Aga ülejäänud bändidest oli vast üks kõige oodatum etteaste Kostja Tsõbulevski bänd Lewski. See oli ilmselge supergrupi tunnustega kollektiiv. Rütmisektsioon oli Eliidist, kitarrist Marteni bändist ja kitarre/klahve (mh. ka Rhodes, teadagi-kelle-oma) opereeris Arno Tamm, kelle luuperikava mind 5a tagasi Gennis täitsa pahviks lõi. Tulemus oli aga siuke abivaimuliku muna (a curate's egg), et siis osaliselt hea ja osaliselt mitte nii hea. Natuke väheveenvaks jäi see huvitavadest osadest kokku summeerida proovitud tervik üldplaanis. Neile eelnes põhilaval Wilhelm, mille muusika oli üsnagi mage ja geneeriline, nii et tegin ainult mõned obligatoorsed klõpsud, et ikka iga kollektiiv esindatud oleks.
Välismaistest bändidest osalesid Leedu neo-psühhedeelne, mõnevõrra Mercury Reviliku (alates albumist Deserter's Songs) lähenemisega Garbanotas Bosistas, lätlaste alternatiivpopbänd Carnival Youth ja USA Hypnotic Brass Ensemble oma ekstravertse lavaloleku ning võimsate vaskpillide komboga.
Ja muidugi esinesid ka Faun Racket oma tuntud headuses ja Liis Ring ning Elephants from Neptune, nende kahe muusikastiilid ei saa olla rohkem kontrastsemad, kui nad juba on. Ring, kes muidu teeb bändi Cirkl, kõlab esialgu oma soolo-ambienssi rea ajamisel mõneti katseliselt. Võib-olla aastate pärast võiks asi läheneda ütleme Grouper'i tasemele. Neptune oma muusikas eriti nüansse ei hoia, aga nad ongi suuremad panused teinud käredate rokksaundide ning vahest ehk nimmegi stamplikult staaritseva (ütleme bassimehe peapael mõjub natuke koomiliselt) lavaoleku peale. Ja eks seegi kompott kohapeal bändi kuulates tegelikult veenab. Tsiteerides Muusikanõukogu R2st, Elephants from Neptune on üsnagi normcore bänd. Aga nad on aus normcore. I give you that.
Aga: oli kaks bändi, mis mind tervenisti enda poolele võitsid. Mõlemad esinesid Oru laval. Kl 6 õhtul pakkus Estrada Orchestra üsna kirevat kompotti haaravatest retrogruuvidest, avangard-jazz improvisatsioonidest ning ka igasugu kosmilistest saundidest. Üks saksofonistidest mängis ka päris häid kajaefektiga vürtsitatud flöödisoolosid. Eriti nautisin bassi nii saundi kui ka mängustiili mõttes. Estrada Orchestra tegi tuju kuidagi heaks, peab ütlema.
Kali Briis jättis mind kaks aastat tagasi suht külmaks. Aga nüüd nad viimaks võitsid mind enda poolele. Võimalik, et paari aastaga on kollektiiv üksteisega piisavalt kokku kasvanud, et suudetakse täiesti veenvalt esineda. Eesti Laulu aegu tänavu mulle see "Idiot" lugu isegi meeldis, isegi, kui osade arust oli see täiesti jama lugu. Mõtlesin, kas tuleb ära. Tuligi, aga vot nii umbes poole võrra, sellele tuli kohe vahetult otsa üks teine laul samas helistikus. Good.
Ülejäänud pildid:
 |
| Publik Leedu bändi ajal. |
 |
| Wilhelm |
 |
| USA brassiansambel hüpnotiseerib Põlva rahvast |
 |
| Publik neptuunielevantide haardes |
No comments:
Post a Comment