Detsembri kokkuvõte

Pärast suht kuiva sügist on detsembris ka rohkem vihma olnud. Mida on maale väga vaja. Aga see muidugi tähendab vähem päikest ja vähem elektrit. Akud on vanad ja ei säilita energiat enam nii hästi. Muidu saab hakkama küll, senikaua kui akusid mitte liiga kurnata. Lasin ka generaatori korda teha, mis oli hakanud jukerdama. Reedel tõmbasin käima ja töötab paremini kui enne.

Kui päikest on, siis ikka teen muusikat. Viimaks ometi otsustasin hakata tegelema Luuperikontserdiga Nr 2. Oleks aeg. Praegu mingi nn. esimene mustand valmis, eks ma vaatan, kuidas ta uuel aastal areneb.

The instruments in the living room for the winter again, as was the case last winter. I'm working on new stuff again, finally started Loop Pedal Concerto No. 2, a follow up to Loop Pedal Concerto No. 1 (2011-12) when I was known as Multiphonic Rodent. A continuous piece of loop pedalling for half an hour and four movements it will be. #prophet08 #drumkit #drummer #looppedal #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 23, 2017 at 6:46am PST

Pillid on taas üles elutoas, kus ka köök ja seeläbi pidev ahjuküte külmal ajal. Ei taha, et pillid külmetuvad ja niiskust imavad. Ega seda, et mu bassklarneti häälestus kukub veerandtooni võrra allapoole. Panin jõulude ajal kaks klippigi üles oma töösolevast luuperikontserdist järjekorranumbriga kaks:

Loop Pedal Concerto 2 - a work in progress. This is a more minimalist section, loads of repetition and echo. #twelvestring #looppedal #minimalistmusic #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 24, 2017 at 2:23am PST

See on selline minimalistlikum sektsioon. Kõvasti kordust ja kajaefekti.

Loop Pedal Concerto 2. From a work in progress. A jazzier bit. #bassclarinet #avantjazz #looppedal #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 25, 2017 at 4:59am PST

Siin aga jällegi selline psühhedeelsem jazzisoolo koht. Isegi kui ma ei tee kunagi Meelis Vindile tuult alla, puhkpillide kasutamine tundub asja huvitavaks tegevat. Vähemalt arvestades üldist tagasisidet oma muusikale.

This for lunch yesterday at my neighbours - chanfana, a Portuguese goat stew #food #Portugal #ILovePortugal #xmas

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 26, 2017 at 2:34am PST

Esimesel jõulupühal käisin naabritel külas, kes elavad kümne minutilise jalutuskäigu kaugusel lähedalolevas külas. Lõunasöögiks oli chanfana, see on portugali kitsehautis.

The book I just got: Steve Hanley's memoir about his time in the mighty Fall. Some would say Mark Smith's score-settling antics in "Renegade" is where it's at, but not me. Ever since I've seen the BBC doc on The Fall and MES I've always found Hanley the one guy with a balanced perspective on the Fall story. So far he doesn't disappoint. #thefallband #stevehanley #markesmith #marcriley #craigscanlon #karlburns #brixsmith #thebigmidweek

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Dec 7, 2017 at 9:18am PST

Detsembris olen ma lugenud ohtralt The Falli kõige tähtsaima bassimehe Steve Hanley memuaare kirjutet kahasse Olivia Piekarskiga, "The Big Midweek". Alates sealtmaalt, mil tsekkasin BBC dokki "The Wonderful and Frightening World of Mark E Smith", tundus mulle Hanley muhe jutt ja suht-tasakaalus perspektiiv täitsa sümpaatne olevat, nii et muidugi tekkis huvi raamatu vastu, liiatigi, et Saaremets mainis Vibratsioonis ennast olevat kuulnud, et raamatus pidavat olema põnevat siseinformatsiooni. Pettuda ei pidanud kummalgi rindel, väga kaasahaarav lugemine ja väga põnev on lugeda bändidest, mille sisekliima on kordades kaootilisem ja düsfunktsionaalsem, kui minu enda bänd aastaid tagasi.

Nüüdseks kõik ja uude aastasse uute väljakutsetega!

Oliivide korjamisest

The olive harvest I've started. Finished the first tree today, will aim to do one per day. #olives #harvest #oliveharvest #farming

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Nov 6, 2017 at 10:52am PST

Hakkasin novembri alguses oliive korjama oliivipuudelt. Mõtlesin, et mingi vähemalt 200kg saan ikka kätte. Paraku muidugi ilmnes kohe, et kuigi osade puude otsast sain vabalt 20kg kätte, teised ei andnud kilogrammigi. Neid väheviljakaid puid töödelda on muidugi maru tüütu tegevus. Ma ronisin enamasti puude otsa ja saagisin oksi maha. Olen nüüd lugenud, et tavaliselt liigutatakse puuoksi kas reha või pika kaikaga ja püütakse langevad oliivid võrgu või presendiga kinni.

Igatahes oli juba novembri keskpaigaks selge, et üle 150kg ma vaevalt, et saan. Kohalik lagar (pt. k. oliivide pressimistehas) on kehtestanud miinimumnõudeks 250kg, et teha eraldi press, muidu tuleb väiksemad kogused loovutada tehasele ja siis arvestatakse sealt teatud liitrid tehaseõli, mis enamasti pressitud kurat teab kelle viljadest. Täna käisin lagar'is ära.

Kui on väiksem kogus, siis on selle võrra lihtsam, et saad kohe kas kottidesse või pangedesse kogutud oliivid kaalul ära kaaluda ja siis tehasest valatakse kohe õli kanistrisse. Paraku unustasin ise mingit nõu kaasa võtta, seega pidin kolme euro eest kolm 5L plastpudelilt välja ostma. Sain 12.5L. Oliive oli umbes 156kg. Ma arvasin, et 140kg, nii et hea, et niigi läits.

Aga mõte, et nüüd olen saanud oliiviõli otse tehasest, on iseenesest tore. Näis, kas kunagi õnnestub korjata omal käel ka niipalju, et saab otse nendest pressitud õli. See on igatahes aga ajakulukam protsess. Pead võtma pileti, ootama oma korda, siis valama oliivid välja konveiersüsteemi ja alles paari päeva pärast, kui veab, saad oma õlile järgi tulla.

Oktoobri kokkuvõte

Mainisin eelmises postituses, et olin taas hakanud muusikat looma. Et septembri lõpus tulid vokaaliga teemad. See kuu jätkasin pillidele valu andmisel, et luua uut instrumentaalmuusikat.

Not posted much music related content but I've been active for the past couple of weeks. Writing new music again as well as doing some experimentation with the synthesiser and Kaoss Pad. Came up with a pretty good almost techno-ish improvisation this afternoon. #prophet08 #korgkaosspad2 #flute #drums #looppedal #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Oct 10, 2017 at 9:34am PDT

Samal ajal jätkasin ka erinevate töödega. Guido soovis, et ma värviksin vannitoa seina ja laed valgeks. Tegin. Seinad värvisin odavat sorti seinavärviga, lae ja puitpinnad töötlesin emailiga.

Painting the bathroom #paintinganddecorating #white

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Oct 14, 2017 at 9:38am PDT

Tegin ka saetööd lõigatud puidu kallal. Riida ladusin rõdu alla, kasutades vanu ja kulunud toole riida struktureerimiseks. Sarah'le ja Guidole pilt muide meeldis.

A stack of wood laid by using old worn out chairs #wood #firewood

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Oct 26, 2017 at 10:52am PDT

Aga jah, muusika on see kõige põhiline. Olen liikumas kergelt uute suunda. Kuulan parajasti kõige Epliku Kirevast selle postituse kõrvale ja imestan, et keegi minu soolotööd üldse tema omaga võrdleb. Vaiko on selline super kaasaja biitmuusik, traditsioonilisemat sorti, aga avara maitsega pop-rock tegija. Mul on aga enamik kompositsioonidest juba viimased mitu aastat totaalne luuperdamine ja minimalistliku tegutsemisideoloogia põhine värk. Kui ma Guidole teatasin 6 aastat tagasi Luuperikontserdist Nr 1 ja saatsin ka ETV video, siis ta ütles, et seda võib küll concerto'ks nimetada. Antifooniline element täiesti olemas, ma tutvustan ju pidevalt uusi elemente korduvelementidele peale.

Ju siis võiks selle minimalismi teemaga veelgi kaugemale minna. Kuna ma olen a) hakanud taas kuulama nii inglise post-punki kui ka saksa krautrocki ehk mussi, mis mulle oma 15a tagasi üliväga meeldis ja b) avastanud, et elektroonilisemat sorti muusika imponeerib mulle praegu rohkem kui eales varem, olengi hakanud a) katsetama taas rohkem Kaoss Padiga nagu Opium Flirdi päevil vanasti ja kasutama seda heliloome tööriistana ja b) kirjutama uut materjali, mis kombineeriks krautrockilikku minimalismi ja postpungilikku kineetikat. Isegi olen hakanud vähe teistmoodi trumme taguma, vähem sellist jazzilikku sünkoopi ja rohkem rajusid hihatte. All üks stiilinäide:

Really productive past several weeks in terms of coming up with new material. Here's one idea, interlocking keyboard and guitar loops with active drumming on top. Been listening to some post-punk music for the past few months as well as a bunch of Krautrock stuff from my late teens. And it's having an effect on my new ideas #drums #twelvestring #prophet08 #postpunk #krautrock #newmusic #looppedal #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Oct 28, 2017 at 8:18am PDT

Võtsin vastu otsuse esialgu praegused ideed salvestada demona, stiilis salvestada kõigepealt arvutisse kodune luuperikontsert ja siis salvestada peale vokaal ja akustilised pillid. Eelmine laupäev tegin põhiread, ehk võtsin peale luuperiträki ja elavad trummid.

Recording session this weekend. I am doing all the new stuff as demos initially. This means recording the basic tracks live looping and adding overdubs later. Yesterday I did the basics. #drums #prophet08 #twelvestring #bassclarinet #flute #looppedal #recordingsession #newmusic #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Oct 29, 2017 at 5:25am PDT

Pühapäev salvestasin vokaalid lauludele ja akustilised pillid sinna, kus vaja. Mängisin akustilist 12keelset, flööti ja ka glockenspieli.

Sessions done for now. Overdubs today. Vocals, flute, glockenspiel, some electronics and last but not least the acoustic 12-string guitar. #twelvestring #acoustic #recordingsession #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Oct 29, 2017 at 11:04am PDT

Mul uuel materjalil on päris mitmes kohas meloodilised löökpillipartiid. Muidugi eelistaks, kui oleks ligipääs vibrafonile. Siiani 6.5a tagusest Frankfurdi reisist, kus Couchsurfingut õnnestus teha kohalikku löökpillimängija/vibrafoniomaniku korteris, helged mälestused.

Tegin ühte lukku ka häälutamist Kaoss Padi kajaefektide abil. 

Eks hiljem selgub, mis parendusi võiks teha uuele materjalile ja kuivõrd erineb lõplikult valmis saav album (loodetavasti vinüül) esialgsest visioonist. Loodan siiski jääda truuks vokaalikülje ja instrumentaalkülje jaotusele.

Taas omapäi

Olen taas üksi. Ja mulle see nii meeldib. Seitse nädalat wwoofimist võib olla omamoodi huvitav kogemus, aga ka väljakutse. Nii et naudin taas omaette olemist. Guido lahkus 19ndal septembril. Pärast kolme nädalat kahekesiolemist. Selle ajaga saime ära värvitud esiku, kööktoa ja magamistoa. Selline näeb esik välja pärast värvimist:

The walls and ceiling after painting #paintinganddecorating #homerepairs

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Sep 11, 2017 at 5:04am PDT

Viimasel nädalal käis oma osavat tööpanust andmas ka belgia puusepp Erik, kes siin-seal parandusi tegi. Siin näeb magamistuba pärast värvimist, enne oli ikka üsna käest ära läinud:

Pärast kolme-poolt kuud oma viimast kontserti seadsin ka uuesti oma pillid ja luuperi-setupi üles. Alguses harjutasin lihtsalt avaldatud lugusid, aga nüüd on ka tekkinud täitsa uued lood. Olen kirjutanud sõnad ja puha. Laulukirjutamis-soonele tagasi jõuda on päris lahe. Praegu unistan tõsiselt vinüülplaadi väljaandmisest. Mõtlen, et esimene pool sisaldaks laule ja teine pool instrumentaale. 

Kuigi instrumentaalid vajavad veel kirjutamist, on võimalik, et hakkan neid uusi laule juba varsti salvestama. Kas või tooremal demokujul. See vähene tagasiside, mis mul õnnestus saada Free Range Derangementi kohta, toonitas, et asi võiks olla tegelikult paremini produtseeritud. Ja miks mitte. Üksinda on võimalik ainult nii palju teha. Mingi teine arvamus töösoleva materjali kohta oleks miinimumnõue. 

Pildil siis hetke proovikasätestus. Pangem tähele akustilist 12-keelset kitarri. Uusi kidraideid olengi viimasel ajal just selle pilli peal kirjutanud, samas kui pea kogu Free Range…albumi kirjutasin Danelectroga. Praegugi juba mõtlen, mis saab olema elektrikaga ja mis akustikaga sisse mängitud.

Koduremont hakkas pihta

Started a massive home improvement project, which means painting the walls. Doing preparations on this here: #homerepairs #paintinganddecorating

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Sep 1, 2017 at 2:27am PDT

Hakkasime kolmapäevast alates maalritööde ettevalmistustega pihta. Selle nädala lõpuks proovime hakkama saada maja esikuga. Guido magamistoa võtame ette järgmine nädal. Jube palju tööd, kruvida maha ebasoovitavaid elemente, täita augud, lihvida puitpindu ja pesta maha aastatega kogunenud mustust. Täna käis üks Guido sõber aitamas värvimas, samal ajal oli mul muud tegemist mujal.

Teine aasta siin hakkas jooksma

Sarah, Iris ja Ruby nüüdseks Berliinis tagasi. Guido jääb veel kolmeks nädalaks siia. Plaanime palju tööd teha maja kallal. Eriti just siseseinade värvimine. Läänepoolne tuba, kus vanasti oli klaver, sai värvitud juba aprillis ja näeb praegu super välja, nagu võib alt pildilt näha. Enne oli ikka jubedalt plekke sein täis.

Nüüdseks jookseb juba teine aasta siin elada. Järgmise aasta kevadeni peaks vähemalt kestma. Guidol plaan talu maha müüa, sest ta on juba Saksamaal sisse seadnud, tüdrukud uue kooliga väga rahul ja talu alles jätmine pigem tülikas. Aga eks näis, kuidas sellega läheb, sest kinnisvara müümine Portugalis võib olla ajanõudlik. Talvel vaevalt, et keegi talu vaatama tuleb, aga kevadepoole juba võimalik.

Viimased neli nädalat on olnud töö osas nõudlikumad, aga samas on saanud selge(ma)ks, mis on see optimaalne kord, milles võiks olla nii maja kui ka seda ümbritsev. Et kui ma jälle omapäid jään, siis tean selle võrra paremini, mis korras elamist siin hoida. Ja kindlasti peab ka tulevastele ostjatele võimalikult esindusliku mulje jätma kohast. Kuna ma juunis tegin miinimumnõude kaupa rohuniitmist maja(de) ümbert ära, nägi perekonna tagasitulekuks talu märksa parem välja, kui minu eelmisel aastal siia sõites. Alati saab muidugi paremini.

Suvi Portugalis...

…polegi seni nii õudne olnud, kui ma ehk kartsin. Temperatuurid on olnud pigem 30, kui 40 kraadi ligidal. Tegelikult on ilm seni isegi päris hea olnud, arvestades, et eesti suvi on kaugelt jälgides tundunud päris jahedana. Mulle soojad temperatuurid isegi meeldivad, eriti siin, arvestades minu senist kogemust siin talus pigem talvisemal ajal. Kuumema ilmaga tulen toime, joon rohkem vett, käin jões ujumas ja proovin mitte päikesepõletust ega päikesepistet saada.

Pildil Mondego jõgi. Vesi on päris soe ja soojem, kui mõnes teises kohas oma 15-20km raadiuses. Seega meeldib.

Guido ja perekond maandusid just Portugali ja jõuavad piirkonda täna õhtul, nii et neil hakkab siis suvepuhkus siin pihta.

Drums - my pride and joy! Not playing much music ever since leaving Estonia but I am doing some drum practice these days. #drums #musiciansofinstagram #musicpractice

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Jul 7, 2017 at 9:58am PDT

Pillide mängimisest olen pärast Tartu kontserti (all üks videoklipp)  enamasti aja maha võtnud. Välja arvatud trummid, mida ma olen juulikuus üksvahe harjutanud.

Tagasi soojal maal

Portugalis tagasi juba alates neljapäevast. Tegin terve sõidu viie päeva ja nelja ööga ära. Marsruut riigipiiride ületamise osas oli muidu sama, mis varem, aga Saksamaale sisse sõitsin läbi Görlitzi/Zgorzeleci piirkonna, jätsin vahele Berliini seekord ja Prantsusmaa läbisin seni läbi lühemat marsruuti varasemast (otse Mulhouse'ist kuni Hispaania Iruni piirilinnani). Kokku tuli umbes 4100 km sõitu, ehk umbes 300-400km vähem, kui eelmised korrad.

On the road again en route from Estonia to Portugal. At a petrol station in Lithuania #van #driver #travels

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Jun 4, 2017 at 10:42am PDT

Peatus Leedus.

Passed through France yesterday. And went for a swim at this lake beach. The water was really good, made me realise how bloody miserable it was in Estonia this Spring. Had a good relaxing swim, on this picture a couple of training swimmers jogging. #letsgoswimming #swimming #travels

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Jun 8, 2017 at 12:53am PDT

Käisin Prantsusmaal ujumas Angouleme piirkonnas olevas Saint-Yrieux järve äärde kujundatud rannas (ehk plan d'eau prantsuse keeles). Vesi oli juba päris soe. Sain aru, kui külm on eesti kevad seekord olnud.

Ilmad lähevad siin juba päris kuumaks. Kolmkümmend kraadi ja enamgi tulevast nädalast. Kõvasti tuleb niitma hakata.

Viimane õhtu Eestis - Nõukogude Hipid ja Phloxi plaadiesitlus

Täna hakkan taas soojale maale sõitma. Seega eile võtsin viimast ja käisin kahel kultuuriüritusel. Tahtsin väga ära näha Terje filmi "Nõukogude hipid", aga ka Phloxi plaadipresekat Gennis, seega, kui välja kuulutati, et Phlox saab kontserdi lükata poole ühe peal öösel, siis oli selge, ei peagi väga ohverdama. Muidugi Tartu Popi ja Roki Instituudi kontsert jäi nägemata.

Hipifilm oli aga vägagi nauditav ja üsnagi mõtlemapanev. Arhiivimaterjalid, animatsioon ja intervjuud põhiliste tegijatega nõuka hipiskeenes ühes psühhedeelse rock-muusikaga raudse eesriide tagant andsid päris paeluva terviku.

Phlox on alati sama, alati teistmoodi. Omale rajale jääb see bänd kindlaks, aga muudatusi võib esineda näiteks instrumentatsioonis. Zilmeril oli väga põnev komplekt: tommide asemel rototomid ja ta kasutas pretsedenditult (vähemasti selle reporteri jaoks siis) elektroonilist perkussiooni. Mängis isegi poolelektroonilise trummisoolo ühe loo sissejuhatuseks.

Kalle mängis pea eranditult sopransaksofoniga. Paaris seniavaldamata loos kasutas ta oma puhksüntesaatorit. Kui veel arvestada Kristo üht efektirikast soolot, siis põhiliselt tegidki elektroonikat trummar, puhkpillimees ja kitarrist, Pearu mängis ainult Rhodesi. Muidu olid lood "Keri" pealt ja meeldiva üllatusena oli "Talu" albumilt "Augustin". Zilmeri kompositsioonid "Talu" pealt on ehk üks faktor, miks ma aastal 2014 kriitikute küsitluses Eesti parimate albumite selgitamisel mainisin oma isiklikus tabelis Phloxi suht kõrgel kohal - kolmandal kohal Röövel Ööbiku ja Epliku järel.

"Itku" jaoks oli kohal Jakapi ja kuigi lugu sai ehk veidi kiirustades mängitud, see, mis Jakapi teeb, on ikkagi geniaalne. Lutsoja elektriviiul oli ka meeldiv täiendus soolopilli näol.

Lisalugu oli "Käsi". Hullult hea, nagu ikka. Ostsin "Keri" vinüüli ka. Nii et on ka eesti muusikat, mida vinüülilt kuulata, kui soojale maale tagasi jõuan. Eile ostsin näiteks Gramophonetree poest Gennis Public Image Ltd debüütplaadi vinüülil ja Robi sõnul oli see väga heas konditsioonis. Andsin muide sinnasamma poodi ka oma uut albumit "Free Range Derangement", nii, et kel huvi on, võib sealt küsida.

Helenurm ja Prooso 

Zilmeri sett

Klein sopraniga

Klein, Zilmer ja Roots 

Klein EWIga

Liis Lutsoja

And last but not least: Roomet Jakapi

Magasini Tänava Suvila avapidu 2 VI 2017

Pildistas Liisa, keda ma nägin üle pooleteise aasta, seni olime ainult FB kaudu ühenduses. Hea, et ta konsale tuli.

Eile mängisin oma Tartu kontserdi Magasini Tänava Suvila avapeol. Nagu ka Tallinna kontserdil, ma mängisin uue albumi Free Range Derangement otsast lõpuni, mängides kõik lood ilma pausideta nende vahel, nagu vanasti, siis, kui esitasin Luuperikontserti nr 1. See stiil on mingis mõttes distsiplineeriv, sest see nõuab kiireid muutusi pillide ja tehniliste sätestuste vahel. Muidu ma lihtsalt raiskaksin minuteid lugude vahel.

See tähendab samas ka teatud riske. Tallinnas Kelmis vedas mind kitarrijuhe alt, tänu millele mängisin ühes loos rütmikitarripartii asemel oreliakordid. Tehniliste viperustega tuleb arvestada, küsimus on selles, kuidas jamadest välja tulla. Sel kontserdil näiteks läks bassklarnet külma ilma tõttu peaaegu pooltooni võrra häälest ära. Seega otsustasin osad lood teha ilma capota kitarril ja teistes vahetada pillid soolode ja partiide esituses. Ka allesjäänud klarnetilugudes ma tõsiselt kartsin, et nüüd saab muidu meloodilisest ja tonaalsest muusikast avangardistlik mikrotonaalne puder ja kapsad. Viimase laulu lõpuosa kõlas kõige kahtlasemalt, aga pärast videost vaadates ei kõlanud asi ehk nii hullult. Pigem teeks enesekriitikat muude aspektide osas. Nagu Frank Zappal, veerandtoonimuusika territooriumile minek toimub siis, kui ma laulan! Kõige paremini tuli välja instrumentaal "The Inexpressible Qualities", millel oli lihtsalt eriti vahetu minek seekord.

Tartus esineda Uues Õues või nüüd Magasini Tänava Suvilas on seni minu jaoks töötanud. Huvitatud kuulajaid tundub olevat, mõned isegi tulevad kuulama pigem mind, kui Jaan Pehki. Viimase osasid lugusid ka kuulasin ja peab tõdema, et ma pean lugu headest lauljatest ja tekstikirjutajatest ja Pehk seda on. Need tugevad küljed on mul paraku kõige nõrgemad. Sellepärast mul ongi nii palju pille ja ohtralt kihte oma muusikas vaja, et kompenseerida!

Tallinnas aga Kelmis mängimine kinnitas, mida ma olin alati kahtlustanud: mängida ainsa eesti esinejana ja siis paari naaberriigi esinejaga (sedapuhku olid Kelmis üks Soome bänd, mis oli päris hea ja üks Läti bänd, kes on okei, aga mitte nii põnev, kui Ouu) ei tööta. Siiski oli vähese publikuhulga seas ka paar meeldivat üllatust. Mari Von Krahlist lõpuks sai tulla ka mõnele mu päris luuperikontserdile. Nägin ka Ervinit. Ja panin visuaalimeistri Sassi listi, ööbides tema pool järgmine õhtu, mis võimaldas mul Nevesise kontserdil käia.

Kontsertkava mõlemal kontserdil:

Normaalvariatsioon
The Inexpressible Qualities
Metsavalss
A Porta Verdadeira (True Door)
Malignant Narcissist
Trap Dance
A Curious Condition
Suured egod me ümber

Vaatasin ka Elizabete Balcuse kontserti Lätist. Ja see oli väga äge! Sämplid ja biidid kombineerusid laiv-luuperdamisega nii vokaalil kui ka flöödil ja ta kasutas ka puu- ja juurvilju muusika tegemiseks! Tundus, et need olid midikontrolleriks. Nii, et arvuti oli ka laval, aga seekord oli arvuti kombineeritud juurviljadega. Omapärane lahendus. Nii, et väga põnev tegija, ütleks kaht asja. Maria Minerva kõlab tema kõrval konservatiivselt. Ja seni nähtud Läti alternatiivartistidest on Elizabete Balcus minu jaoks vaieldamatult kõige huvitavam.

 
Pärast vahetasime plaate ka. Paistab, et Elizabete plaat on välja antud UK plaadifirma poolt. Ja see on väga lahedalt kujundatud kah! Elizabete sõnul tema enda poolt. Nii et väga andekas. Minu plaadikujundus on aktsepteeritav ainult DIY standardite kohaselt, nii et respekt igaühele, kel kujunduse peale reaalselt silma ja annet on. Kuulan plaati kindlasti niipea, kui saan.

Edmund Hõbe - Free Range Derangement

Väljastatud: 19 mai 2017

Kust saab: Bandcamp, füüsiline koopia plaadipoodidest Biit Me (Tallinn) ja Gramophonetree Records (Tartu)

New album Free Range Derangement out now! Available digitally via Bandcamp (link in bio) as well as physically. In Tallinn ask from @biit.me record store, got a few copies there. #newalbum #musiciansofinstagram #freerangederangement #edmundhõbe

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on May 19, 2017 at 6:08am PDT

Kontseptsioon: Kolmas osa triloogiast Art Disease. Nii Art Disease (2013), Indian Summer in Portugal (2015) kui ka käesolev sisaldavad vokaalpalu kõrvuti paari instrumentaaliga. Vokaaliga lauludes on kasutatud nii inglise ja eesti keelt, kui ka mõnda muud keelt. Uuel plaadil laulan portugali keeles laulus "A Porta Verdadeira". Kosmopoliitne joon. Art Disease oli isiklikuma laadiga ja süntesaatorikesksem, Indian Summer... oli ühiskonnakriitilisem ja näitab naasmist kitarrimängu juurde ja Free Range Derangement ühendab isiklikku poliitilisega ja põhipillistaatuses on 12-keelne Danelectro kitarr. Kasutanud olen ka Takamine 12-keelset akustilist kitarri.

Salvestatud: Novembrist 2016 aprillini 2017 Portugalis. V.a. "The Inexpressible Qualities" ja "Metsavalss", põhiosad tehtud Lätis ühel laagriplatsil maikuus.

Kronoloogia:

2016
Mai: Salvestan "The Inexpressible Qualities" ja "Metsavalsi" põhipartiid. Ka "The Milk Never on Time", mis jäi plaadilt kõrvale.

August: Kolin Portugali ja hakkan uusi ideid genereerima.

November: Teen trummid kolme eelmainitud laulu jaoks.

Detsember: Hakkan salvestama loope, millest lood kokku panna ja neile pärast peale ehitama.

2017
Jaanuar: Salvestan puhkpillipartiisid ja hakkan sõnu kirjutama.

Veebruar: Salvestan suurema osa trummipartiidest..

Märts: Salvestan vokaalid.

Aprill: Teen viimased trummid, vokaalid ja muud instrumendid. Salvestamine lõpeb 16. aprillil.

Lahkume Portugalist

Guido ja mina just asusime teele pärast kaht nädalat koos talus. Pakkisime kaubiku asju täis. Klaver läks ka peale, sest Guido tahab seda Berliini.

Mistõttu ma pühapäeval tegin klaveripartiid ja võtsin viimast.

Recorded some acoustic piano for several tracks. With echo from my Korg Kaoss Pad unit. The album is now completed recording wise. #recordingsession #piano #korgkaosspad #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Apr 17, 2017 at 4:48am PDT

Panin mikri paika ja ühendasin selle Kaoss Padi. Salvestasin läbi kajaefekti, tulemuseks selline lo-fi ambienss, mis paistab väga töötavat uutes lugudes. Sünte kasutan üldse veidi vähem, seega sedasorti klaverikõla on päris tore alternatiiv.

Põhimõtteliselt album ongi salvestatud. Tegin eelmine nädal enne klaverit veel igasugu muid asju, k.a. akustiline kitarr ja ka kellamäng. All pilt kellamängust.

Recording the glockenspiel for some songs. #glockenspiel #percussion #recordingsession #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Apr 15, 2017 at 10:59am PDT

Aga hiljem edastan rohkem teavet uue plaadi ja ka kontsertide kohta. Tänase päeva sees ületame kindlasti Hispaania piiri ja vaatame, kaugele ööseks pidama jääme.

Redised

Guido tuli kolmapäeval. Üksi, paariks nädalaks. Ülejäänud pere jäi Saksamaale. Kuni selle momendini olin ma talus omaette olnud täpsent seitse kuud ja kaheksa päeva.

Nüüd teeme majas korralikult koristustöid ja ettevalmistusi osade asjade väljaviskamiseks ja teiste Berliini kolimiseks. Hommikul käisin peenarde juures ja võtsin ühe jaanuaris külvatud redise välja.

Just picked a radish from the garden. They're basically ready to harvest since planting them 2nd half of January. #gardening #vegetables #Portugal #spring

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Apr 10, 2017 at 6:45am PDT

Guidol oli hea meel seda näha. Põhimõtteliselt praegu võibki neid korjata. Kaks-pool kuud mullas täpselt paras aeg. Mul ainult hea meel, et õnnestus täiesti omal käel midagi söödavat kasvatada. Kahjuks herned pole eriti üles tulnud, nii et katse-eksitus jätkub.

Vokaalide Salvestamine / Recording Vocals

After a pause for about a month I have resumed recording. I just completed my lyrics so recording the vocals was the next obvious move #recordingsession #microphone #korgkaosspad #musiciansofinstagram

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Mar 10, 2017 at 9:17am PST

Muusika loomine on mul ka läinud niimoodi vahelduva eduga. Vahel saan üksvahe tehtud, siis ei tee päevi või suisa nädalaid midagi. Eile aga sain külvamistööde kõrvalt ka viimaks laulusõnad valmis ja kuna täna tõotas järjekordset päikselist päeva, hakkasin ka vokaale tegema. Osade lugude jaoks oligi meloodiad olemas, aga ühe loo jaoks panin meloodia paika vokaale salvestades. Tundub, et ka niimoodi saab töötada. Praegu on mingi kaks tekstiga lugu veel, mida teha. Sealt edasi kavatsen teha pealispartiisid. Või isegi teatud asjad uuesti teha. Sest kitsaskohti ja põhjusi mitte rahul olla ikka leiab. Ka praegustest vokaalipartiidest on osad esiotsa platsihoidjad.

Messing around with a bugle found in the household, in February

Creating new music has had its ebbs and flows for me. Sometimes I get a lot done, then I end up doing nothing for days or even weeks on end. Yesterday in between spring plantings I finally completed my lyrics so I took advantage of another sunny day today and started singing. For many compositions I already had the melodies, but for one track I created the melodic bits as I was recording. I guess one can work like that as well. For now I have two more singing numbers to work on. After that I plan to do overdubs. Or even re-dubs. Because there's surely more than a few shortcomings and less than satisfactory things. Even a few current vocal tracks may simply be placeholders for now.

Külvasin herneid

Planting peas #spring #peas #mangetout #gardening #ILovePortugal

A post shared by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Mar 8, 2017 at 9:01am PST

Aiandus on mul siin täiesti iseseisvalt olles olnud puhas katse-eksituse meetod. Sügisel tegin küll katset ühtteise külvamisega, aga kapsastest ei tulnud midagi välja. Oad küll tulid välja, aga talvel nende kasv hoopis aeglustus. Hakkavadki uue hooga kasvama kevade poole. Jaanuaris panin redised mulda. Kerkivad teised küll, eks näis, kuna valmivad.

Nüüd on märksa rohkem põhjust seda ja teist külvata, sest ilmad lähevad soojemaks, päikesevalgust on rohkem. Nii paningi täna herneid mulda. Kuue-seitsme meetri pikkusele peenrale külvasin kaks rida söögiherneid ja siis kaks rida neid herneid, mida saab tervenisti ära süüa. Portugali keeles nimetatakse feijao verde, inglise keeles mangetout peas, eesti keeles paistab lähim asi adekvaatsele vastele olevat salathernes.

Istutada plaanin ühtteist veel. Näiteks spinatit ja salatitaimi. Praegu ongi väga hea aeg õues tööd teha, päikest jagub, temperatuur tõuseb see nädal suisa 25 kraadi paiku. Pole paha.

Trummid täna / Drums Today

Today blessed with sun again for morning till afternoon. So I went ahead with the drum overdubs. #drums #drummer #recordingsession #musiciansofinstagram

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Feb 1, 2017 at 9:50am PST

Täna hommikul oli jälle päikest näha. Ja taevas vaid osaliselt pilves. Oletasin, et päikeseenergiat seega piisavalt. Seega seadsin üles trummide salvestamiseks kõik vajaliku ja tegin ära trummid lugudele, mida kujutan (vähemasti esiotsa) järgmisele albumile. Nüüd ongi põhiread olemas ja sealt edasi igasugused pealis- ja lisakihid (kuigi ei saa välistada ka mõningate olemasolevate asendamist, aga las nad hetkel kohta hoiavad).

Today the sun appeared again in the morning. And the sky was only partially cloudy. Thus it seemed there would be enough solar energy. So I went ahead and did the drums for all the tracks I envision putting on my next record. Now I've got the basic tracks done and from now on I expect to work on all sorts of top lines and other additional layers (though possibly replacing a few faulty tracks too, which I now allow to remain as placeholders).

Hakkasin taas pihta / Resuming Activity

It's been a while since I've done anything recording-wise. Had a lyric writer's block for a bit from which I've now recovered. Cloudy time for now so not that much solar energy. So when the sun came out this noon I immediately took advantage of that and set my electric 12-string up for doing rhythm guitar parts for two songs. Including one which I've initially not been sure about, but it has started to come along lately. So what you hear is an arpeggio I came up yesterday on the acoustic. #danelectro #OwnTheTone #twelvestring #musiciansofinstagram #recordingsession

A video posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Jan 31, 2017 at 7:46am PST

EST: Vahepeal oli paus salvestamisest. Päikest küll oli jaanuaris, aga jube külm oli, rohkem küttepuid kulus ka. Peale selle maadlesin olin ka veel loominguliselt blokeeritud, väga raske oli sõnu kirjutada. Mis iseenesest väärib küll eraldi postitust tulevikuks, aga mainin praegu, et eelmine nädalavahetus sain viimaks paar emakeelset teksti valmis, nii et viimaks suudan edasi minna.

Aga nüüd on hoopis selline ilm, et pilves ja sajuvõimalusega, aga ilmateade ei ütle midagi selle kohta, kuna päikest näeb järgneva 24 tunni jooksul, sestap tuleb loota parimat. Seega, kui nägin täna päikest taevas keskpäeva paiku, kohe kasutasin võimalust. Seadsin oma Danelectro üles ja tegin rütmikitarripartiid kahele loole, mis neid vajasid.

Siit edasi, niipea, kui vähegi võimalik, proovin trummid teha ja hakata vokaalidega jändama, kui jälle päikselisemaks läheb. Aga see nädal jätkuvalt ilm pilves ja sajune. Enamasti. Hea, kui natukenegi päikest näeb.

ENG: I had a bit of a pause from recording. There was solar energy, but it was damn cold and I used up a bit more firewood than expected. Also, I struggled with the writer's block, felt too stuck in terms of my ability to come up with new lyrics. While this deserves a post on its own, I'd just mention that last weekend I did manage to produce a couple of texts in my native language, so I'm finally able to move on.

Now the weather is overcast and rainy. The forecasts however say nothing about whether I can expect any sun within the 24 hours, so I have to hope for the best. Thus, as soon as I saw the sun peaking out around noontime today, I quickly set up my Danelectro and commenced laying down a couple of rhythm guitar parts that I needed to do.

From now on, as soon as possible, I hope to do the drums next. Might have to start setting up the drum mikes already. And then commit myself to do the vocals, as soon as it gets sunny again on a more consistent and reliable basis. For now, it's good to see sun whenever it appears.

Bassklarnetiga

Bass Clarinet. Nuff said. #bassclarinet #drums #recordingsession #musiciansofinstagram

A photo posted by Edmund Hõbe (@edmundhobe) on Jan 7, 2017 at 8:15am PST

Justnii, viimaks hakkasin ka puhkpilliosadega tegelema.