 |
| Talamak uues koosseisus kõlas hästi. Vanad lood kõlasid ka kihvtilt ja näiteks "Talvel Tartus", mis originaalis oli pmst Epliku "Jaanuari" koopia, kõlas nüüd pigem kui King Crimson, Argo juhtkitarri osa eriti prominentne. |
 |
| Järgmiseks rokkis rahvale Of Roofs, Genes and Stolen Meanings. |
Järgmisena esines Argo Vene-tuuri organisaator oma indi-tantsubändiga, suht mõnus muss.
Cirklit nägin esimest korda. See oli nende teine live trummariga, kes mängis hästi. Parim lugu: "Malmö", taaselustus 90ndate briti postroki vaib a la Broadcast või Pram ja siis tegi Karl Petti hiilgava "rütmikitarrisoolo".
Imandra paistab olevat duoks kahanenud, mis on vist ausam variant, kui kasutad backtracke, sest viis aastat tagasi oli Imandra viieliikmeline no-drummer koosseis, kus trummid tulid arvutist.
Argo ema: "Lõo esinemine täiega toimis" ja tal oli õigus. Faun Racket on puhas tantsumuusika bänd, põhimõtteliselt Dejavoodoo-perioodi Opium Flirt miinus rokk miinus puhkpillid. Seega igati sobiv, et Lõo ekstravertne frontmanlus täiega domineerib. Võrdle Peaking Lights'i naissolisti irdunult flegmaatilist olekut selle kõrval ja sa saad aru, miks "Cosmic Logic" "Luciferi" fännidele nii kõva pettumus oli! Igaüks ei kanna transitionit popilikku tantsumuusikasse välja, aga Lõo on viimase viie-kuue aasta jooksul võitjana välja tulnud.
Taavi Tulevil olid ka üllatavalt tummised tantsubiidid seekord varuks. Eelmänguna lasi arvutist ühte varem avaldamata Laulan Sinule laulu nimega "Kõik on nii roosa".
 |
| Audients. |
 |
| Bandžo-mehed kella ühe paiku |
Viimane band, keda vaatasin, oli rootslaste Ame. Pigem selline krestomaatiline, kui mitte geneeriline shoegaze-indi. Aga nad selle generic musa vast kannavad välja küll.
No comments:
Post a Comment