tema soovitust kuulda võtta. Ja tegu oli hästi sümpaatse dreampopilik indie-rockiga, Soccer Mommy kannab sedasorti stiili laitmatult välja minu arvates.



Kontrastiks Soccer Mommy feminiinsele indierockile oli Electric Wizardi jõuline stoner-doom energia just sobiv vaheldus. Vahel mulle meeldib ka doom metalit kuulata ja tundub, et Electric Wizard on üks stoner-doom skeene eesrindlikumaid esindajaid.

No comments: