Lenna & Eliit - 5 VIII 2015 Hansa Hoovis

Aasta ilma Epliku liveta pole ikka õige aasta. Seega muidugi organiseerisin ennast hetkel toimuva Lenna & Eliidi tuuri raames Tartu kontserdile. Tartusse sõitsin rattaga muide, luues seega veel üks järgnevus mullusega. Kui ma juba tänavu veel sain võimaluse Juulal elada, siis miks mitte vähemalt kordki korralik rattasõit Tartu ja tagasi teha.

Kuna ilmad on õnneks tunduvalt suvisemaks läinud, siis oli mul Tartu jõudmise ajaks võhm otsas. Aega aga oli ja hüppasin kõigepealt Lutsu raamatukogust läbi, vaatasin, mis Tame Impala uue plaadi kohta (minu arust täitsa hää) kirjutatud on, siis täiendasin oma joogiveevarusid (ja jõin ikka üsna palju vett ära). Käisin siis ujumas ja korra poest ka läbi. Umbes kolmveerand kaheksa ma olin Hansa hoovis.

Minu nimi oli ilusti kirjas (sain Vaixiga kokkuleppele) ja nii ma siis olingi valmis kuulama, pildistama ja muljeid koguma.

Lenna ja @ansambeleliit in Tartu. Now #vaikoeplik #eliit #lenna

A photo posted by @edmundhobe on Aug 5, 2015 at 10:10am PDT

Bänd laval enamvähem kell kaheksa. Instagrami läks ka kohe esimene pilt kohapeal üles. Üks märk seega sai maha jäetud.

Osad lood nõudsid kitarridel capot, et neid kohandada Lenna kõrgemale vokaalile. Vaiko mängis terve kontserdi oma elektroakustilisel pillil, nägin teda laval ka punase elektrikaga sisenemas, aga võimalik, et tegemist oli vaid varuvariandiga (tea, kas tal kunagi on ka ükski varuvariant kontserdil käiku läinud, mäletan 3a tagasi oli mingi äpardus rihmaga, aga sellest vedas ta end pilli vahetamata välja). Seega väga huvitav oli kuulda näiteks "Sylvester otsustab surra" C mažooris tavapärase A asemel.

Lenna ja Eliit

Stenil oli capo-laulude jaoks olemas eraldi kitarr. Must Epiphone. Väga huvitav vaheldus oli kuulda seda stratimeest Gibsoni tüüpi (olgugi, et koopia) pilli mängimas. Teine laul oli "Rapunzel" ja Sten tegi seal originaali sündisoolot järgi, vähemalt osaliselt. "Homses päevas" viskas aga Vaiko introduktsioonis ringi igasugu jatsulikke akorde üsna lõdva bravuuriga. Kas muusikaline call-out Randalule äkki? ;)

Maestro ja kitarr

Põhiliselt suhtles publikuga Vaiko, kes ilma ebaõnnestumata loob mõnusalt humoorika raporti enda ja publiku vahel. Mainiti ka paar faktiviga "Kogu tõde Jüriööst" tekstis. Mõlemad neist seotud karuputkega. Versioon ise oli definitiivne, live-Eliit mängis Vaiko originaalpartiid paremaks koos hästiõlitatud Kostja/Kallervo rütmisektsiooniga ning Steni laitmatu soleerimisoskusega, Lenna laulis enamik vokaalidest, natuke tausta Vaikolt.

Kostja ja Sten

Sellele eelnenud "Kotkasilm" ja sellele järgnenud "Õnnelaul" (üks viimaseid Lenna/Vaiko koostöid, enne kui Lenna Mihkel Raua oma bändi värvas) andsid kolmeloolise Lenna lauldud lugude ploki. Muidu olid ikka Vaiko plaatide laulud (enamik "Nelkidelt") vaheldumisi lauludega enamasti "Lenna" (2010) plaadilt, kahe erandiga. Esimest juba mainisin (okei, tegelt läks "Õnnelaul" ikkagi "Lenna" kordustrükile boonusreana sarnaselt teisele loole aastast 2011, "Hüvasti maa"), teine oli juba post-Eplik perioodi jäänud Mihkel Raua kirjutatud "Mina jään" arranžeerituna Eliidile.

Lenna (ja taustal Kallervo)

Viimane ametlik laul oli nn. polkalugu elik "Suudluste aeg". Lenna laulis teist salmi ja väga huvitav oli kuulda naisvokaali originaalsolisti mccartney-liku tämbri asemel. Vokaalidest rääkides, ma tihti olen Epliku laule kuulates kujutanud ette ka mingeid harmooniavokaale, seetõttu oli eriti sümpaatne kuulmas Lennat ja Vaikot harmoniseerimas.

Kaks vokaali on ikka kaks vokaali

Lisalugudeks olid kõigepealt laulud nii Lenna kui Vaiko eelmiste bändide eurolauluaastast 2003. Vaiko laulis sisuliselt Ruffuse arranžeeringu (enne, kui ilmusid "Kosk" ja "Masterplan" korraga esimesel Eliidi plaadil, näitas Eplik oma kaverdamisnutikust justnimelt siin) Vanilla Ninja "Club Kung Fu"'st, Lenna taustvokaal oli äärmiselt minimaalne. Lenna laulis "80s Coming Backi" ja kuna laul on si-bemoll mažooris, mängisid kitarristid jällegi capoga. Viimane laul "Soorebased" oli ka capoga ja selles tõestas Sten, et ta suudab iga kitarri hästi kõlama panna.

Sten Hackett? Igatahes suudab Šeripov iga kitarriga häid soolosid esitada. Ka Kostjal oli mingi teistsugune basskitarr võrreldes tavalise Fender bassiga, mida ta muidu mängib

KAVA:

SOS*

RPNZL**

Homne päev

Maailm ei keerle

Kuningal on külm 

Musta Pori Näkku

Reede avab väravad

Kotkasilm

Kogu tõde Jüriööst

Õnnelaul

Nelgid 

Mina jään 

Suudluste aeg

Lisalood:

Club Kung Fu

80s Coming Back

Soorebased 

* nagu välja kuulutatud laval

** Vihjan siinkohal Frank Zappale, kelle üks heliteos kandis pealkirja "RDNZL" ehk "Redunzel" (Rapunzel + redundant). Kava kirja pannes telefonis otsustasin nimme vokaalid ära jätta sarnases stiilis.

Nii umbes pool publikust.