Eelmisel pühapäeval nägin Maria Fausti ansamblit kolmandat korda. Esimene kord oli 2007. veebruaris Von Krahli baaris, teist korda Tartus Ateenas 2009. Jazzkaarel ja nüüd siis Viljandi Pärimusmuusika Aidas.
 |
| Maria Faust taas Eesti lavadel |
Võrreldes 2007. aasta bändiga on muutused järgnevad: puudu on kitarrist, vahetunud on trompetist ja baritonsaksofonimängija. Muud kutid on samad, mis varem. Muusikaliselt oli Maria Fausti grupi stiil toona rohkem torudega jazz-rock, arvestades, et bänd kasutas pisut elektrilisi pille, lisaks elektrikitarrile mängis Morten Pedersen toona Fender Rhodesi elektriklaverit. Ning samuti olid improvisatsioonid kohati rohkem straight-forward, rohkem oli harjumuspäraseid jazz-soolosid kindla kestliku rütmisektsiooni taustal.
Tänane bänd on 100% akustiline (v.a. juhud, mil Morten peab hakkama saama digiklaveriga, nagu Narvas eelmine õhtu) ja vabalt voolavama interpretatsiooniga. Vanast ajast oli repertuaari jäänud vaid "Lonely Woman" Bitchslap Boogie CD pealt, millega ka kontserti alustati. Just selle pala free-improvisatsiooni keskkoha poolest sobis pala hästi ka ülejäänud materjaliga. Mis oli uus ja kus oli üllatavalt palju klarneteid. Uus baritonimees Sture Erikson oli totaalne leid! Mitte ainult ei mänginud ta avaloos täitsa korralikku baritoni, vaid tal oli kaasas ka si-bemoll klarnet ja...bassklarnet! Klarna võttis kaasa ka tenorimees Lars Greve. Teine lugu oli üks uusimaid palasid ja seal läks kaks si-bemoll klarnetit kohe käiku. Modernklassika mõjud olid nii arranžeeringute kui improvisatsioonide osas vägagi tunda.
 |
| Sture Erikson - hea leid |
|
Faust on selgelt liikunud edasi suunas, mis oli õhus juba tegelikult kolme aasta tagusel kontserdil. Nüüd oli aga väga meeldivaks lisanduseks ekstra kõlavärvid klarnetil ja bassklarnetil. Viimast mängis Sture Erikson ka vägagi lahedalt, näiteks küttis loos "Educational Donkey" (ka üks uus lugu) päris tulise soolo. Võib-olla 50 aastat tagasi oleks kogu kompotti ehk klassifitseeritud third-stream'ina? Kava oli igal juhul vägagi väljapeetud ja huvitavalt, etteaimamatult arendatud. Maria Faust mängis talle omaselt vaid ühe soolo, seega sai rohkem kuulda teisi interpreete. Ja nad olid kõik päris head. Eriti Sture.
 |
| Sture mängis ka head bass-klarnetit |
|
Terve kava koosnes seega seni avaldamata materjalist. Viimase loona tehti "Mingus Presto", kus Sture võttis taas baritoni kätte. Lisalugu "Adagio" (sarnaselt eelmise looga Warrior Horse CD'lt) aga sisaldas baritoni asemel taas bassklarnetit. Ja väga hästi sobis see pill selle loo jaoks.
 |
Mängis vaid ühe soolo, kuid selline tagasihoidlikkus täiendab tema kindlat juhtimisstiili päris kenasti.
|
Mida enamat oskangi öelda, kui et Maria Faust on Eesti parim jazz-helilooja ning ta areneb jätkuvalt!
 |
| Les cuivres de Maria Faust |
 |
| Trumpet + drums! |
|
Ülejäänud galerii nähtaval
siin.
No comments:
Post a Comment