Phlox + Group conFusion Krahlis

Käisin eile Krahlis kaemas Phloxi ja Group conFusioni kontserti. Täpselt ses järjestuses ka esineti. Ütlen kohe Group conFusioni kohta, et ega ma väga vaimustuses polnud. Üldiselt head pillimehed, aga fusion-muusika cover-bändina jäid nad mingis mõttes tavapäraseks. Nad tegid hästi palju Mahavishnu Orchestra/John McLaughlini kavereid. Üks Frank Zappa klassik oli repertuaaris, aga seegi oli pigem tore žest, kui et midagi enamat. Nagu öeldud, muusikud oskavad mängida, aga peenekoelisusest jääb ehk puudu.

Phlox kui erudeeritud Euroopa proge-fusioni kasvandikud (Soft Machine, National Health, Magma, Zao, kui nimetada mõned ilmselged eeskujud) on bänd, keda tasub laivis üha uuesti ja uuesti näha. Sest ikka imestad, kuidas Pearu on nii all over the place oma klahvidel. Kuidas Zilmer suudab nii kiiresti mängida, milliseid loomakarjeid Kalle oma saksist välja piinab ja kuidas ta ühes Kristoga kohati bigbändisaunde tekitab. Bändil on hea basskitarrist: Raivot ehk ei pane esimese laksuga tähele, aga ta hoiab kogu hulluse ideaalselt koos.

Kohal oli aga spetskülaline: Roomet Jakapi. Ta esines kahes viimases loos. Mõlemas elavdas ta meeleolu kõvasti! Eelviimane lugu oli uus ja see oli superhästi arendatud. Algas vaikselt tiksudes, kasvas, omandas chilli Brasiilia gruuvi ja siis tuli Jakapi, kelle psühholalisev kruunimine näitas selgelt, et Ariel Pink on vaid lihtlabane estraadilaulik tema kõrval. Bänd jäi korraks omaette mängima ja siis tegi Jakapi meile Mike Pattonit. Roomet Jakapi on dadaistliku impro-skät-stiili meisterlikult käppa saanud: kes iganes ütleb, et anyone can do it, sellel on mõte kaduma läind!

Mõte on selles, et häälutamisel on päris kõva teatraalne potentsiaal. Jakapi suutis igatahes terve saali elama panna ja kuidas! Eriti just viimase looga. Lõpuks ometi nägin selle käe-loo ära Jakapiga ja see oli isegi parem, kui Jakapi-vaba versioon Argo Kullaaugu peol. Group conFusion võis ju by the book järgi mängida Frank Zappa "Peaches En Regaliat", aga Jakapi + Phlox tõid kohale terve atmosfääri Mothersi "Weasels Ripped My Flesh" live-improvisatsioonidelt. Tremendous stuff!