Sinilinnu avamispidu

Vaiko Eplik pidamas avakõnet

 Käisin eelmine laupäev Tallinnas äsjaavatud kohvikus-klubis Sinilind, mille avamispeol esinesid Wrupk Urei, Jakob Juhkam ja Eliit. Wrupk pani eriti jõuliselt oma kõrg-oktaanilist progerokki. Neilt nõuti lisalugu, aga nad jätsid esitamata, kuna nad ei oodanud "nii suurt menu" ja seega polnud midagi ette valmistatud.

Sander Haugas, Lauri Randveer ja varjus Martin Tamm

Kaspar Aus ja Siim Randveer

Martin Tamm

 Jakob Juhkam oli kokku pannud trio. Appi võttis ta Indrek Mällo basskitarril ja Hans Kurvitsa trummidest, seega Argo Valsi ansamblikaaslased vastavalt Animal Dramast ja Talamakist ning ühtlasi IHM Trio rütmisektsioon.

Juhkam kitarri luupimas

 Juhkam alustas avapalaga "T" plaadilt "Sisse". Selleks mängis ta akustilist kitarri luuperisse ja seejärel tuli sisse rütmisektsioon ning Juhkam lülitus ümber klahvpillidele. Mis tõsi küll, olid jälle arvuti klahvpillid, Prophet 8 töötas taas midikontrollerina. Üldjaotus selline, et P8 toimis klaverisaundide ja M-Audio kontroller süntesaatorihelide kontrollijana.

Indrek Mällo - basskitarr

 Teine pala oli "Mr Vincent". Kui mulle seni jäi arusaamatuks, miks need süntesaatoriarpeggiod olid nii teises rütmis võrreldes rütmisektsiooniga, siis kontserdil jõudis kohale: loo alguses oli polürütm! 9/8 versus 6/4. Juhkam mängis rütmiklahvpillipartiisid, samal ajal kui kõik need "RDNZL" stiilis kiired sündiosad tulid arvutilt taustana.

Hans Kurvits - trummid ja grimassid

 Kolmekesi said nad palade esitamisega hästi hakkama. "Vaenlase Köögi" puhul tuli välja, et sealsed brassiosad sisuliselt duubeldasid bassiliini. Sest loost muide tuli väga võimas ja kohati ikka väga vali versioon!

Juhkam tegemas klaverisporti

 Basskitarristi kiituseks mainiks veel "Amatsooni kaebelaulu" avameloodiat esitatuna poognaga mängitud ja läbi oktaavijagaja moonutatud bassi. Tulemus tõesti kõlas nagu trompet või Moog-süntesaator. Mällo pani siiski pilli maha "Etüüdi" jaoks, mis plaadil on klaveripala. Ja nagu tuligi välja, oligi see pmst Juhkami ja Kurvitsa klaver-trummid duett. Juhkam oli all over the place Propheti klaviatuuril ja Kurvits ikka müdistas võimsalt, samas tehes uskumatuid näogrimasse. :) Lisaloona tegi trio "Vaenlase Köögi" korduse ning spordiloost kiirema ja veel hüsteerilisema versiooni.

Oli küsimus: mida võiks Eliit seekord teha, mis ületaks Klassikaraadio Areaali live üllatusmomente. Lahendus oli lihtne: Eplik istus trummide taha. Ja laulis samaaegselt. Läbi efektide. Helikõrgusemuundur oli tagasi! Esimesed neli lugu mõjusidki peaaegu instrumentaalselt, Vaiko vokaal kõlamas selgelt rohkem omaette instrumendina kui sõnumikandjana. Siis tekkis Vaikol mõte esineda üle tõsiselt pika aja avalikkuse ees klahvpillimängijana ja lastes Jarek Kasaril lüüa laul lahti! Ja nii esineski juhtsolistina just nimelt Jarek, Jaan Pehk lihtsalt istus obligatoorse paksu mehena laval, nühkides ennast käterätikuga, kuid aegajalt demonstreerides, kui hästi ta oskab ühes Jarekiga harmooniaid improviseerida!

Kasaril oli seekord kaasas Formanta süntesaator (tõenäoliselt see siin) harjumuspärase Jupiter-8 asemel ning terve saund oligi plärisevate sünditoonide, Saaremetsa rütmimasinate, Vaiko trummide ning Tursa mikemillsiliku nurgelise ning mõirgava basskitarri kombo. Julge kooslus post-punk saundist, diskorütmidest ning Ariel Pinkilikust lo-fi esteetikast. Mängisid väga pikalt, kohati mõjus ehk isegi liiga väsitavalt, aga kui Eliit oli hea, siis nad olid ikka väga hea.

Eplik - trummid + loads of vocal weirdness

Raul Saaremets - rütmimasinad ja löökriistad

Jaan Pehk - paks mees käterätikuga, taustalaul

Tursk - bassimürin

Jarek Kasar - Nõukogude sünt, lauluüürged ja frontmänlus

Ülejäänud galerii siin.