Sattusin uue aasta saabudes lugema ühte huvitavat blogi, mida julgen ka teile väga-väga soovitada: Kingdom of Introversion. Blogi peab mees, kes nimetab ennast kui Gluon. Ja kes kirjeldab üksasjalikult oma keerulist elu introverdina maailmas, kus ekstraverdid on enamuses ja enamuse türannia on introvertidest vähemusele tihti rõhuv. Ekstraverdid on Valjud (Loud) tüübid, introverdid Peened (Subtle). Introverdid suhestuvad spordi, muusika, reisimise ja kõige muuga hoopis teistmoodi, kui ekstraverdid. Ekstravertidele on tähtis teistelt tähelepanu püüda iga hinnaga, introverdid armastavad kõike head ikka asja enda pärast. Tihti peab Gluon silmitsi seisma vääriti mõistmisega, et introverdid on nõrgad, haletsusväärsed, reaalsustaju kaotanud ja võibolla isegi vaimuhaiged, halvimal juhul suisa psühhopaatsed inimesed. Kõiki neid eksiarvamusi püüab Gluon jõudumõõda ümber lükata, lisaks kirjeldustele, kui keeruline on ikkagi ellu jääda ekstravertsusele orienteeritud Lääne tsivilisatsioonis.
Kõige vastuolulisem sissekanne siin blogis on kahtlemata Introverdid ja Prostituudid. Gluon leiab, et introvertidel on kõvasti raskem vastassoost partnerit leida. Sest esiteks on introvertseid naisi vähem ja teiseks on introvertsetel naistel tema nägemuse kohaselt tihti liiga madal enesehinnang, et kohtuda väärilise mehega, langedes enamasti ikka ülbe ja tihti vägivaldse ekstraverdist alfa-isase küüsi. Igaljuhul on Gluon kaotanud usu sellesse, et ekstreemne introvert võiks üldse leida tõelist armastust. Selleks, et üldse naist leida, peab tema nägemuses oskama võrgutada ja flirtida. Ent seda varianti peab ta ebaeetiliseks, sest PUA-de (pick-up artist elik flirtimisvirtuoosid) taktikad taandavad naise tihti instinktide paketiks. Prostituudilt seksi ost on aga aus vahetuskaup ja seega vähem ebaeetiline viis saada seksuaalset rahuldust. Kõlab meeleheitlikult, aga samas jällegi leiab Gluon, et kui meinstriim-ühiskonna ortodoksia on ahistav, siis tuleb sellest loobuda. Pärast seda, kui Gluon sai Amsterdamis tänu prostituudile maitsta seksi, siis muutus ka tema suhtumine ja hoiak vähem meeleheitlikumaks ning tal hakkas ka vastassooga veidi paremini vedama.
Kohati võib selle blogi toon kõlada ka pessimistlikult. Kuid siiski, kirjeldus, kuidas Gluon nägi Lõuna-Ameerika ühiskonnas oma ekstravertidest kaasmaalasi saamas kultuurišokki, sest seal ei olnud dominantne ühiskond nii Valju kui nemad on harjunud olema, tõi naeratuse näole. Mis paneb mind mõtlema, et mil iganes keegi tunneb, et ta on oma ühiskonnas justkui ekstsentrik, hälvik või isegi vaimuhaige, siis kusagil mujal kultuuriruumis või kas või mingil muul ajastul oleks selline inimene jumaldatud. Seega mina saan aru mõningatest eestlastest, kes siit ära lähevad: eks nemadki otsi sobivamat keskkonda. Kindlasti ei kavatse Gluon ise aga muutuda, sest teiste heakskiidu ära teenimine ei ole seda väärt, et sa loobud kõigest sellest, mis sind isikupäraseks teeb. Sest elu introverdina, nagu siit blogist ka lugeda võib, sisaldab nii võlu kui ka valu.
No comments:
Post a Comment