Pühapäeva õhtul sain kõne Ahto Külvetilt. Korraldas neljapäevaks mingit üritust ühe soome bändiga, kutsus mind esinema. Kuigi neljapäev on äärmiselt kahtlane esinemispäev, mida olen katse-eksituse meetodil isegi kogenud, otsustasin pakkumise vastu võtta. Esiteks lootsin siit võimalust end ette valmistada TMW World Clinic Showcase'iks. Teiseks pakkus Ahto ka rahalist kompensatsiooni, mis aitab leevendada asjaolu, et TMW'l peab ilma rahata mängima.
Üritus oligi maru veider. Kohal olid mõned soomlased, kes olid TundraSpunki (tegelt täitsa korralik folk-punk-misiganes-rokk bänd) pärast kohale tulnud. Mul oli tunne, et minu esinemisajaks (esialgu määratud 1:30 peale) nad tõmbavad jeehat. Nii oligi. Saal oli veerand kolmeks ikka üsna tühi. Ahto jt juba pärisid, et kas ma ikka tahan teha ses olukorras. Otsustasin, et mängin ära, kui mul juba pillid püsti on. At this point, see kontsert oli selgelt võtmas avaliku peaproovi ilme. On with the show!
Tegin mõned lauluga numbrid, paar veel avaldamata pala, siis need tekstiga lood "Civilisation" EP pealt. Siis äratasin ellu "Tomato Reality" Formationsi netikogumikult ja linkisin selle kokku katkenditega tummfilmikontserdilt.
Tegelt oli selle avaliku ja makstud proovitegemise kuulajate aplaus nii entusiastlik, et tundus kohati, nagu oleks mingi 30 inimest, mitte alla kümne, nagu tegelikult oli. Nägin, et saali tuli instrumentaalmuusika portsjonis üks neiu, kes hakkas tantsima. Selle üle oli hea meel. Lõpetasin esinemise ära ja mulle öeldi: "Tee üks lugu veel!". Otsustasin teha "Printsess & Page'i".
Nii et publiku mõttes niru tulemus nii esinejale, kui ka korraldajale (sest üritus tõi kahjumit). Kuid positiivsed indikaatorid on ikkagi a) tantsiv neiu b) entusiastlik aplaus c) lisaloo palve ja d) üks tüüp tuleb minu juurde ja embab, kiidab, et väga hea muusika jne.
Täna sõitsin Tallinnasse. Mul on hea meel tõdeda, et see aasta pole ma nii meeletult pidanud rahmeldama, kui 2a tagasi. Tempo on olnud pidev, aga mõistlik. Sebisin kõigepealt auto kuhugi parklasse, proovisin Nordic Hotel Forumist passid-käepaelad ära sebida. Edutult. Okei, moving on, järgmine peatus Solaris, kus Apollo raamatupoes oli väike etteaste ette nähtud. Olin tellinud digitaalse klaveri esinemise jaoks ja võtsin kaasa ka luuperi, klarneti ja paar juhet, et teha natuke teistmoodi versioon "Tsivilisatsioonist".
Soundcheck oli okei, sain asjad sellise stripped-down setupiga kiiresti tehtud. Siis läksin lavale ja märkasin kohale, et Nord Stage pilliga, mis mulle oli määratud, oli midagi nihu. Mitte nihu, aga ses mõttes setting, mida ma ei osanud ära võtta. Klaveri saund oli splititud elektriklaveri ja klaverisaundi vahepeal. Mul ei õnnestunud kuidagi saada ühtset klaverisaundi, nii et enamasti tagusin mingit Wurly tüüpi saundi, mingi nupuvajutusega sain vaid täiesti elektrilise klaverisaundi.
Minul oli ilgelt ebamugav olla tegelt. Idee teha trubaduurilik stripped-down set on hea, aga teostus jäi äbarikuks. "Tsivilisatsioon" oli enamvähem. Siin sain elektriklaver-naturaalklaver saundide splitti enda kasuks keerata. Ja lõpus puhusin klarnat. Moral of the story: mängi ainult pillidega, mida sa läbilõhki tunned!
Vaatasin Galvanic Elephantsi esinemist ka. Päris huvitav oli, kuidas bändi bassimees laivis mängis hoopis sünt-bassi. Tal oli Waldorf Blofeldi klahvpillivariant (ja temalt ostsin Blofeldi rackmounti, kuni ma otsustasin Prophet 08 jaoks rahakogumise eesmärgil kasutada võimalust pill maha müüa), ent ta kontrollis sellega Dark Energy sündisaunde. Mulle ilgelt meeldis see analoog-bassi saund. Laulud olid ka kuidagi huvitavamad, kui eelmine kord Junior Boysi soojendamas. Tundub, et bänd areneb.
Järgmine kord postitan oma World Clinic Showcase'i esinemisest.
No comments:
Post a Comment