Candy Empire on vahepeal võtnud süntekamängija juurde ning tema kohalolek tähendas ka mõnevõrra teistmoodi lähenemist. Tavaliselt on Candy Empire alustanud oma kontserte siukse bluusrokilikuma jämmiga, kuid seekord taaselustus korraks vana Opium Flirdi vaim improvisatsioonilises avaloos, tundsin ära süntesaatorisaundi, mida Ervin toona palju kasutas. Peaaegu nagu Odd Times, but without the odd time (tolle OF klassiku kohta: mina genereerisin 7/4 rifi ja trummimängustruktuuri ja Ervin ehitas minu skeleti peale). Esimeses pooles muidu seisis Tuudur (sündimängija nimi) lihtsalt lava peal, aga siis põõras bänd mis iganes rokilikuma loo see nüüd ka oli "Any Colour You Like" tüüpi jämmi peale, kus sünt jälle esile kerkis. Ning ülejäänud lugudes oli ta enamvähem olemas.
Zebra Islandit ikka draivib see uus rütmisektsioon kõvasti. Kuulsin kommentaare: "Mulle meeldib kidra, mulle meeldib vokaal, mulle meeldib sünt, ja nüüd isegi meeldib trumm ka". Viimast meeldivust argumenteeriti sellega, et plaadil on trumm elektrooniline. Ja tõepoolest, Rada7 kaudu sai ka "Saturnine" plaati eelkuulatud ja pärast laivis need lood mõjuvad tõesti võimsamalt. Kui Zebra Island 2012 versioon oli põhmõh siuke paras hipsteribänd tegelt, siis Sebrasaar Mark 2.0 omab rohkem seda draivi ja pauerit, mis vaja, et mõjuda.
No comments:
Post a Comment