Kui kontroll on aga wwoof hosti ehk minu bossi-landlordi käes, siis hakkavad paratamatult kummitama igasugu häirivad mõtted. Kes ikka tahab leppida mõttega, et ta pole enam teise inimese jaoks kasulik, eks ole. Kui inimene jõuab olukorda, mida inglise keeles kirjeldatakse kui he's outlived his usefulness, siis tough shit! Aga selline on elu. Wwooferitel on õigus ennetähtaegselt jalga lasta ja vahel on ka hostidel õigus wwooferid ennetähtaegselt ära saata. Been there done that. Iisak ja Maris aga inimestena mulle meeldisid ja väga tore oli muusiku talus käia. Iisak on fantastiline kitarrist, tema mänguvõtted on väga põnevad. Ja teised vabatahtlikud olid ka toredad. Loodan järgmine aasta tagasi olla.
Proovisin taas müüritööd teha. Laduda telliseid penoplasti - mida kanad olid nokkima hakanud - peale. Paraku üks prantsuse vabatahtlik tegi selgeks, et liiva peale ei ole mõtet telliseid laduda ja ma katkestasin projekti teise seina poole pealt täpselt. Seega hetkel on ülejäänud vundamendi peal penot katmas mõned lauajupid. Provisoorselt asi seegi.
Käisime aegajalt pidudel ka. Igasugu etno-bändides mängiv Jalmar avas Põlvamaal oma külamaja ja avamispeol oli nii live-muusikat, sööki, kui ka suitsusauna. Not too shabby. Siin Insta pildil paar belgia muusikut.
Nädal hiljem avati Nedsaja külamaja ning seal esines ka külabänd, kus karmoškat mängis Treffneris õppinud ja hiljem Setumaale kolinud Toomas Valk, siis oli üks kitarrist nimega Paul ja Iisak mängis bassi. Ja jällegi päris hästi.
Tegin pilti lõkkest ka. Võimalik, et see on uue plaadi kaas.
Proove tegin aidas, täpsemalt köögi kõrval olevas panipaigas. Siin paar helinäidet:
Kas nagu Peaking Lights arranžeerituna Aksak Maboul'i poolt?
Üks põhjus, miks minu jaoks on hea meel taasavastada oma kitarrimängu poolt, on, et minu kitarrikäigud tulevad paratamatult kuidagi teistmoodi välja võrreldes tavapärase indiroki stiiliga. Kui ma teeks terve kitarrialbumi, siis võimalik, et tulemus oleks palju lähemal "Astral Dance" tiitelpalale, kui Eplik-roki stampidele. Ja see ongi minu jaoks eesmärk olnud. Austan Eplikut endiselt, aga minu jaoks oli teda loominguliseks eeskujuks pidada omamoodi tupiktee, millest üle saamiseks ma otsustasin kitarrid neli aastat tagasi üldse välja jätta. Esimest korda mõtlesingi kitarri avalikkuse ees mängida alles see aasta.
Halvim asi reisimise puhul on, et kui sul autot ei ole, siis on paratamatult väga vähe asju, aga autot ära kasutades kuhjub neid asju kõvasti. Pilt illustreeriv. Kogus, millega Iisaku ja Marise juures käisin, oli isegi tsiviliseeritud, kuna puudusid a) täistrummikomplekt, sest järgimise live ma plaanin teha täiskomplektita ja b) jalgratas, kuna Andrelleritel on mitu ratast, aga Triinu juures elades ma pidin ratta kaasa vedama.
Hetkel olen selleks nädalaks wwoofimisest aja maha võtnud. Järgmine nädal aga uus seiklus.
No comments:
Post a Comment