Minu viis kuud Portugalis vabatahtlikuna

Just sai läbi minu Portugali HelpX retk. Ja päris edukas oli! Erinevalt eelmisest Portugali WWOOF-talvest, mis algas hästi, ent põõras poole pealt parajaks jamaks omavahel öeldes, vedas mul kõikide võõrustajatega, igaühega sain läbi, ei olnud mingeid tõsiseid konflikte. Peatusin kokku kuues kohas, kestusega paarist nädalast ühe kuuni. Päris stabiilne. Minu odüsseia kulges Lagosest Faro lähisteni, sealt Alentejosse alguses Ourique regiooni ja sealt Santa Clara järve manu, siis ühte quintasse Odiaxeres, mis on päris lähedal Vale da Lamale. Lõpetasin Lissabonis, ühes korteris poole tunni jalutuskäigu kaugusel lennujaamast.

Kirjutan seda teksti Sete Rios bussijaamas. Istun bussi peale Farosse ja sealt lendan Stockholmi, sealt Riiga ja siis bussiga Tartu. Lähiajal ehk pajatan oma HelpXimisest pikemalt ja postitan ehk piltegi.

Olen värske teatrimuusika laureaat!

Foto maalinäituselt Belem' kultuurikeskuse galeriis Lissabonis.

Uskumatu, et "Gilgameš ehk Igaviku Nupp" võitis kõik auhinnad, millele oldi nomineeritud: aasta lavastuse, lavastaja, meespeaosalise, lavakunstniku ning ka originaalmuusika auhind. Või ehk mitte nii uskumatu, arvestades, kui soojalt näidend eelmine aasta tegelikult vastu võeti?

Mul on igatahes hea meel, et sain originaalmuusika auhinna. Mis tähendab, et ma olen samas paadis näiteks Chalice'i ja Liisa Hirschiga, kes on ka eelmistel aastatel (2009 ja 2010 vastavalt) olnud teatrimuusika laureaadid.

Terve see kogemus tuli mulle vaid kasuks tagantjärgi hinnates. Palad, mis tükis kasutusse läksid, on stiililiselt ja meeleolu mõttes natuke teistmoodi võrreldes minu tava-ampluaaga. Mäletan kindlasti, kuidas lavastaja Peeter Jalakas soovitas natuke vähem rõhuda teatud harjumuspärastele aspektidele minu musitseerimisel ja lähtuda natuke rohkem reeglist less is more. Kõik ei pea tingimata olema ülearu keeruline või ludistav, vahel on ka mõni natuke lihtsam idee löövam.

Näiteks see taplussteeni muusika (jupike siin) oli katse teha midagi tumedamat ja tempokamat. Ühel päeval proovi tehes lihtsalt tuli lambist üks idee, mis omas teatud "Ratatouille" stiilis vaibi ja mõtlesin, selline asi võiks minna küll. Salvestasin põhikäigu luuperisse, jättes ruumi tasapisi kohapeal kihte juurde ehitada.

Originaalis kujutasin ette veel mingit totaalset trummiorgiat peale. Paraku välistas selle ambitsiooni Kultuurikatla akustika lootusetu latents: mis tähendas, et heli, mis sai tekitatud akustiliselt lava all, jõudis ülesse helimeheni (ja seega ka ülemiste ridade publikuni) teatud viivitusega. Renzo jaoks oli selge, et tühjadel veepudelitel hullu panna oleks totaalne trainwreck, nii et taandasin oma trummimängu-osa vaid üksikute aktsentide peale.

Kui peaks juhtuma, et see suvi tuleb Gilgameš uuesti ettekandele, siis ilmselgelt tuleks minu esitus natuke teistmoodi saundiga, arvestades Prophet 08 süntesaatorit Blofeldi asemel, seega natuke teised klahvisaundid. Kuid samuti kaalun ka sellist varianti, et pudelitesse panna kontakt-mikrid, et siis muuta need "trummid" elektriliseks. Tühjad pudelid trummide asemel muide oli Jalaka idee. Üleüldse mõtlen, et ehk õnnestuks laivis ka trumme paremini luupida, kui kasutada kontaktmikreid. Siin on üks artikkel, mis kontaktmikrite kasuks argumenteerib.

Kindlasti mõtlen selle peale, kuidas oma paladest korralikud salvestused teha. Väga raske on muidugi panna osalusmuusika töötama väljaspool osalust ennast. Minu motivatsioonid muusika salvestada on pigem seotud esiteks sooviga säilitada see materjal järeltulevate põlvede jaoks (nagu ikka). Teiseks mind väga huvitab, kuidas mõningate nende eba-MPR'ilike palade produktsioon mul välja tuleks ja kas ehk ilmneks sealt ka mingi uus suunamuutus post-"Luuperikontsert" (tulemas varsti!) albumi tarvis.

Lõpetuseks mainiksin, et suurem õppetund minu jaoks on mitte kunagi kahelda iseenda andekuses. Nagu Dirk Campbell ühes intervjuus ütles: "Insecurity. It's only worrying if you worry about it" (mure teeb muret vaid siis, kui ise muretsed). Minu viga oli näha ka teisi inimesi, kel oli oma nägemus muusikalise kujundamise osas kui konkurentidena, kuigi teater on pigem koostöö. Mil iganes inimene tunneb elus kriisi a la suhte lõpp või töökoha kaotus, siis ma olen tähele pannud, et võib võtta pool aastat, kui mitte aasta, enne kui kriisist lõplikult üle saada. Minu jaoks oli "Gilgameši" projektis ka paratamatu kriisielement, mis on alles nüüd ületatud. Nii et kannatlikkus on tähtis.

Tulemas on Munarokk 2012!

6ndal aprillil, ehk siis Suurel Reedel, klubis Aal Põlvas juba kolmandat aastat Munarokk. Üritus algab kell 21.00 ja seal astub üles neli esinejat:

SAMM (Põlva)
PRÄGNANTNE BRIGAAD (Tartu)

CANDY EMPIRE (Tartu)
http://languor.viinyl.com/
MULTIPHONIC RODENT (Tartu)


Algus 21.00
Sissepääs 4 € / 18 +

Lõustar

Roy Strider "Mongoolia memuaarid. Tiibeti koertega kullaotsijate jälil"

Roy saatis just oma tutvustava Youtube treileri oma uuele, kevadel ilmuvale raamatule. Mis räägib reisist Mongooliasse ühes tiibeti koertega ning illegaalse kullaäri paljastamisest. Videot saab näha alljärgnevalt:



Veel infi

Luuperikontsert Nr 1 - Esimene Singel

Plaan välja anda "Luuperikontsert Nr 1" aprillis. Seniks kuulamiseks esimene singel. Teine osa pealkirjaga "Tsivilisatsioon Neab Iseend" lühendatud formaadis. Head kuulamist!

Üks gluteenivaba pannkoogiretsepti variant

Tutvustan siinkohal üht uut meetodit valmistamaks gluteeni- ja laktoosivabu pannkooke, mille olen viimasel ajal avastanud. Tulemus on igal juhul rahuldavam, kui minu varasemad ponnistused tatrajahupliinidega.

Vaja läheb:
Gluteenivaba jahusegu: tatra-, riisi- ja maisijahu (viimase asemel võib ka nt. kikerhernejahu kasutada)
Mune
Suhkrut, soovitatavalt pruunsuhkur
Soja- või riisipiima, või piisab ka veest.

Valmistusjuhend ühe inimese jaoks: 5-6 spl jahu segada umbes kolmveerand klaasitäie laktoosivaba piima või veega ning suhkruga, seejärel vahustada kaks muna (või ka kolm) ja segada ülejäänud taignaga. Praadimiseks võib kasutada oliiviõli taignasse panemise trikki, mis üldiselt töötab. Samas oleks soovitav esimese pannkoogi jaoks panna õli ka pannile, et kooki saaks ümber keerata, järgmiste jaoks piisab ka õlist taignas. Väiksemat sorti pannile, ütleme diameetriga 15-20cm sobib valada tainast ütleme ühe väikse kohvitassi jagu (suurus vot umbes selline, milles näiteks Portugali kohvikutes võib tellida uma bica). Seejärel laotada taigen pannile ühtlaselt laiali, mis peaks tagama pigem õhukesed, kui paksud koogid. Kui valmis, siis võib serveerida kas keedise, meega või millega iganes!

Sellise retseptini jõudsin tänu ühele HelpX hostile Alentejos. Üks muutus sel aastal minu jaoks on olnud naasmine laktoositu ja (enamasti) gluteenitu menüü manu ning Carol Monte Alvorada'st oli minu õnneks piisavalt teadlik alternatiivsemat sorti menüüde järgi kokkamisest. Kui ma tema juurest lahkusin, sain kaasa järgmisse paika terve purgi jagu tema eelkirjeldatud jahusegu. Nii olen korra nädalas kuni tänaseni endale neid pannkooke teinud ja asi tuleb järjest paremini välja.