Aga üks asi, mis minu arust selle bändi puhul lahe on (ja mille pärast tasub bandwagon'ile jääda, isegi kui PL never ever enam ei tee nii head plaati nagu Lucifer), on see, kuidas nad sotsiaalmeediat ära kasutavad. Instagrammi panevad nad igast lahedaid pilte ja ka videoklipikesi üles, alates sellest, kuidas Aaron Coyes'i ja Indra Dunis'e üks poistest õpib esimest korda rattaga sõitma. Kuni klippideni oma uutest musapaladest. Tüüpstiil on a la selline, et tuksub mingisugune kõllipilt ja siis musa kostab. Siin tüüpnäide mingisugusest nende hetke work in progressist.
Mulle see nende uute ideede promomine meeldib. Ja nii mõtlesin isegi, et hakkaks postitama mingeid promoklippe Instas, kas siis mingeid uusi loojupikesi või isegi mingeid luupe oma proovidest. Ja siin ongi "Zen Spicebox" bassklarnetiostinato. Kus ma panin pillile dub'ilikku kaja juurde. Üks asi, mille eest ma veel Peaking Lights'ile tänulik olen: nende varajane karjäär (ehk siis kolm esimest plaati kuni Lucifer'ini välja) tuletas mulle meelde, kui fucking lahe see võib olla, kui dub'ilikud saundid inkorporeeritakse indie-rokki! Sain igatahes inspiratsiooni ja ma ütleks oma töösoleva uue materjali kohta niipalju, et ma natuke püüan elus hoida seda varasemat PL vaimu, aga omamoodi. Mitte, et uue albumi kohta saakski öelda nii lihtsustatult, et nagu Peaking Lights bassklarnetiga, aga osad ideed mul sinna tüürivad küll. Näis, kas hipsterid ka omaks võtavad, hehheh.
No comments:
Post a Comment