Tartu Muusikanädal + Uue Ajastu Festival - valikuline galerii

Valikuline siis ses tähenduses, kui palju esinejaid embkummalgi üritusel nägin. Ja pahatihti ka, kui enamvähem rahuldavaid pilte ka oma moblaga suutsin teha, eriti Uue Ajastu Festivalil.

Wrupk Urei 7. august Pauligi kohvitelgis. Kika oli kohal ja tema kommentaar, et WU on progemaks läinud võrreldes eelmise puhkpillidega koosseisu afrobiidi ja jazz-roki stilistikaga ning Kaspar on oma süntidega rohkem frontmani rollis. Sander Haugas on teisel kidral ja lähenemine on küll natsa rohkem rokk kui džäss.

Tartu Popi ja Roki Instituut 8. august Pauligi kohvitelgis. Külalistrompetist Tanel Aavakivi on geniaalne leid, nagu ma ka Argo pool IHM Triot nähes veendusin.

Free Wind Ensemble 9. august Tartu Jazzikohvikus. Kaasaegne kammermuusika. Altflööt, bassklarnet, ega just tihti ei kohta neid instrumente koos. Liidri kidrastiil oli täitsa nauditav.

Galvanic Elephants 9. august Genklubis. Fain tantsuroki bänd, soojendavad Junior Boysi.

Elephants from Neptune. Rokenroll, mis ajas osad lava ees olevad inimesed ikka üllatavalt pöördesse. Kurat, see rokkmusa võib ikka massipsühhoosi mõõted võtta.

State of Zoe 9. august Kink Konkis. Eelmine kord nägin neid rohkem kui aasta tagasi mingi ilgelt virtuoositseva jats-fusion trummariga ja arvasin, et suht jama. Seekord opereerib trummisetti Borka, kes paistab olevat kala vees nii hard-rokis kui jatsus ja trummidel oli tõesti väga võimas drive!

Prägnantne Brigaad 10. august Uue Ajastu Festivali Grüüne laval. Torude kohalolek meeldis, täitsa nitševoo indifolk tegelt.

Zebra Island 10. august Grüüne laval. Helina lavaline olek oli väga sümpaatne, muusikaline osa oli väga chill, ehk mitte nii tantsuline, kui alguses arvasin, et on.

Candy Empire 11. august Grüüne laval. Üllatav oli näha Sanderit mängimas Höfner bassi. Tundub, et Ervini uus leid pillide osas.

Tõnis Mägi + Muusik Seif pealaval. Mõne loo kaupa tore näha vanameistrit oma noorusaja rokkbändiga, aga no mis sa enamat ootad bändilt, kes esitab (muuseas ka) Bob Segeri kavereid.

Mooncake Grüüne laval. Akustiline sett oli hea idee, pillidevalik võttis seda tavapärast postrokkimist vähemaks.

Sus Dungo pealaval. Sita kvaliteediga pildid tulid need pealava omad, aga see Läti neidude orkester oli päris hea, nii et laen need paar tükki ikka üles.

Maikameikers - tegi väga mõnusa kava uue plaadi materjali ümber, viimane lugu oma elektrobiidiga töötas vägagi. On vist ikka vahet, kas Zebra Island üritab diskobiiti kasutada või Eesti dub'i lipulaev pakub vahelduseks elektroonilist biiti.

Jagaspace Grüüne laval. Väga sümpaatne lõpetus Uue Ajastu Festivalile.

Epliku rokkbande Telliskivi festivalil

Eile õhtul nägin Vaiko Epliku FB update'i:

Nii hipsterid! Täna kell 22:00 kõik Telliskivi festivalile, oleme bändiga platsis ja hakkamist täis. Pilet 1€

Otsustasin ka end kohale vedada. Oli selge, et esineb Sheripov/Tsõbu/Karu bänd. Kuid eeldasin, et võrdlusmomendi pärast Genklubi laiviga tasub kohale minna küll.

Jõudsin kohale siis, kui Veiko Märka tegi oma spoken word'i. Päris vaimukalt pani. Pilas tarbimisühiskonda, Tammsaare "Tõde ja Õigust" ja kollast ajakirjandust. Ning tutvustas rokkstaari kui "Eike Epliku vanem vend", kelle "laulud on head".

Setlist oli natuke teine, seekord pisut vähem lugusid Varielu plaadilt ja needki segamini greitist hits selektsiooniga. Nt. "Varielu" laulule järgnes kohe "Kosmoseodüsseia" ja siis "Pihtas-Põhjas". Kõik lood muide B-mažoor helistikus.

Kostja tegi minimaalselt taustalaulu, aga seekord asi toimis! Eriti tegi mulle - kes ma armastan Vaiko laule kuulates tihti kaasa laulda harmoniseerides - head meelt paralleelne terts, mille Kostja lisas "Soorebaste" loos! Just seda liini olin isegi ette kujutanud.

Helikvaliteet oli üldiselt parem kui Gennis 2 kuud tagasi. Hõlpsam oli jälgida Vaiko agressiivset petetownshendilikku kitra ja kuulda, kuidas seda täiendavad Sten Sheripovi psühhedeelsemad ja kohati pehmemadki saundid. Sheripov on selle bändi salarelv!

See oli üks neist konsadest, kus midagi vussi läheb, kuid õnneks mitte üleliia fataalselt. Vaikol nimelt purunes kidrarihm. Laulu "Must Uks" jaoks haaras ta tooli järgi. Mõtlesin juba, et ehk istub maha Robert Frippi jt. istuvate kitarristide traditsioonis. Ei, pigem toetas parema jala toolile, et kidra põlvel püsiks.

Lõpuks aga viskas keegi lavale kleeplindi. Tjah, saime näha üht näidet kleeplindi-lahendusest rokenrolli bisnesis otse laval. Siis tegi bänd loo "Soolasem kui sool", mis tegelt sobib sellele bändile ideaalselt, kuigi kammerlik ja väljapeetud Põhuteatri bändi versioon eelmisest aastast on endiselt favoriit. Lõpus tegid kitarristid juhtkidrakäigust harmoniseeritud variandi, mis oli väga peen puude.

Viimane ametlik lugu oli - tänud taevale, sest juba kartsin, et see laul jääb üldse ära - "Tavaline päev". Otse loomulikult tulin kohale, sest lootsin seda pala taas laivis kuulata. Sheripovi kidra on päris chill selles loos. 

Lisalugude blokk koosnes kolmest: "Sinu jälg", "Armastus päästab maailma" ja "Sylvester otsustab surra". Esitatud kõik ühekorraga.
 

Ajasin natuke Vaikoga juttu ka. Raadios kuulsin suve hakul lubadust ühest põnevast projektist, mis sisaldab taas jazz-pianist Randalu osalust. Sain teada, et kahjuks jääb see ära või vähemalt lükkub määramata ajaks edasi, nii et don't get your hopes too high. Minu kommentaarile, et laiv läks paremini kui eelmine, sain korrektuuri, et sellele eelnes (ja Genklubile järgnes) hoopis üks Haapsalu kontsert. Aga välja tuli veel, et üsna mitu konsat on ka ära jäänud. Tjah, ikka juhtub nende bändidega.

Trummar Kallervo tegi mulle õlle välja: kaudselt. Tal oli käes talong "Üks õlu", aga mõtles, et annaks kellelegi teisele. Ja mina juhtusin parajasti ligidal olema. Vaiko seejärel viis oma kraami stuudiosse, paludes mul abi vedamiseks. Sain siis näha tema laboratooriumi. Muljetavaldav gear, see tuttav vaip viienda plaadi kaanelt, ja päris hea saundiga klaver, korra klimberdasin vahetult enne minekut. Mõtlen, et peaks ise ka mingi korraliku stuudio/proovika omale sebima.

Phlox + Group conFusion Krahlis

Käisin eile Krahlis kaemas Phloxi ja Group conFusioni kontserti. Täpselt ses järjestuses ka esineti. Ütlen kohe Group conFusioni kohta, et ega ma väga vaimustuses polnud. Üldiselt head pillimehed, aga fusion-muusika cover-bändina jäid nad mingis mõttes tavapäraseks. Nad tegid hästi palju Mahavishnu Orchestra/John McLaughlini kavereid. Üks Frank Zappa klassik oli repertuaaris, aga seegi oli pigem tore žest, kui et midagi enamat. Nagu öeldud, muusikud oskavad mängida, aga peenekoelisusest jääb ehk puudu.

Phlox kui erudeeritud Euroopa proge-fusioni kasvandikud (Soft Machine, National Health, Magma, Zao, kui nimetada mõned ilmselged eeskujud) on bänd, keda tasub laivis üha uuesti ja uuesti näha. Sest ikka imestad, kuidas Pearu on nii all over the place oma klahvidel. Kuidas Zilmer suudab nii kiiresti mängida, milliseid loomakarjeid Kalle oma saksist välja piinab ja kuidas ta ühes Kristoga kohati bigbändisaunde tekitab. Bändil on hea basskitarrist: Raivot ehk ei pane esimese laksuga tähele, aga ta hoiab kogu hulluse ideaalselt koos.

Kohal oli aga spetskülaline: Roomet Jakapi. Ta esines kahes viimases loos. Mõlemas elavdas ta meeleolu kõvasti! Eelviimane lugu oli uus ja see oli superhästi arendatud. Algas vaikselt tiksudes, kasvas, omandas chilli Brasiilia gruuvi ja siis tuli Jakapi, kelle psühholalisev kruunimine näitas selgelt, et Ariel Pink on vaid lihtlabane estraadilaulik tema kõrval. Bänd jäi korraks omaette mängima ja siis tegi Jakapi meile Mike Pattonit. Roomet Jakapi on dadaistliku impro-skät-stiili meisterlikult käppa saanud: kes iganes ütleb, et anyone can do it, sellel on mõte kaduma läind!

Mõte on selles, et häälutamisel on päris kõva teatraalne potentsiaal. Jakapi suutis igatahes terve saali elama panna ja kuidas! Eriti just viimase looga. Lõpuks ometi nägin selle käe-loo ära Jakapiga ja see oli isegi parem, kui Jakapi-vaba versioon Argo Kullaaugu peol. Group conFusion võis ju by the book järgi mängida Frank Zappa "Peaches En Regaliat", aga Jakapi + Phlox tõid kohale terve atmosfääri Mothersi "Weasels Ripped My Flesh" live-improvisatsioonidelt. Tremendous stuff!

Gilgameši lisaetendus pühapäeval!

Mul on hea meel, et Gilgameš on tänavu aasta päris menukaks osutunud: kõik etendused välja müüdud. Populaarse nõudmise järgi on Von Krahl otsustanud korraldada lisaetenduse. Ja see toimub 26ndal augustil. Von Krahli Teatri FB leheküljelt:

Leidsime võimaluse mängida 26. augustil ühe Gilgameši lisaetenduse. Piletid peaksid kohe-kohe müüki ilmuma. Kiirustage, sest rohkem lisaetendusi ei mahuks ka parima tahtmise juures kavasse!

Lisaetendus toimub tänu tublile väikelennukile, mis loob kiirühenduse Saaremaa ja Kultuurikatla vahele ning tarnib meile ühe peategelastest.

 Ja veel eile mõtlesin, et see peaosaline ei pääsegi Saaremaalt minema!

Roy Strideri sõnakontsert ökoriikluse teemal

Roy tegi mulle juuli keskel, vahetult enne minu Tšehhimaale sõitu, ettepaneku. Nimelt oli tal tulemas Uue Ajastu Festivalil Põlvas üks spoken word performance teemal Eestimaa võimalused ökoriigina. Selle jaoks ta soovis ka taustamuusikat. Uurisin, et kas ta soovib midagi luuperipõhist. Sain teada, et parem oleks, kui mul oleks mingid taustad olemas ja ma saaks mingit instrumenti peale mängida laivis. Ma polnud kindel, mida üldse teha, aga ma lubasin, et mõtlen midagi välja.

Kui ma Tšehhis viibisin, siis sel teemal me eriti ei suhelnudki. Ma mõtlesin isegi, et ehk otsustas Roy ilma taustamuusikata oma sõnakontserdi ära teha. Tõele au andes ootasin, et ehk saadab Roy mulle oma loengu teksti. Tagasi Tartus nägin Wrupk Urei kontserdil Pauligi telgis Martin Ruusi, kes päris mult Roy koostöö kohta. Kuna aega oli vaid kolm päeva, otsustasin käiku lasta mõned oma seni avaldamata instrumentaalpalad, osad neist lõpetamata, osad lihtsalt demo tasemel. Helikvaliteet peaks igal juhul etem tulema, kui luuperiga jändamine (sellest tulevikus eraldi blogipost).

Roy helistaski järgmisel hommikul, leppisime siis kokku, et mul on mõned seni avaldamata palad ja need võiks kasutusse minna, hoolimata sellest, kui hästi integreeritud see kõik saab (kindlasti kohe mitte sellisel tasemel, nagu nõuab nt. Peeter Jalakas oma Krahli etenduste muusikalistelt kujundajatelt). Saateks palus Roy mängida trumme. Saatsin talle umbes 11 pala oma kõvakettalt ja talle meeldis 9. Päris hea. Arvestades muidugi plaanitud 45-50 minutist pikkust, lisasin 9le veel kaks muud asja otsa. K.a. üks kitarriga pala, mille salvestasin juuli keskel vanaema pool renoveeritud saunas. See oligi ainus päris uus asi, mis ma selle projekti jaoks olin teinud.

Taustad panin mp3 mängijasse, kaasa võtsin Põlvasse vaid trummipulgad ja RCA juhtme mp3 mängija jaoks. Reedel 10ndal augustil ilmusime orienteeruvalt kl 8 õhtul heliproovi. Ma ise hämmastusin, kui kiiresti kõik sujus. Kõvasti lihtsustatum setup tähendas ajalist kokkuhoidu, mille sarnast olin kogenud kurat teab, mis ajast õieti.

Lavaaeg oli kl 21.15. Kõigepealt algas muusikaline taust, esimene pala oli üks seitsme peale teema elektriklaveri meloodiaga, kirjutatud aprill 2012. Minuti pärast oli laval Roy. Kes kõneles, ja üsna sütitavalt ning andis aegajalt käega märku trummibreikide tegemiseks. Ja nii me järjest kütsimegi. Kasutusse läks ka üks sõjamarss viie peale, mis tegelikult on Gilgameši outtake, mis kõlas vot seal kohas, kus Roy kõneles zapatistidest. Mul on hea meel, et sain selle pala käiku lasta. Kui osalusmuusikat tehes jäävad mõned head asjad kõrvale, siis kunagi on nende jaoks ikka õige aeg.

Taustade ja trummimängude integratsioon muidu toimis. Kui seda esitust korrata, siis ilmselt peaks veel teatud asjad paika lihvima. Nt. konsolideerima ja selgemaks lihvima rütmisektsioonilisi tekstuure. Ahjaa, Roy loeng kestis reaalselt vaid 35 minutit. Viimaseks mõneks minutiks jäin üksinda lavale, lõpetas sama eelmainitud kitarripala.

Kogemusega jäin väga rahule. Tegelt on osalusmuusika tegemine üsna väärtuslik kogemus ja hea, kui asjad tõesti sujuvad. Võrreldes Gilgamešiga oli see ilmselt küll jalutuskäik pargis. Realistlikult võib tegelik osalusmuusika loomeprotsess enamasti langeda kusagile kahe vahele.

Video loengust üleval siin:

Tagasi Kultuurikatlas!

Mul tegelt üsna mitu ideed blogipostituseks, aga olen nii hõivatud olnud, et olen seda jätkuvalt edaspidigi. Täna räägin aga sellest, et just alustasime Gilgameši proovidega jälle. Sain oma tehnika püsti pandud päris sujuvalt. Istusin sama laua taha, mis varemgi. 

Nagu pildilt võib näha, on mu setup täna teine. Pmst ma kasutangi oma Multiphonic Rodent'i setuppi koos Prophet 08'ga filterdatud läbi Dark Energy, puudu vaid trummid. Küll aga lasin ma endast vasakule käele monteerida päris korraliku perkussiooni-sektsiooni: kõige vasemale kinnitasin kellamängu, siis kaks tünni, nagu ka eelmine kord ja kõige paremal lehmakell. Kaoss Padi mikrisisendis oleva mikriga saab nüüd moonutada ka perkussioonihelisid. Taplusstseeni muusika jaoks eksperimenteerisin KP2 delay ja Bossi oktaavijagaja kombineerimist, päris põneva saundi sain kätte, plaanin kasutada. Kui ma peaksingi vaid aktsentueeritud lööke taguma, vähemasti olgu saundki vinge!

Tulevad väga teistmoodi kõlad ja seda põnevam mulle.

Praha lennujaamas

Nii, jäin oma Tšehhimaa wwoof-kogemusega rahule. Tim ja Huck olid päris toredad ja sõbralikud võõrustajad. Viimane töö, mis tegin, oli paari kartulivao üles kaevamine. Osadest kartulitest tegin isegi kõigile oma viimse õhtusöögi Keppleri Talus (nagu Huck oma farmi nimetab). Kõigile meeldis.

Täna veetsin paar tundi Brno's ja siis sõitsin rongiga Prahasse. Prahas oli täna päris meeldiv, tegin piltegi. Kuid need postitan hiljem, sest paraku internetti pikaks ajaks ei jagu. Hetkel postitan lihtsalt ühe vaate jõele (nimi Vltava, tänud kommentaatorile paranduse eest!) Prahas.

Kullaaugu kontsertpidu 2012 - videomontaaž

Kullaaugu kontsert-pidu from Aigar Vals on Vimeo.

Aigar Vals (Argo noorem vend) lõikas just kokku kümne minuti jagu videokatkendeid Kullaaugu kontsertpeo muusikalisest programmist. Esinejad pole tingimata kronoloogilises järjestuses. Valik on päris kena: Mirabilialt eestikeelne "Suvi Suures Linnas" (natuke teistmoodi, kui EP versioon), IHM Triolt üks neid lugusid, kus esineb külalistrompetist, Phloxilt alt-saksofoniga pala ja Argolt muidugi see eriti ilus "Kratose" nimeline lugu. Umbes 3:05 ilmuva "Parem Kosmogoonia" katkendi oleks ka ise valinud. :)