Taas Tartus

Pildil Guido poseerimas oma tütre Irisega vanas auruveduris Tabuas.

Jõudsin eile tagasi Tartusse. Kuigi ilm on olnud keskpäraselt jahe, oli terve linn ikka üsna roheline, puud on nüüd lausa pakatavalt lehtedes. Emajõe veetase on ka alanenud mõistlikule tasemele, kuigi paistab olevat praeguse aja kohta endiselt keskmisest kõrgem. Käisin Mailaulul Genikates, kohale jõudsin veerand-või-pool kümme õhtul. Nägin kahjuks ainult Pastaca lisalugusid, kuigi olin just Ramo pärast kohale tulnud. Siis vaatasin veel mõningaid trubaduure. Eriti huvitav oli noormees nimega Arno Tamm. Kes tegi luuperiga. Alustas eksperimentaalse melodica introga, võttis teiseks looks kätte kitarri. Ja krõks käis hetkel, kui ta hakkas igasugu vokaalset veidrust peale tegemas. Ta tegi igasuguseid hulle häälitsusi, justkui laulis mingis teises keeles üldse. Võis isegi kuulda Framptoni stiilis talk-box tüüpi kidra-vokaali kombot. Ta võis teha tiibeti munkade üminaid, laulda Thom Yorke'i stiilis justkui Yorke ise oleks tegelt keegi lähisidalane, teha bassisaunde alla pitchitud voki ja kidraga ja siis veel muudki hullust. Mida Arno Tamm tegi laval oma naturaalkidra, melodica, Digitech JamMan luuperiga ja siis ehk veel mingi efektiplokiga (ning muidugi oma häälepaeltega) oli üsna musikaalne, aga samas veidruse tase oli ikka ülikõrge. Kui keegi peab minu Rodenti laive avangardseks, siis kuulaku parem Arno Tamme! Ta on mõned oma laivsalvestused üles pannud ka oma Myspace'i.

Lisaks muusika nautimisele veetsin aega ka tuttavate-sõpradega suheldes, rääkides neile oma reisist Portugali. Terje Toomistu tegi oma lahutamatu kamraadi Berit Renseniga ka DJ setti all kohvikus, mainides muuseas, et tema lemmar uuelt OF'i albumilt Dejavoodoo (mida bänd esitles 13ndal mail Telliskivis ilma minuta, siin üks päris äge video koos pasunasektsiooniga) on instrumentaal "Ghost Rider". Hea valik! Enamasti aga vestlesin erinevatel teemadel Ramoga, kellega ma olen meili teel aeg ajalt suhelnud, aga keda näost näkku kohtab harva, kuna ta elab Soomes. Vaatasin just hiljuti ETV netiarhiivist "Eesti Lood" dokki Ramost. Pärast läksime ja einestasime Suudlevates Tudengites, mis laupäeviti kl 7ni hommikul avatud ja siis jätsime hüvasti, Ramo läks oma õe juurde.

Otse loomulikult on mu hinges kerge saudade nüüd, kus ma tagasi olen. Portugalis on midagi erilist, mis tõmbab inimesi väljast sinna ja ilmselt samasugune tõmme, mis vedas kohale Guido oma perega tõmbab varem või hiljem ka minu. Tagasi Portugali minna on igal juhul tulevikus kavas. Samas eks mul ole ka põhjuseid tagasi olla, mitte ainult see, et varsti tulemas ropult OF'i laive, eriti Kumul reedel. Ja miks mitte olla Eestis just hiliskevadisel/suvisel ajal.

Arteri peatoimetaja Ingrid Veidenberg (eks-Tähismaa) küll kobises oma eilses juhtkirjas, et nüüd kus TopTours on pankrotis, siis ehk tasuks rohkem mõelda Eestimaale jäämise peale, isegi kui ehk suvi ei pruugi tulla soe või päikeseline. Eks ta muidugi ole ka puhtalt väikekodanlik ideaal ole, et käid reisil läbi reisikorraldajate ja lubad endale kalleid turismipakette. Aga nonkonformistid/trippijad (tegelt ma vihkan seda sõna, aga parema puudumisel kasutan) saavad ju endale ise reise korraldada! Abiks odavlennupiletid (või autostopp kui oled tõesti kuival ja tõesti julge) ja siis CouchSurfing, Hospitality Club, miks mitte ka WWOOF, kui sul pole midagi selle vastu, et natuke maad harida. Ja ärge bukkige hotelle ega hosteleid, see on puhas haip, millest lõikavad kasu krediitkaardikompaniid. Ja on üsna tõenäoline, et leiate toa ka kohapeal, juhul kui on vaja ja/või saate lubada tasulist majutust. Nii et minge igal juhul reisima nii kui vähegi võimalik! Jah, eks suvi ole ka tegelt parim aeg Eestimaa loodust avastada, aga kui tahta, leiab aega nii ühe kui teise jaoks. See on siis minu kontrapunkt Veidenbergi väikekodanlikule vahutamisele.

Eestis on üldse mõttetult palju väikekodanlust. Pilt, mis avaneb vaadates inimesi tänavatel ja kaubanduskeskustes, on suht masendav. Ma võin vaadata mingit suvalist pisiperet kuskil Eedeni kaubanduskeskuses ja siis mõelda, et ei, sellist elu ma endale üldse ei taha, eriti kui ma olen veel 20ndates-30ndates. Aga keskealisena poleks mul midagi selle vastu, et leida Portugalist endale õrn, tark, hea ja tundeline naine, osta koos oma quinta (ilma laenu võtmata muidugi) luua oma permakultuuril baseeruv aed ja saada mõni laps, mitte rohkem kui kaks. Näiteks. Kuigi Quinta de Boico pereema Mariluz oli temperamentaalne ja tihti tülitses Irisega, mul polnud vähimatki kahtlust, et selles peres on suhted tihedad ja ei mingit materialistlikku ballasti ega soovi olla naabrist parem. Guido ja Mariluz eelistaksid iga kell rikkuse tagaajamise asemel pühendada aega oma lastele, oma aiamaale ja oma loomadele. Ja olukord, kus neil tekkis perekond suhteliselt hilja, võimaldab neil just elada sellist elu, mis neile meeldib. Guido ei vaja pere elatamiseks muud, kui õpetada paar korda nädalas tai-chid ja müüa kitsejuustu. Samas vaadates tüüpilist väikekodanlikku peret võid kihla vedada, et neil on vähemalt sadades tuhandetes laenud kaelas.

Seega, mingil juhul ärge uskuge, et peate teatud eaks saavutama seda ja toda. Proovige aga elada elu just nii, nagu teil endal oleks huvitav ja siis vaadake, mis juhtub. Esitage väljakutse arusaamale, et parim aeg elus on just ülikooliaastad ja pärast seda ootab mandumine väikekodanlaseks. Mina juba ootan huviga järgmist faasi oma elus.

Pilte Coimbrast

http://nagi.ee/photos/multirodent/sets/266747/

Coimbras

Nii, tulin eile Quinta de Boicost tulema. Alguses oli mul plaanis minna ja veeta viimased paar päeva Lissaboni. Kahjuks sain üsna ruttu teada, et CouchSurfingu host Lissabonis oli sunnitud mulle ära ütlema töökohustuste tõttu. See tekitas paraja probleemi. Ma igatahes asusin tegutsema. Leidsin Santa Cruz kohviku lähedal ühe hea vabaõhuwifiühenduse variandi. Proovisin vaadata, kas oleks olnud võimalik saada kelleltki teiselt öömaja kas Lissabonis või Coimbras. Või kui mitte, siis kas ehk oleks võimalik kuhugi hostelisse minna. Päris keeruline probleem. Sest CouchSurfingu kaudu on väga raske leida viimase minuti öömajavariante. Teine probleem, mis ma tähele panin, olid, et hostelite bookimine netis nõuab krediitkaarti, mul on aga Visa Electron deebet, millel see vajalik kolmekohaline turvakood üldse puudub.

Lõpuks aga lugesin netist soovitust reisimise kohta, et online'is bukkimise asemel võiks kohapeal end hoopis sisse registreerida. See, et on vaja mitu kuud ette broneerida olevat üldse paras pettus ja puha. Võtsin siis kätte ja otsisin üles ühe noortehosteli. Sain endale ühistoas voodi. Oleksin küll eelistanud kellegagi CSi teel kontakti saada. Aga rahaliselt kannatab see variant, et peatun hostelis, õnneks välja küll. Siit igatahes õppetund, et mitte lahkuda välismaal mahetalust enne, kui oled absoluutselt veendunud, et saab öömaja kuskil linnas enne ärasõitu. Ja hea oleks võimalikult mitu varianti sebida ette. Ja teine õppetund: sa ei pea ette broneerima, juhul kui sa vajad hosteleid. Midagi soodsat ikka leidub. Kergendav teadmine igatahes neile, kes netis nagunii bukkida mitte sittagi ei saa. Nagu mina!

Noh, minu puhul oli samas couchsurfinguga kahjuks keeruline lugu, sest Tabuas ja quintas olid mu netivõimalused äärmiselt piiratud. Mina aga vajan tohutult energiat ja ajaressurssi, et üldse tegeleda sellise asjaga nagu CSis kontaktide sebimine! Ma ei ole kindel, kuidas ma vaid ühe tunniga nädalas hakkama saaks siukse asjaga. Aga mina sain nädalas vaid paar tundi netikohvikut kasutada ja needki kulutasin muule. Shit, ma ei saand isegi enda macbooki kasutada! Pidin jälle neid hirmsaid abordijäänuklikke numbriasendusi täpitähtede asemel kasutama teiste klaviatuuridel, kui ma oma keeles meile saatsin või blogisin.

Aga nii Poolas kui ka Portugalis oli probleem selles, et nett oli talunikel läbi USB modemite, mis Macil absoluutselt ei funka (Justynal Orange Freedom, Guidol Vodafone, mis on muide eriti aeglane). Kaalun soetada Parallels Desktopi, mis võimaldaks Windowsit opereerida Macil. Kas väliste seadmete kasutamine ka sedasi funkaks, on iseasi. Igaljuhul ma oma välismaal reisimist ja WWOOFimist veel katki ei taha jätta, mul isegi plaan võtta ette edaspidi mõni pikaajalisem rännak mõõda kontinenti. Nii et pean mõtlema, mis saab internetiga. Ma ei ütle, et pean online'is 24/7 olema, aga paar korda nädalas oleks hea ju korralikke võimalusi endale lubada. Guido juurde tahaks kunagi kindlasti naasta, kui ma peaks uuesti siiamaile WWOOFima tulema.

Kindlasti saan aga pärastlõunal siit postitada mõningaid pilte, mis olen Coimbrast teinud. Coimbra on väga lahe linn ja mul hea meel, et ma siia pidama jäin. Siin võiks vabalt ehk tulevikus isegi elamist proovida. Ei tea, kui kerge oleks siia ülikooli midagi tudeerima pääseda, aga ma ei muretse selle pärast. Esiteks olen ma seisukohal, et sa pead teadma täpselt, mis on see, mida sa esiteks tahaksid õppida ja mis oleks sulle samas kasulik õppida. Minu jaoks vajab see asi selgelt mõtlemist. Kui sa ikka endas kindel ei ole, mis sa ikka aega ja ressursse raiskad. Kui mind tõmbab pigem ringirändamise poole, siis miks mitte seda teha?

Uitm6tted teemadel kuumarabandus, tervis ja immigratsioon

Halvim asi WWOOFimise puhul on see, et farmis vabatahtlikuks olijat v6ib tabada yhel hetkel haigus. K6ige lihtlabasem n2ide muidugi kylmetus. Eelmise n2dala madalamad temperatuurid paistsid k6igile mingi viiruse toovat. Iris k6his nagu korsten, Rubyl oli n2dal aega tagasi palavik ja isegi vanematel on olnud probleeme enesetundega. Mul on aga ysna hull nohu olnud. Vaikselt hakkab tervis taastuma. Aga kolmap2ev oli kohutav: absoluutselt polnud energiat t88tada, 2rkasin v2sinuna ja energialevel oli terve p2eva madal. J6in palju vett ja proovisin vabad hetked voodis lamada ja varem magama minna. Alul kartsin, et viirus on hullemaks l2inud, aga tagantj2rele tundub, et olin lihtsalt maru palju p2ikest saanud.

Kuumarabandus pole naljaasi. M2letan, et neli aastat tagasi tahtsin teha yksinda rattaretke L2tti, aga suvekuumus r88vis kogu energia ja V6rust pidin tagasi kodu poole p88rama. Koju j6udes oksendasin. Mul oli ilgelt sitt olla.

Ehk siis, kui on liiga kylm, ryndavad viirused, kui on aga kuum, siis saad p2ikse k2est ilge laksu. Teagi, mis see optimaalne kliimakeskkond mulle olla v6iks. Kindlasti mitte Eesti enam, oma kodumaale mind ausalt 8elda enam yldse ei t6mba. Aga ka Portugal on kahtlane variant. Maa iseenesest on p2ris m6nus ja yhiskond tolerantne, aga kas ma tuleks siinse kliimaga paremini toime kui Eesti omaga?

Yks variant oleks ehk Berliinis elada. N2iteks. Olin seal kevadp88rip2eval ja kevad oli seal juba alanud. Mulle meeldib, kui m2rts ongi t6eline kevadkuu, mitte aga talve pikendus, nagu ta Baltimaades ja Skandinaavias pahatihti on. Ja kindlasti saaks seal ka muusikat teha. Aga Portugal on ka ysna cool koht ja seda enam on kahju kohe varsti Eestisse tulla, kus siis hakkavad k6ik vanad jamad j2lle pihta ja ma j2lle kirun jupp aega k6ike Eesti kohta yleyldse. Ma lugesin yhest Guardiani numbrist, et immigratsiooniprobleem vajab ausamat arutelu. Olen n6us. Aga minu lahedus probleemile on, et las iga inimene proovib leida endale sobiva keskkonna. Kui Eesti sisimas tundub enamikele sobimatu paigana, siis oleks ehk aeg kysida, miks see nii on? Miks on Eesti m6ttetu perifeeria? Millistele inimestele siin yldse sobiks elada?

Paar pilti farmielust Portugalis

Viskan siis viimaks paar pilti ka yles Quinta de Boico farmist. Olen siin peamiselt tegelenud aiandusega, kitkunud umbrohtu, istutanud kartult. Eile aga puhastasime talliesise puuokstest ja tegime lõket. Kahjuks aga eile suri yks nädala vanune kitsetall, syydlaseks eesel, kes syydimatult (v. hoopis nimme nimme, Guido mainis, et eesel tundvat vist end nats armukadedalt, et ta tegeleb rohkem kitsede kui eesliga) talle hambusse haaras ja teda raputas nii tugevalt, et vaene talleke hinge heitis. Enne seda kylastas meid aga Irise ristiisa Jos, kes parajasti tuuritab tantsijana Euroopas ja täna õhtul on tal etendus Portugalis. Jos aitas kanakuuti ehitada.

Ilm on olnud oodatust jahedam maikuu esimeses pooles, eriti viimase nädala jooksul, mil on ka juba sademeid pudenenud. Minu magamistuba on eriti keldrilikuna tundunud. Olen seega sutike kylmetunud. Kuid pole hullu, varsti pidi taas soojaks, isegi kuumaks minema. Samas yllatus on vaadata Eesti ilmaennustusveebi, mis raporteerib sooje temperatuure hetkel kodumaal.



Minu magamistuba (sinise uksega)


Pereelamu


Guido harjutamas Scarlattit


Kitsed


Kompostihunnik (28 aprilli seisuga)


WC


Solaarpaneel, kust tuleb elekter majja.


Ja minu salvestusstuudio. :)

Mina Portugalis WWOOFimas - senine kogemus

Nii, olen juba n2dal aega peatunud WWOOFi talus nimega Quinta de Boico. Internetti kasutan suht harva, esiteks v6imalused on piiratud, teiseks ei j22 surfamise jaoks aega just ylearu yle. Lisaks t88le on ka muidu huvitav siin, et oleks patt raisata liialt aega arvuti taga istumisele. Kui v2lja arvata arvutiga salvestamine. Laup2eviti proovin k2ia Tabuas yhes netikohvikus, mis yleeile oli riikliku pyha t6ttu kinni.


Huvitav on aga see, et ma pole mitte portugaallase tallu sattunud. Quinta de Boico, mis asub Tabua l2histel ja Varzielase kyla k6rval, kuulub hoopis briti-itaalia immigrandiperele. Farmer Guido on inglane (aga temas voolab ka india verd!), kes kohtas pea 10 aastat tagasi oma praegust elukaaslast, itaallanna Mariluzi, Londonis. Nad kolisid Portugali, sest nad soovisid paikseks asuda kusagil, kus oleks soojem kliima ja lihtsalt toredam olla. Paaril on kaks tytart, 5-aastane Iris ja viieteistkuune Ruby. Iris on v2ga hyperaktiivne ja m2ngulustlik, kuigi vahetevahel esineb tal konflikte oma emaga, nt hammaste pesemise yle. Ruby on h2sti armas, kuigi kipub asju ymber ajama. Ema jaoks on laste kasvatamine suht stressirikas, aga Guido naudib oma isadust.


Guido kasvatab maal kitsi, aga ka eeslit, lambaid ja kanu. Lisaks tegutseb ta ka tai-chi instruktorina ja tema hobiks on muusika. Ta klimberdab klaveril Bachi ja Scarlatti palu, aga ta on tegutsenud ka t2navamuusikuna. Tal on siuke h2sti m6nus mahlakas briti aktsendiga madal meheh22l, mis mulle eriti lahedana tundub. Samas ma ise meenutan talle oma k6ne poolest Frank Zappat. Guido on h2sti rahulik ja kannatlik oma loomult, mis mulle sobib, sest koleerilistemate isikutega on konfliktid kerged tekkima. Mul on temaga ysna huvitav koos t88tada ja lihtsalt jutustada.


Seni olen aidanud komposteerimise ja aiandusega. Oleme t6stnud ymber komposti ja tekitanud uut hunnikut aegam66da. Andres L6o juba muigas mitu kuud tagasi, et nyyd ma siis elan sellist elu, et viskan sitta ja laulan hanedele serenaadi. Hanesid pole veel kohanud, aga Quinta de Boico on esimene talu, kus olen pidanud sitta viskama seni! T6si, sitt kompostiks, seega sitaviskamine with a difference! :)


Guido ja perekond elavad muide off-grid, s.t. et nad pole yhendunud elektri- ega veev6rku. Elekter tuleb p2ikesepaneeli kaudu ja vesi loodusest, mis siis organiseerub kraanikaussidesse l2bi isetekitatud kanalisatsioonisysteemi. Vesi tuleb kas suurtest tynnidest v6i kaevust. Sulastele on neil m6eldud 6ues asuv WC ja vannituba, kus uriini kogutakse plastikpudelitesse ja sitt koguneb maa alla, kus ta peaks ise komposteeruma, peaasi et sinna muud jama (nt. WC pesuvahendeid) ei satuks. Hetkel kuumaveekraan duši jaoks ei funka, aga Guido on lubanud selle korda teha.


Seni on aga elu siin t2itsa tore olnud. T88 6ues on olnud yllatuslikult nauditav, ilm on olnud soe ja ymberringi on loodus ysna ilus. Olen aias n2inud ka sidruni- ja apelsinipuid. Isekasvatatud apelsinid on aga kuivad (proovisin ise ka), seega puuvilju ostab perekond endiselt supermarketist. Toidu osas perekond on muide taimetoitlased. Samuti olen hakanud nyyd rohkem leiba s88ma yle jupi aja. Guido endakypsetatud leib maitseb hea. R22kisin hiljuti Guidoga taimetoitluse teemal ja tema arvates on hirm proteiini v2hesuse yle taimetoidu puhul alusetu.


Okei, selleks korraks k6ik. Laup2eval proovin pilte postitada.