Kas eestlased on vaimult orjarahvas?

Tihti on eestlaste mentaliteeti peetud liiga orjameelseks. Justkui oleks kõik see võõrvõimu orjamine olnud nii jube, et oleks meist teinud eriliselt orjameelse rahva. Aga samas ei tea, kas eestlased ikka kannatasid kõige rohkem orjuse all. Seda ühelt poolt. Teisalt, olles väikest viisi psühholoogiahuviline nagu ma olen, leian ma, et eestlaste konservatiivsus ja vaenulikkus igasuguse teistest erinemise suhtes tuleneb kahest probleemist: õpitud abituse sündroom ja krabimentaliteet. Võõrvõimu rõhumine paratamatult juurutab pimedat kuuletumist autoriteetidele, sest usutakse tõemeeli, et midagi ei ole võimalik teha tugevate rõhujate vastu. Eesti rahvas pole veel jõudnud üle saada sisseharjutatud kalduvustest lõmitada. Krabimentaliteet sisuliselt tähendab, et kui ise olen sitas seisus, siis pead ka sina sitas seisus olema! Et kui me ise oleme murtud konformistid, siis me murrame ka igasuguste julgete mässajate vaimu! Siit pinnalt tulenevad ka probleemid nagu usufundamentalism, natsionalism jm ideoloogiline vaenumeelsus. Me ihkame kõva korda, sest me ise tunnetame endiselt ahelate raskust ja ei taha näha teisi ahelatest vabadena. Varem või hiljem tuleb niikuinii oma kollektiivsest ebakindlusest üle saada. Vastasel juhul jääbki tõeliselt vaba ühiskond ilusaks unistuseks.