Eile nägin Vaiko Eplikut ja Eliiti esimest korda üle kahe aasta sellisena, nagu nad viimased kolm-neli aastat juba reeglina eksisteerinud on. Pillipark on endiselt klassikaline elektrikitarrid-bass-trummid, oma viimased neli korda enne olin ma Eplikut näinud kas soolotrubaduurina, duetis Randaluga või kaasamas oma kavasse Rhodes'i klaverit või Lennat vokaalile. Peale selle tegi Eliit ka lühema kava, kuna nad esinesid koos välis-eesti elektrooniku Olev Muskaga. Alguses mõtlesin, et kas on võimalus, et ehk teevad Muska ja Eliit ka midagi koos. Aga ei, mõlemad esinejad tegid ikkagi oma asja.
Eliidi asi kestis tund aega ja sisaldas läbilõiget kõigilt plaatidelt. Sissejuhatav muusika oli aga Vello Orumetsa poolt tuntuks lauldud "Vihma" avariff, millele tuli otsa "Soorebased". Märkimist vääris kaks lugu neljandalt plaadilt, "Kibe ja kuum" ning minu jaoks esmakordselt selle bändi seades kostunud "Müra". Samuti nägin Eplikut haaramas esimest korda oma tagavarapilli järgi. Punane Strat, mida harilikult olen näinud lihtsalt statiivil konutamas, läks kaela uues laulus "Kaerahelbed" ning "Nelkide" avaloos "Reede avab väravad".
Lisalugude selektsioon oli üllatus. Tavapärase "Libahundi" või "Armastus päästab maailma" asemel kõlasid hoopis kuuendat plaati lõpetanud instrumentaal "Virvatuled", millele tuli otsa "Suudluste aeg", kus Eplik varieeris oma vokaaliosa ja unustas kohati sõnadki ära. Aga lõpu jämmi osa oli päris märkimisväärne. Vaiko andis ühele fännitarile kitarri kaela, kes näppis keeli oma suva järgi ja Vaiko ise manipuleeris oma pedaale.
Kava:
Vihm (avariff)/Soorebased
Must uks
Müra
Mõtetes mõrudais
Kaerahelbed
Reede avab väravad
Homne päev
Pihtas põhjas
Põõrdumatult soe
Kibe ja kuum
Sylvester otsustab surra
Tavaline päev
Lisalood:
Virvatuled
Suudluste aeg
Olev Muska läks oma arvutite ja muu elektroonika taha järgmisena. Vaiko kommentaar, et Muska ühendab endas Kraftwerki ja Veljo Tormist annab ehk natuke aimu Muska loojanatuurist, aga on ikkagi ülelihtsustus. Muska elektroonilised saundid, koorisämplid ja tema enda vokaalgi annavad päris oma kombo, milles on igasugu põnevaid nüansse ja ka oma hing, suhtumine ja mida Frank Zappa nimetaks "eyebrows". Muska vend Arno on juba algusest saadik olnud tähtis kollaboraator (ja väga varajane Apple kompuutrite tarvitaja) ning täna tuli ta ka poole pealt lavale. Ehk siis eesti oma keemilised vennad.
No comments:
Post a Comment