L-R: Jeanne Added, Vincent Courtois, Yves Robert, Francois Merville
Mitmekülgset jazzi prantsuse meistritelt
Tartus Ateena keskuses andis 5. novembril kontserdi Vincent Courtois’ kvartett Prantsusmaalt, kuhu peale tšellist Courtois’ kuulusid ka naisvokalist Jeanne Added, trummar Francois Merville ja trombonist Yves Robert. Juba instrumentatsiooni poolest võis aimata, et kvartetilt ei tasu oodata džässi tavapärases mõttes.
Ebakonventsionaalne oli ka kvarteti muusikaline süntees. Nelik sulatas nüüdismuusikat ja free-jazz’i, põimides sisse viiteid kaasaegsetele alternatiivmuusika suundadele. Kulgeti kammerlike tekstuuride improvisatsioonilistest põimingutest abstraktsete komponeeritud teemadeni, sealt päris lauludeni ja tagasi.
Courtois suutis tihti panna tšello kõlama muu instrumendina, särades leidliku poogna- ja pizzicato-tehnikaga, samas siiski endale üleliia tähelepanu tõmbamata. Aeg-ajalt mängis ta tšellot peaaegu kitarrilikult, tõmmates keeltel akorde või mängides pilli läbi distortion-pedaali. Addedi õrn vokaal võis hõljuda õhuliselt muusika kohal, ent ka sulanduda ühte tšello ja trombooniga.
Merville mängis trumme pianistlikul, tundelisel ja subtiilsel moel ning keeras tihti heliefektegi. Kõige enam tõusis siiski esile trombonist Robert oma osava ja julge mänguga. Ta puhus vahel ka vilepilli ja isegi piccolo-flööti.
Muusikute kokkumäng oli orgaaniline, fluiidne, vaheldus- ja nüansirikas. Muusika on suhtlus ja nende nelja muusiku suhtlemine demonstreeris head tasakaalu eruditsiooni, spontaansuse ja üksteisele reageerivuse vahel. Ja kuna kvartett kattis laia territooriumi kammerliku impro, klassitsismi, moderndžässi ja indiroki vahel, ei hakanud muusikuid kuulates pea kordagi igav.
Paar momenti särasid aga eriliselt. Ühest küljest üks Roberti tromboonisoolosid, kus Courtois ja Melville lukustusid kiiresse ja närvilisse post-bop-gruuvi ja kus kõik kolm instrumentalisti kõlasid oma mängus väga pühendunult.
Teine kõrghetk algas Roberti amüsantse soologa, kus trombonist tegi sordiini kasutades ja pilliga kaasa vokaliseerides humoorikaid heliefekte. Sellele liitus kärinaga tšello.
Improviseeritud intro läks üle ehtsaks indirokk-lauluks, kus Courtois sõna otseses mõttes rokkis tšellol ja trummari mäng järjest intensiivistus.
Lisaloona mängis Courtois’ kvartett ühe laulu romantilise komöödia soundtrack’ilt, kuhu Courtois kirjutas muusika. Oma osava (koos)musitseerimise, laia ampluaa ning uute ja erinevate mõjude integreerimise poolest kuuluvad Vincent Courtois’ kvarteti liikmed auga Prantsuse kaasaegse džässi avangardi.
Arvustus ilmus täna Postimehes.
Ülevaatlikumat pildigaleriid saab näha siit.
No comments:
Post a Comment