Kuidas asi õnnestus

So how did it work? Pretty good actually, it does seem that I can build up loops independently of one another, even do lead parts as long as they're in the same tempo and signature (hence the Saturday flute session). I've since bought a micro-SDHC card so I can import the loops without USB and I've replaced the 12 string and woodwind parts in favour of the 1st generation recordings. But the keyboard 2nd generation parts with effects sound worthy of keeping. #digitechjamman #korgkaosspad #macbook #logicprox #recordingsession #musiciansofinstagram

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 14, 2016 at 8:34am PST

Päris kenasti tegelt. Tundub, et saan salvestada oma osi iseseisvalt ilma eelmisi kuulamata. Kui tempo ja taktimõõt paigas, siis sujub küll.

Soetasin ka mikro-SD kaardi, et saaksin ilma USBita faile mäku peale importida. Kitarri ja puhkpilliread asendasin esimese generatsiooni salvestustega luuperis, aga klahviosad ekstra efektidega kõlavad endiselt piisavalt hästi.

Veidi oludesunnilist katsetust

I wanted to test the viability of my loop pedal method by importing the loops of one track more or less completed. Then I realised I'd forgotten the USB cable for Jamman to Estonia. I still wanted to test whether the loops would synchronise with one another. So I needed to record the loops into MacBook. One way to make it feel more "experimental" if you like was to process the loops via Korg Kaoss Pad. So I took the liberty to apply extra effects on the loops as I made second generation recordings of them. #korgkaosspad #recordingsession #musiciansofinstagram

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 13, 2016 at 8:05am PST

Tahtsin ühe enam-vähem valmisoleva loo põhjal (see oli seesama, millele flööti tegin laupäeval) proovida, kuidas iseseisvalt salvestatud luubid omavahel üldse sünkroniseeruvad. Paraku ma ei leidnud Jammani USB-kaablit üles. Jäigi vist Eesti maha.

Ikkagi oli huvi proovida. Seega tuli luubid arvutisse salvestada audiona. Tuli mõte läheneda asjale natuke "eksperimentaalselt" (kui nii võib öelda) ja kasutada Kaoss Padi. Seega kasutasin võimalust lisada efekte luupidele tehes teise generatsiooni salvestusi nendest.

Kuidas asi õnnestus? Kirjutan järgmisel korral.

Kuidas ma salvestan uut materjali praegu

The weather too cloudy today: so less solar power to work with. I'm going to talk about my recording process for now. I've wanted to do something different, so I had an idea that I could use the loop pedal Digitech Jamman Solo XT for cutting the basic loops and then synchronising these building blocks on the MacBook later. So I'd choose a group of loop slots, set the tempo and time signature (and the majority of my new material is in time sigs other than 4/4) for each and just do the loops one by one, instrument by instrument. #digitechjamman #looppedal #recordingsession #musiciansofinstagram

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 12, 2016 at 10:05am PST

Ilm oli täna ootamatult pilvine (üks neist kordadest, mil ilmateade täiega valetab). Kuna prognoos lubab edaspidigi rohkem pilvi ja isegi vihma kolmapäevaks (seda pigem tasub juba uskuda), siis see tähendab vähem päikeseenergiat, millega töötada. Seega tulevad selle nädala postitused praeguse salvestusprotsessi teemal.

Tahtsin ausalt öeldes midagi teistmoodi teha selle uue materjaliga. Mul tuli idee, et selle asemel, et kõik arvutisse korraga salvestada, ma võiks kõik luubid ette valmistada uue luuperiga. Digitech Jamman Solo XT on ju digitaalne ja võimaldab sättida täpse tempo ja taktimõõdu. Olgu öeldud, et suurem osa uutest lugudest ongi muudes meetrumites, kui tavapärane 4/4.

Seega, kui salvestada grupp luupe mingis tempos (ütleme 120) ja taktimõõdus (ütleme kõige tüüpilisema näitena enda puhul 7/4), siis pärast saab ju need põhilised ehitusblokid importida mäku peale ja need seal sünkroniseerida. Seega eelmine nädal ma tegelesingi palju justnimelt nende ehitusblokkidega.

Kitarrid (ja flööt) / Guitars (and flute)

Neljapäeval hakkasin kitarriluupe tegema. Reede pärastlõunaks olid valmis nii elektrika kui ka akustikaluubid. 12-keelsed kitarrid on väljakutse, tavapärane rütmikitarr tuleb kenasti välja, aga arpedžeerimine on keerukam, ikka tahaks medikaga pihta saada mõlemale keelele keelepaarist. Eriti just akustilisel nõuavad topeltkeeled sõrmedelt rohkem survet keeltele. Nii, et endiselt tuleb 12-keelsega ära harjuda.

Thursday I commenced the guitar loops. By Friday afternoon I had both electric and acoustic 12-string loops done. 12-string guitars remain a challenge, apart from the usual strumming which is nice. It is particularly arpeggiating that's more complicated, as I would prefer to hit both strings of any particular pair with a plectrum. Particularly on the acoustic the double strings demand more finger pressure. So I still need to get used to playing the 12-strings.

Cutting this weird and wonderful guitar loop. I think it turned out real good #danelectro #OwnTheTone #twelvestring #12stringguitar #prophet08 #recordingsession #musiciansofinstagram

A video posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 9, 2016 at 11:44am PST

Aga siin videos mängin sisse ühe rütmikitarripartii Danelectrol ja olen äärmiselt rahul, kui hästi see välja tuli. Üks tuttav kommenteeris, et eriti rets saund ja tuleb nõustuda!

But here I play the rhythm guitar loop on Danelectro and I'm extremely pleased how it turned out. An acquaintance commented that it had a wicked sound to it and I have to agree!

Playing ascending acoustic 12 string chords over an electric 12 string loop #acoustic #12stringguitar #twelvestring #recordingsession #musiciansofinstagram #prophet08

A video posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 10, 2016 at 7:37am PST

Siin aga on töös üks instrumentaalpala, kus alguses kuuleb elektrilist luupi, mille peale mängin akustilisega arpedžosid. Elektrilise ostinato kirjutasin alguses klaveril, aga asi töötab ka Danelectro kitarril väga kenasti, võimalik, et kasutan põim-tekstuuri.

Here, however, is an instrumental work in progress. First there's an electric loop, on top of which I play the acoustic arpeggios. I wrote the electric ostinato on the piano actually, but the thing works so well on Danelectro, so I'll possibly aim for a composite texture when putting the track together.

Did a flute session for one instrumental tracks today at noon. #flute #recordingsession #musiciansofinstagram #microphone

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 10, 2016 at 10:27am PST

Täna aga seadsin üles mikri Kaoss Padi ja lindistasin flöödipartii ühe teise instrumentaali jaoks. Tegelikult olen tänaseks ka mõned bassklarnetiluubid teinud, aga pill on häälest ära, nii et tuleb vaadata, kuidas seda probleemi lahendada ja siis need asjad uuesti teha.

Today I set up a microphone, fed into Korg Kaoss Pad and I cut the flute part for another instrumental piece. I've also cut some bass clarinet loops, but the instrument is a bit out of tune so I'll need to sort out the issue somehow before moving on and redoing some of the parts.

A Short Video Clip / Väike Videoklipp

Grooving on this one electric piano thing! In 7/8 #prophet08 #keyboards #electricpiano #recordingsession #musiciansofinstagram

A video posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 7, 2016 at 9:35am PST

Just posted a short video clip. Of playing an electric piano groove from one of my more keyboard-oriented new tracks. Cutting the loops is going well, keyboard loops all done, will start with guitars and bass clarinet tomorrow, I hope. The weather's been good, each day before the sun begins to disappear behind the woods (which do obscure the sun from the panels about 3 hours before actual sunset) the batteries appear fully charged. Which is good. The batteries are too old, so I have to be more conservative with the electricity use after 2PM.

Panin just väikse klipi üles Instagrammi. Üks gruuviv elektriklaveri progressioon ühest klahvisemast teemast. Luupidega läheb hästi, klahvpillid tehtud, hakkan ehk juba homme kitarridega ja ka bassklarnetiga pihta. Ilm on olnud hea, akud paistavad täis olevat selleks ajaks, kui päike hakkab puude taha kaduma (mis juhtub kolm tundi enne tegelikku loojangut). Akud samas liiga vanad, seega praegu tuleb elektri kasutusega olla võimalikult säästlik pärast kella kahte pärastlõunal.

Recording / Salvestamas

Have started recording material for a new album at last. The first thing I'll do is loops and I'm starting with the ones on keyboards. #prophet08 #keyboards #musiciansofinstagram #recordingsession

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 5, 2016 at 7:06am PST

EST: Hakkasin just salvestama uusi asju. Täna on olnud eriti hea päikseline ilm, seega energiat piisavalt, et laadida patareisid ja lülitada pillid sisse. Saab olema põnev salvestada uut albumit päikeseenergia abil. Mis muidugi tähendab, et salvestada saan vaid siis, kui päikest paistab paneelide peale. Seda juhtub maksimaalselt viieks-pooleks kuni kuueks tunniks praegusel juhul.

Alustada otsustasin luupide valmistamisest. Ühtlasi teha pill pilli haaval. Seega kõigepealt mängin sisse klahvpilliluubid. Seejärel kitarriluubid. Vaatan, kuidas jooksvalt läheb, aga seni Instagrami ikka postitan järgnevate nädalate jooksul.

ENG: So I've finally commenced recording newest tracks. Today has been a particularly clear and sunny weather, so there's enough energy to charge batteries and turn on the instruments. It's going to be so exciting to record a new album with solar energy. Even though it means only recording when the sun rays touch the solar panels. Which for now means about five and a half or six hours of usable sunlight from that standpoint.

I decided to start with the loops first. Also do it instrument by instrument. So first I will do all the electric keyboard loops. And then all the guitar loops. I'll see how I will be doing, but I expect to keep on posting to Instagram.

Kas loomevallas on motivatsioonipankrot paratamatu?

Tänavu Intsikurmu festivalil. Foto: Sinencia Kass

Huvitav, et pea neli aastat tagasi kirjutasin oma blogis, et Eestis on ehk ruumi vaid ühele Schillingule, tõstes seda esile menuka muusikafestivali näitena. See nädal siis teated Schillingu ärajäämisest tuleval aastal. Ka Schillingu tegijatel on raske.. Kuigi siin on rõhutatud rohkem läbipõlemise moodi probleeme, ehk "motivatsioonipankrotti". Tulude ja kulude vahekorda pole mainitud ja targem olekski mitte pinnida seda infi välja.

Lootsin ise ka, et kunagi õnnestub Schillingul sooloartistina üles astuda, ma pean ses suhtes aus olema. Tegelikult on mõõdapääsmatu fakt, et üks asi on olla (ühel või teisel viisil) heitlev muusik ja teine asi on olla (ühel või teisel või kolmandalgi viisil) heitlev kontserdikorraldaja, muusikafestival või kontserdikoht. Kõigil on raske ja programmi kokku pannes tuleb tihti arvestada üsna mitme faktoriga, alates sellest, kui väga keegi muusik või esineja üldse korraldajate maitsega klapib kuni selleni, kui pop või tunnustatud ta parajasti tegelikult on. Teisisõnu, kui kedagi esinema kutsutakse, siis ikka põhjusega. Ju siis on mul üsna palju ihaldatud esinemisvõimalusi jäänud saamata, sest veenvat argumenti, miks just mina peaks sinna-tänna pääsema, pole nähtud. 

Schilling võis ju olla omandanud ilusa muusika institutsiooni maine, aga eks Eestis on seda institutsiooni üleval hoida keerulisem. Ei tea, kuidas küll Positivuse, rääkimata igasugu suuremate välismaiste festivalide tegijad töökoormuse, stressi ja muude probleemidega (ja olgem kuradi ausad, osad neist tulenevad ka kapitalistlikust turumajandusest) hakkama saavad. Olgu Eestis ruumiga ehk vaid üheks selleks edukaks muusikuks või üheks selleks edukaks festivaliks kuidas on, ka edukad põlevad läbi. Või takerduvad enesekorduseni või suisa enesekarikatuursuseni. Kui juba Eplik on ausalt tunnistanud, et ta ei suuda enam leida värsket lähenemisnurka oma soolostiilile, siis miks peaks mõni vähem edukam muusik üldse suutma 20 aastat ühte rida ajada, eriti, kui kaelas edupuuduse raske veskikivi. Festivalidega kindlasti samamoodi. Täna kuulutas motivatsioonipankroti välja Schilling, vaatame, kuidas homme (loe: lähimas tulevikus) läheb Intsikurmu festaril. 

Minulgi on peas olnud mõtted proovida, et kuidas oleks elu ilma muusikat loomata-salvestamata-avaldamata-taasesitamata. Aga siis ma lülitan jälle pillid sisse, harjutan mingeid uuemaid asju ja mõtlen, et päris alla anda ka ei tahaks. Nii, et ei teagi, mida tegelikult teha. Seetõttu soovin ka Schillingu korraldajatele jõudu avastamaks Schillinguvaba elu olemuse ja jõudmaks kõige sobivamate järeldusteni.

Uus singel - The Milk Never On Time

Loodan pihta hakata uue albumimaterjali salvestamisega detsembris-jaanuaris. Seni olen aga prioritiseerinud paari ideed, millega alustasin juba kevadel. Kaasa arvatud see lugu.

Siin ta siis on, minu esimene singel, kus on kuulda Danelectro 12-keelset elektrikitarri. Ehk siis uus kitarrisaund. Lugu ise pärineb ühel instrumentaalpalal, mille salvestasin Indian Summer in Portugal sessioonide aegu, aga jätsin kõrvale, sest ta ei tundunud nii huvitav, kui need instrumentaalid, mis tegelikult käiku läksid, või siis hiljem tulnud vokaalmaterjal ("A Bit Dark" näiteks). Lugu oli alguses kolmeosaline, klahvpillikesksem ilma igasugu kitarrideta ja tavameetrumis.

Kirjutasin aasta tagasi teksti, mis järgis naisõiguslusest tuttavat põhimõtet personal is political ja otsustasin proovida seda teksti seada tollele kõrvalejäetud ideele. Ma loobusin esimesest osast, kasutasin sõnu algusosaks-edutatud-keskosas, seadsin kogu loo 7/4 taktimõõtu.

Lives mängisin seda ka paar korda. Tallinna kontserdi ajal isegi kerkis kindel idee loo lõpuosa rütmisektsiooni jaoks: bassklarneti ostinato kaob ära ja selle asemele tuleb üks bassinoot (ehk mi-bemoll) neljandiknootidena. Noodi tatsusin sisse elektrioreli bassipedaalil. Trummipartii peal natuke jälgib bassipedaali tunnetust.

Mängimas uut singlit suvel laivis. Kultuuriklubi Kelm, 9 VII 2016

Ütleks, et algse ideega võrreldes õnnestus teistsugune tunnetus saavutada küll. Rohkem draivi ja dünaamikat ja isegi hinge. Originaalidee mingis mõttes osutas minu klahvpillid + elektriklarnetid kombo võimaluste ammendumisele. Tõtt-öelda ongi "Art Disease" oma saundivõimalustes ületamatu sama pillipagasiga. Mõni ime, et mul hakkas taas tekkima huvi kitarri vastu. 12-keelsed kitarrid on kindel viis minna edasi. Ahjaa, ja siin loos pole ühtegi süntesaatoripartiid. Pillid on Danelectro, elektriorel, bassklarnet ja trummid. Vahelduseks ju tore Prophet välja jätta.



Head kuulamist!

Akustiline 12-keelne kitarr

Jäin oma eksperimentidega 12-keelse elektrikitarriga kohe nii rahule, et otsustasin soetada ka akustilise pilli, mida oleks ka niisama hea mängida, ilma luuperdamata. Kuigi saab ka toda teha, valikul lähtusin põhimõttest, et helipea oleks ikkagi olemas. Tegin just Instagrami jaoks pilti kah:

The latest addition to my arsenal of instruments: a Takamine 12-string acoustic guitar. #twelvestring #12stringguitar #acoustic #musiciansofinstagram

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Nov 28, 2016 at 8:55am PST

Elektrikaga võrreldes kohe teine tunne, aga hakkan tasapisi tinistades juba ära harjuma. Lisaks helipeale on pillil muide ka sisseehitatud häälestaja. Lülita vaid nupp sisse ja saadki pilli häälde vaid minuti-paariga. Vanasti võis ehk 12-keelse häälestamine võtta jube kaua aega. Näiteks Genesise puhul olevat enne kontserti olnud kidrameestel selleks, et üldse ära mängida igasugu "Supper's Ready" tüüpi lugusid mitme 12-keelse pilliga, spetsiaalsed kuni paaritunnised häälestusrituaalid. Tehnika areneb, elektroonilised häälestajad teevad elu lihtsamaks.

Trummisessioon

Overdubbing drums #musiciansofinstagram #drums #recordingsession

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Nov 7, 2016 at 9:42am PST

Täna tegin veidi trummide salvestust. Lisaks uutele ideedele, mida ma pole veel seni salvestama hakanudki, on mul mõned asjad, millega tegin algust juba maikuus, kui kolmeks nädalaks Lätti läksin. Seega otsustasin need enne ära teha, kui edasi liigun.

Kolisin just omadega kööktuppa. Ilm on jahedaks läinud ja olen juba köögis pliiti kütma hakanud. Seega madrats on põrandal ja magan seal. Tõhusam oleks ilmselt teha tuld ühes küttekoldes, selmet kütta köögis ja siis kütta wwoofijate magamistoas. Ilmselt kolin varsti ka oma pillid sinna, vaja ainult terve kööktuba ümber organiseerida. Mis ma ikka lasen pillidel külmetada.

Kaks kuud hiljem

Tänaseks juba veidi üle kahe kuu talus elatud. Mulle igal juhul meeldib püsiva elukoha olemasolek. Käia vabatahtlikuna talust tallu omab paratamatult oma väljakutseid. Eelmine aasta näiteks kogesin läbipõlemist. Mul lihtsalt vahest vedas inimestega viltu ja tihti mõtlesin, et ma polegi vist hea wwoofer. Aga siis ütles Guido, et ta on ka teistelt kuulnud üsna sarnaseid õudusjutte, sest osad vabatahtlikke vastuvõtvad inimesed on tema sõnul liiga tundlikud, liiga nõudlikud, veidra mentaliteediga või lihtsalt on tegemist jumala jamade kohtadega.

Eriti jõhker ja ohtlik omamoodi oli terve see wwoofimise rea ajamine oma kodumaal. Erinevus Eesti ja Portugali vahel on minu jaoks selgelt, et kui sa Eestis oled natuke liiga autsaiderlik oma olemuselt, siis sa oledki imelik ja justnagu mitte tõeline eestlane (mida iganes "tõeline eestlane" muidugi tähendab). Portugalis aga on nii palju inimesi elama tulnud nii Lääne- kui ka Ida-Euroopast, rääkimata muudest riikidest. Seega siin on igati ootuspärane, et välismaalane oleks autsaider. See võtab survet maha.

Just finished chain sawing wood for winter heating here in Portugal #chainsaw #timber

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Oct 5, 2016 at 8:46am PDT

Nagu võib näha siinsest Instagrami pildilt, olen küttepuitu lõiganud mootorsaega. Sain oktoobri alguses tehtud. Kuigi hiljem olen näinud veel üht mahakukkunud puud ja võimalik, et ajan selle jaoks sae uuesti tööle. See on igatahes hea, et mul õnnestus küttepuud ära lõigata, enne kui sadama hakkas. Alates 12. oktoobrist sadas korralikult. Mis muidugi teeb maale head. Oktoobri lõpp on aga päris soe olnud. Nädala lõpus läheb vist jahedamaks.

Jahedast ilmast rääkides, kevad olla siinmail suht jahe ja sajune olnud. See tähendab, et on kõvasti vähem puuvilja olnud. Eelmine aasta saime 400kg oliive. See aasta võibolla saab kokku parimal juhul kümnendiku. Vaatan lähiajal.

Have seen some parasol mushrooms already after two weeks of raining. So I cooked a couple for supper yesterday, with millet on the side #mushrooms #parasols #millet #food

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Oct 25, 2016 at 4:40am PDT

Kahju, et ma pole Eestis õieti kunagi korralikult seenel käinud. Ilmselt peab oskama seeni otsida. Siin aga kasvab sügisel pärast vihmasid sirmikuid. Ülemisel Instagrami pildil on üks õhtusöök: hirss + praetud sirmikud.

Aasta tagasi läks Kapingbdi baar kinni. Nüüd on lahti aga uus baar nimega a Sebaidella. Ehitises on end sisse seadnud üks Lõuna-Aafrika Vabariigi päritolu perekond. Vahest kuuleb siin näiteks elavat muusikat. Nagu näiteks see jazz-bänd siin:

Kirbuturg on ka õnneks tagasi iga kuu esimesel pühapäeval. Siiani mäletan oma esimest Kapingbdi täikat maist 2010, kust ostsin ühe Philip Glassi CD ja Genesise "The Lamb Lies Down on Broadway", mida ma siiani aegajalt stereos käitan.

Hunnikute viisi autosid kogunenud täikale, 2 oktoober 2016

Muusikat ka olen teinud. Aga septembris oli muidugi ohtralt päikest, seega mõnikord laamendasin oma elektriliste pillide taga ka öösiti. Nüüd pigem mängin siis, kui päikest paistab. Praegu on piisavalt muusikat, et salvestada uus album, aga nagu eelmine kord, eks ma ikka eelistan, et oleks rohkem ideid, millest valida 40 minuti vääriline nn. shortlist. Võibolla lähiajal hakkan ka päriselt salvestamisega algust tegema, seni olen lihtsalt ideid genereerinud ning telefoniga voice memosid salvestanud.

Pillid püsti majas

My latest rehearsal space is up: the piano room in a Portuguese farmhouse that I am now housesitting. Generating new ideas and feeling real creative. #musiciansofinstagram #nofilter #prophet08 #bassclarinet #twelvestring #danelectro #flute #drums #rehearsal #Portugal

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Sep 2, 2016 at 10:01am PDT

Panin eile pillid üles ja hakkasin kohe uute asjade kallal nokitsema. Plaanis koguda ideid albumi jaoks, kus 12-keelne kitarr on keskne pill ja siis ehk veel nii mõndagi huvitavat. Aga esiotsa kogun ideid ja neid tuleb üsna mitmekesiselt. Võib aga üsna kindel olla, et mul ei tasu karta enesekordumisse takerdumist või eneseparoodiaks moondumist. See oht on alati olemas, aga tahaks uskuda, et selle vastu aitab a) pidev katsetamine teistmoodi lähenemistega ja b) tugev teadlikkus oma tugevustest.

Mis ehk tähendab ka seda, et kui mingi idee puhul on kahtlusi, kas see üldse töötab, järelikult pole mõtet sellega jamada. Päris huvitav, et kaks aastat tagasi ma tegin üsna hea bassklarneti-EP ja siis salvestasin terve albumi jagu materjali, millest ainult EP jagu söandasin lõpuks panna Indian Summer… albumile ja ülejäänu lihtsalt heitsin kõrvale, sest see tundus suvalise tapeedina. Ja isegi sel plaadil pidasid Muusikanõukogu kriitikud eelmine sügis üht lugu ikkagi liiga suvaliseks. Või suisa täis-jubeduseks, mina ausalt öeldes pole seda saadet söandanud kuulata. Go figure. Suvalist tapeeti loodan seekord vähem ja uut kvaliteeti rohkem.

Kolisin just Portugali

Ma olen tänaseks oma wwoofimise päevad ära lõpetanud. Kui ma olin Eestis, käisin ajutiselt paar kuud palgatööl ja plaanisin samal ajal suurt reisu oma uue kaubikuga Portugali. Pikaaegne sõber Guido on nüüd perekonnaga Berliini kolinud ja polnud mingit küsimust, kes hakkab talus nende asemel elama. Arvestades minu seniseid kogemusi nende kodu hoidmisega.

Õigupoolest oli esialgne plaan juba juuli keskpaigast alates Eestist lahkuda. Siis aga tehti ettepanek esineda Arvamusfestivalil. Alguses ütlesin peaaegu ära, aga Guido siis soovitas ikkagi jah öelda ja lasta ajutisel koduhoidjal minu eest jääda tallu kauemaks. Mõeldud-tehtud. 

Mängisin Arvamusfestivalil ära. Esitasin oma viis lugu, enamik endiselt Indian Summeri pealt. Kava:

Plain Obstinacy

A Bit Dark (pikem versioon)

Ruby You're My Friend I Love You

Theropodium (idee oli teha kava, kus mängiksin tavalisest rohkem trumme ja see instro sobis suurepäraselt)

Zen Spicebox (drooniva bassinoodiga soolokoht, pluss sekundaarse bassiliiniga lõpuosa)

15. augustil asusin kaubikuga teele. Peatusin paar ööd Berliinis Andrej juures, kellega tutvusin Jimi ja Maarja pool. Lõppkokkuvõttes osutus üsna väsitavaks reisiks ja ma paraku ka külmetusin natuke. Muidu oli üsna tore nädal perega koos, natuke rohkem puhkuse moodi, kui tavaliselt. Käisime ka rannas nädala keskel. Võtsime Guidoga paar surnud puud maha. Talveks hea küttepuid neist teha. 

Pühapäeval sõitsime koos Porto lennujaama naabrilt laenatud autoga, millega sõitsin pärast tallu tagasi. Ja sealt peale olengi omaette. Pere elab praegusest vähemalt aasta jagu Berliinis, mina hoian Portugali kodu ja vaatame, kuidas kummalgi läheb.

Ruby paneb hullu mu trummidel

Rannarestoranis õhtust söömas. Good times and good vibes!

Võtame maha üht surnud puud. Mis sai 10a tagasi metsatulekahjus kannatada.

Kuidas ma ansambliga Ouu mängisin (plaadil ja kontserdil)

Ekraanitõmmis videost, mis filmisin. Pildile bändiga jääda ei õnnestunud.

Kes veel ei tea, siis ma mängin bassklarnetit Ouu uue plaadi teises loos nimega "Manticore". Oma osad salvestasin tegelikult juba märtsis 2015 ühes Algarve'i villas, kus minu ülesanne vabatahtlikuna oli siseseinte värvimine. Tegin Hyrrile ettepaneku ja tal oligi mingi india mõjudega kitarri ja bassipartiidega taust saata. Alguses ma mõtlesin, et see tuleb instrumentaal. Siiani mõtlen, et selle oleks saanud ka killer-instrumentaaliks mängida. Seega, kui vokaalid peale tehti, siis muidugi osad minu salvestatust jäeti välja, aga hea, et bändile meeldis see, mis lõpuks sisse jäi.

Pilt kohast, kus mu "Manticore" osad sai tehtud

Mõtlesin, et oleks lahe teha ka bändiga live ja Intsikurmu festival osutus sobivaks võimaluseks. Bänd oli mu ettepanekuga nõus. Nendega sain ka ühe proovi tehtud Tallinnas. Siis mulle hakkas hirmsat moodi huvi pakkuma Kukemuru Ambient festival. Tegin Mariale, kes uus Sirbi muusikatoimetaja, ettepaneku retsensiooniks. Ja ta oli nõus! Seega plaanid natuke muutusid. Uus plaan oli Ouuga mäng ära teha ja siis jätkata roadtrippi Türi valda. Mõeldud-tehtud.

Kahju, et mul ei õnnestunud pildile jääda ansambliga (tegelikult õnnestus), kuigi tegel't bändist endast olen paar pilti Instagramis näinud küll. Asi seegi. Vähemalt filmisin setti oma kaameraga. Kuigi kohati oli mäng sloppy ja võimalik, et isegi ülemängisin kohati, ma pean tõepoolest ütlema: minu elektriklarneti eksperimendid töötavad ka bändi-kontekstis! Pill oli helipildis kenasti esindatud ja seda olevat isegi oruni kuulda. Eelistan ikka spetsialiseeritud helipäid tavamikrofoneerimisele, sest a) ma eelistaks pillile võrreldavat helitugevust elektrikitarridega ning vältida feedbacki ja b) ma soovin efekte kasutada, kontserdil kasutasin delayd ja pitch-shifterit. 

Videost vaatan, et kui Jaan mängib "Manticores" oma väga cooli korduvat bassiosa (millel alguses oli väga bassklarnetlik toon, seega otsustasin komposiittekstuuri lindistada), on seda vaevu kuulda, aga minu klarnet duubeldamas täpselt sama asja on vägagi prominentne. Mängisin kaasa ka "Scandal Sandalsis" ja õppisin selleks ära keelpillipartiid plaadi pealt, pluss improviseerisin soolosid. Laia diapasooniga pill mul ikka, sain nii bassi duubeldada kui ka viiulipartiid järgi mängida.

Varusin pärast mängu natuke alkot kaasa, millele mul moosekandina õigus oli ja toitu termosesse ja panin Järvamaale ajama. Ma tõesti tundsin, et Kukemuru on festival, mis minu jaoks palju huvitavam ja väärt seda vaeva, mida kriitikuks ja bändifotograafiks olemine endaga kaasa toob. Tegin täiesti õige valiku, aga rohkem saab lugeda reedesest Sirbist, püsige lainel!

Ouu oli Intsikurmu festivalil:

Hyrr - kitarr, vokaal

Tiit - kitarr, vokaal

Rahel - synt, vokaal

Jaan - bass

Rihard - trummid

+ Edmund - bassklarnet (*)

Ja mängis rahvale sellist repertuaari:

La maison d'horreur

Manticore *

Scandal Sandals * 

Foam/Casanova

Take Me Back in Time

Madman Mantra

El Pueblo Sonido

Eelmine nädal @ Projekt Kodu

Üsna tore nädal oli Jimi ja Maarja juures. Koostöö Jimiga sujus väga hästi, kinnitasime pitsaahju varjualust valmistades talasid kandvatele postidele. Reedel käis ka palgimeister Hiiumaalt, kes aitas katust panna. Pilt temast ja Jim'ist töötamas sarikate kallal:

Ja siin pitsaahju varjualune koos valmis plekk-katusega.

Käis ka vene juurtega sakslane Berliinist Andrej. Temaga ladusime puuriida väliköögile. Ja nägime palju airbnb külalisi ka, Inglismaalt, Saksamaalt, Šveitsist.

Pühapäeval oli aga avatud talude päev. Kokkuleppe, et ma teen mingi esinemise seal, sõlmisime tegelikult juba kaks kuud varem, kui ma olin Lätti läinud ja ma mõtlesin, et võiks proovida mingit kodukontserti ja vaadata, kas õnnestub selle taktikaga mingit fan-building'ut teha.

Päris aus olla, siis ega väga vahet ei olnudki minu hilisemate kontserditega. Viimasel ajal on ikkagi nii siin kui seal läinud nii, et päriselt huvitatud kuulajaid on mõnikord vaid vedamise korral eesti väiksust arvestades palju ja eduks võib ehk sedagi nimetada, kui keegi pärast plaadi ostab. Õnneks oli Jimil idee, et ma võiks pilli puhuda juba päevasel ajal. Ja nii tuli mul idee mp3 mängijast lasta tervet Indian Summer… plaati ja selle taustaks laulude puhkpilliosi mängida. Hiljem tegin sama asja Art Disease'iga.

Kogusin ka annetusi ja natuke isegi sain. Oligi plaanis annetuste kogumisega eksperimenteerida. Kütuseraha ei hakanud nõudma. Minu jaoks oli see natuke teistsugune kogemus. Olen saanud kenasti kompenseeritud, olen saanud ka vaid kütuseraha, olen ka ilma midagi saamata mänginud ja vahest juhtub nii ka, et lubatakse heldelt maksta ja pärast ei kogune kopikatki. Pärast kõiki neid kogemusi julgen järeldada, et ma ikkagi eelistaksin olukordi, kus korraldaja vähemasti kütusekulu kompensatsiooni garanteerib. Annetuste kogumine võib töötada, aga toona ehk polnud see päev.

Päris kontserdi ajal nägin ka inimesi lahkumas. Tõtt-öelda pidid osad inimesed laste pärast minema hakkama. Ja isegi enne kuulsin, kuidas üks mees pidi ära minema, kuna tema laps sai nõelata herilase käest (ja neid on seal parajasti oioioioi kui palju!). Võimalik, et alustasin liiga hilja ka mängimist.

Mul olid ka tehnikaprobleemid. Esimesed kolm lugu olid enamvähem okei, kahe viimase ajal läks ka paremuse poole, aga kahes keskmises olin mõneti hädas.

Mis lugusid siis tegin? Seekord jätsin ära klahvpillid, seega tegin lugusid, mida sain ilma klahvideta teha:

A Bit Dark

Fading Shades 1012

Ruby You're My Friend I Love You (salvestasin luuperisse spetsiaalselt oreliga tehtud bassiliini)

Macrobiotic Quicksand (kõige vanem lugu, mis läheb mu kodulindistusperioodi algusesse tagasi ja loo lõpus sain aru, kui perses oli kitarrijuhe)

Merkuurimürgitus kaevupõhjas (kõige suurem kannatus oli selle loo ajal, sest kitarrisaund oli käest läinud. Uue Õu kontserdi versioon juulikuu algusest jääb seega seni definitiivseks live-versiooniks).

Zen Spicebox (selles ja viimases loos sain enamuse luuperitööst õnneks ära tehtud bassklarnetiga. Siis ka musitseerimise meeleolu paranes minu jaoks)

Le Savoir C'est Le Pouvoir (lõpus kolmehäälsed monosündiosad tegin bassklarnetiga)

Pildid minust tehtud ühe tallinlase poolt nimega Kaur. Tänud! Tema pildistas ka selle torniülevaate toimuvast. Nimelt oli Projekt Kodus restoranipäev. Serveeriti ulukilihaburgereid (aga ka taimtoidukotlettidest alternatiive) ja kohvi, morssi jm jooke. Burksid olid päris head kusjuures.

Esmaspäeval lahkusin. Käisin Tallinnas õhtul ja tegin proovi ühe bändiga, kellega plaanin pea külalisetteaste teha. Aga see las jäägu esialgu üllatuseks.

Lahemaa Rahvuspargi sõpradel külas

See nädal olen Jimi ja Maarja juures. Tänavu teen vähem wwoofimist, aga kuna mul tekkis just vaba aega, saime Jimiga kokkuleppele nädalaks ajaks. Eile hakkasime Jimiga tööle poolelioleva cob-ahju varjualuse kallal. Üsna sarnane struktuur väliköögile, plaanis paigaldada plekkkatus ja panna paika kandvad puitraamid. Selline nägi välja eile hommikul.

Alati, kui ma mõnda sarnasesse kohta tagasi lähen, on omamoodi äratundmisrõõmu, aga ka palju uut. Üllatus oli, et kaevuvett saab nüüd kraanikausi kaudu kätte. Käisime eile saunas ja nüüd saab duši all ka käia. Ja kanalas on hästi palju tibusid. Pühapäeval muide on ka siingi avatud talude päev ja ehk teen järgmine nädal sellest ka ülevaate.

Kreatiivmootor Uues Õues 14 VII 2016

Totally mad and totally brill Kreatiivmootor taking the stage and whipping it out in Tartu! Now. #kreatiivmootor #improv #weirdshit

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Jul 14, 2016 at 10:57am PDT

Kreatiivmootor tegi Tartus ka "Algne sülg esitab" esitluskontserdi. Koosseis oli teine, uus kitarrist (Alvin Raat) ja ka asendusbassimees (Indrek Mällo). Omamoodi on see täitsa põnev, et Kreatiivmootori ridades aegajalt teisi moosekante näeb, Põlvas nägin neid Mihkel Kleisiga näiteks. Tõsi samas on, et 'mootori elektrooniliste põhjade peal mängides tõusevad oma kummalisel moel kõige enam esile ikkagi trummar, saksofonist ja…residenthäälutaja Roomet muidugimõista (kuidas siis teisiti?).

Roomet ja Alvin

Kontserdiavapooles tuli muuseas ka igihaljas "Irratsionaalne" ja seal olid küll päris mõnusad kidra- ja bassiosad. Alvinit ja Indrekut võis kõige rohkem kuulda ka lisaloos, kus saksofonist jättis lavale minemata ning publiku soovide peale kuulda "Indreku lugu" alustaski Indrek oma bassiga lisalugu. Mällo oli eelmine nädal teinud Impromaschine'i Barlovas koos Marvin Miti, Liis Ringi,, trummar Karl Markus Kohvi ja trompetist Tanel Aavakiviga. See oli märksa mellow'm afäär kas või flügelhorni ja Liisi vokaali poolest. Kreatiivmootor aga keerab kütte peale juba ainuüksi tugevalt biidikeskse presentatsiooni ning…go figure, Roometiga! Ka saksofonist komplementeerib vokaalihullust üsna huvitavalt. Ja ma sain aru, kui hea trummar 'Mootoril ikkagi on! Väga krautrokk, aga ka väga orgaaniline ja vahetu jazz. Üsna tihti hindan bände justnimelt trummarite järgi ja Kreatiivmootori mees sobib neile ülihästi.

Impromaschine Barlovas 8 VII 2016

Kultuuriklubi Kelm 9 VII 2016

Tallinna kontsert tuli natuke teistmoodi välja. Mul ununes maha Korg Kaoss Pad, mille sisendite vahetamisest olen juba viimased neli aastat sõltunud. See tähendas minu jaoks, et luuperisse sai nüüd ühendada vaid kaks instrumenti korraga ja üht sisendit ei saanud enam kahe pilli vahel (kitarr ja klarnet) jagada. Hakkasin heliproovi ajal kerge stressisoleku all mõtlema, et kuidas ma siis live ära teen. Kaalusin mitut varianti, kuni lõpuks otsustasin kogu luupimise vaid kitarri ja sündiga teha. See tähendas, et kõik puhkpilliosad tegin süntesaatoriga. Bassklarnet jäi endiselt elektriliseks, aga mängisin seda vaid otse soolopillina (ja põhiline soolopill ta mul nüüd ongi), kui muidu teen sellega ka luuperisse bassi ja ansambliosi.

Nii et jah, kontserdil olin sedapuhku siis mugavustsoonist välja tõmmatud natuke. Võib-olla see kohati natuke andis mingi energialaksu juurde. Mõningaid lugusid nagu "A Bit Dark" ja see uus lugu "The Milk Never on Time" (tuli paremini välja seekord) tehes tundsin, et mul see outsider pop-rida tuleb erilise kuraasiga välja. Viperusi ikka oli ja kohati tundsid eelsalvestatud luubid (võetud tegel't oma albumimaterjali multitrack'idest ja talletatud läbi arvuti USB'i kaudu uude Digitech'i luuperisse) natuke lo-fid olevat. Aga võib-olla on Kelmis lihtsalt akustika vähem kui optimaalne. Üldjoontes usun, et tuli üsna veenev esitus.

SETLIST:

Plain Obstinacy

Fading Shades 1012

Ruby You're My Friend I Love You

A Bit Dark

The Milk Never on Time

Tsivilisatsioon neab iseend (kitarriversioon)

Le savoir c'est le pouvoir

Rahvast oli jah vähe, millega vist peabki leppima, kui ma just ei hakka oma promomis-kompetentsi rekordilisel tasemel treenima. Tegel't on promotöö ikka jube raske ja ma mäletan, et kui Opium Flirt hakkas püünele tulema Dejavoodoo presentatsiooniga, siis jälgides Andrese ideid reklaamitegemiseks uuele koosseisule ikka mõtlesin, et päris nõudlik teema on see oma bändile tuule alla ajamine. Pühendunud kuulajaid võis ehk olla oma kümmekond, kui oligi rohkem inimesi, siis olid nad pigem baaris. Võib-olla ühel päeval leian viisid, mis töötavad. Praegu aga siin omaette ironiseerin, et teinekord on edulugu seegi, kui paar plaati õnnestub maha müüa (üks ostja oli Belgiast, nii et fan building isegi töötas seekord).

Bassklarnet sedapuhku soolopilli rollis

Välismaa esinejad olid ka päris head. Shiner Soomest on sedasorti rock-ansambel, mida oleksin kujutanud parema alternatiivina lõpetamaks Schillingule, kui see geneeriline Black Lizard. Nende sett koosnes ainult viiest loost ja need ei olnud üldse pikad lood! Nii et üsna lühikese kavaga bänd. Venelane Fjordwalker tegi päris mõnusat elektroonilist mussi. Tema ajal oli ka rohkem kuulajaid, kes pidasid mussi päris tantsitavaks. Aga neid ain't 20 ringis võiski olla.

Shiner

Fjordwalker

Schilling 2016 Galerii

Su-Mu 

Mick Pedaja

Levski

Jaakko Eino Kalevi

The Embassy

Pastacas

Publik

Esimest korda nägin Ramot laval sündiga. Sellega alustas ta lugu "Äiti ütles et".

British Sea Power (viiuldaja)

Öökülm

Garden City Movement

Pinkshinyultrablast

The KVB

Black Lizard

Uus Õu 1 VII Live

Vanemad käisid ka, pilt ongi ema tehtud. Tänud!

Oli väga põnev. Kohati oli küll alaharjutatud tunne, aga selline huvitav alaharjutatud. Laval tundus saund kuidagi pannina ja tuhmina, aga pärast kaamerasalvestuse vaatamist tundus, et kõla oli päris hea. 12-keelse kitarriga oli esimene kontsert ja selle uue instrumendi võrra on mu kitarrisaund mitmekordselt parem!

Setlist:

12-keelse kitarri-introduktsioon->
Merkuurimürgitus kaevupõhjas (12-keelne täiega töötab just selles loos!)
Fading Shades 1012
Ruby You're My Friend I Love You (mõnus pigem mõõduka tempoga versioon)
A Bit Dark
The Milk Never on Time (uus lugu, tegel't kõige lohakam, lõpp vajus ära, aga sitta kah)
Resilience (eelmise aasta versioon on unbeatable, aga see tuli ka okeilt välja. 12-string ka siin kasutatud)
Zen Spicebox (tahtsin alguses teha 12-string ja bassklarnetiga luubitud versiooni, aga siis jäi üks luup permanentselt peale, nii et tegin nullist open canvas tüüpi soolosektsiooni, väga free-jazz ja siis kõik kihid uuesti, lõpp sekundaarse bassiliiniga)
Plain Obstinacy

Lisalugu:
Le savoir, c'est le pouvoir (väga hull versioon, algas psühhedeelse klarnetisoologa, siis läks edasi, nagu ikka, keskkoht oli jälle free-jazz, siis kolmeosaline sündimeloodia+ trummid, siis trummisoolo ja lõpetasin samaaegselt trummide ja sündi mängimisega).

Kumu Öö 2016

Mõned pildid. Arvustust saab lugeda kultuuriportaalist.

Tõnu Naissoo Trio

Ouu esiliini vaade

Ouu, pildil Jaan Sinka, Hyrr Innokent Vainola ja Rihard Niinberg

Cubus Larvik Quartet

ekke

Mirel Wagner

Tõnu Pedaru (Röövel Ööbik)

Raul Saaremets ja Sten Šeripov

Eric Copeland

Erik Alalooga

AR Kane

Prince Rama

Kaido Kirikmäe & Robert Jürjendal

Dinner