Tuesday, October 6, 2009

Miks negatiivsed kommentaarid on mõttetud

Algselt plaanisin alljärgneva teksti kirjutada I2 blogisse, aga otsustasin, et teen tast stand-alone sissekande enda blogis.

Mis mõtet on üldse halvustavate kommentaaride kirjutamisel? Minu isiklik vaatevinkel on selline, et kui mina tahaks kedagi kritiseerida, siis ma parem karvustan teda oma blogis. Minule on teiste blogide kommentaariumites järjepidev sapipritsimine võõras. See, et sa kellegi blogis kogu aeg iga jumala päev blogijat karvustamas käid ei näita midagi muud, kui et sul on mingi imelik obsessioon blogija suhtes. Ja ilmselt mingid seesmised lahendamata pinged.

Vaiko Eplik ütles mulle kord, et tema keeldub Inno ja Irja kohta mingitki arvamust avaldamast, kuna talle tundus, et Inno ja Irja vägisi soovivad, et neist midagi arvatakse. Ma soovin, et rohkem eestlasi, kes ennast Tähismaade vastu meelestanud on, jälgiks tema eeskuju. Mulle ka ei meeldi näiteks Hundioru Nirti, aga ma ei näe mingit mõtet raisata oma energiat tema blogi lugemisele, rääkimata tema kommentaariumi pommitamisest. Las ta sisiseb-susiseb kui tahab. Samamoodi ei pillu ma ka Delfis kommentaare, et Reform sakib vms. Ja ses suhtes üleüldse on väga palju mõttetut tühja auru teema üle, et kas anonüümsete kommide keelamine ohustab sõnavabadust. Sitta ta ohustab. Aga kui nõuda blogide kinnipanemist või saata kallale Andmekaitseinspektsioon, vot siis me räägime, et kas sõnavabadus on illusioon või reaalsus.

Eelistan blogijat kommentaatorile sel lihtsal põhjusel, et netikommentaariumid soosivad kehval tasemel kirjutamist. Blogi pidades sa pead teenima välja oma publiku, kirjutades hästi. See-eest foorumid tõmbavad ligi igavaid ja kurje kuivikuid, kes ei suudaks oma lugejaskonda kuidagi endale teenida. Või siis neid, kes ei julgeks oma nime all arvamust avaldada.

18 comments:

Margus Revisoo said...

Konkreetselt Inno ja Irja blogi puhul pole anonüümne "pasarahe" kommentaariumis seotud mitte sellest, et kommenteerijad oleksid kuidagi obsessed (samas, mõni kindlasti on), vaid käiku on läinud "avaliku tualeti fenomen."

See on sama miks poisikesed naistesauna akende all passivad (võrdlus on muidugi ülekantud tähenduses, ma ei teagi et enam naistesaunu kuskil oleks) või külastajad avaliku WC seinale sündsusetusi kirjutavad, kuigi ise on võibolla täiesti ontlikud inimesed.

Ühesõnaga, probleem ei seisne mitte rikkujas, vaid rikkujat ümbritsevas keskkonnas. Inno ja Irja on omalt poolt teinud kõik, et enda blogi selliseks avalikuks tualetiks muuta.

Seda kõike on mõjutanud ülim avameelsus, piiride puudumine, pikad kirjeldavad jutud muuhulgas väljaheidetest ja sellega seonduvast, üldine anonüümsus - külastajale on loodud sellest blogist täpselt avaliku tualeti kuvand.

Ja külastaja käitubki vastavalt. Vaatab et siin on juba sada kritseldust ees, koha omanike kritseldustega eesotsas - ma teen ka ühe, niikuinii hetkel midagi targemat teha pole.

Margus Revisoo said...

Inno ja Irja võiksid ju väga kergelt kogu selle kahtlase elemendi eemaldada, võttes kas kommentaarid maha või tehes kompromissina kasvõi nii, nagu siin blogis on, nõudes kommneteerijate registreerimist. Viimasel juhul oleks võimalik loomulikult endiselt saasta kommentaariumisse kühveldada, kuid kuna üks tõke (registreerimine, isegi kui registreeritakse anonüümne konto) on ees, on olud muutunud - kuigi ikka veel avalik WC, siis mitte enam tänaval asuv, vaid kohviku WC ja seal nagu väga ei sobiks seinale sodida (kuigi mõned seda ikka veel teeks).

Paraku aga pean täielikult nõustuma Vaiko Epliku arvamusega, mille järgi tahavad Inno ja Irja iga hinna eest, et nendest midagi arvatakse - vahet pole, et kas halba või head, peaasi et arvataks.

Kui Inno ja Irja üritavad kommentaare kuidagi modereerida, siis avaneb jälle Kääbus Nina peegelblogi ning pasaloopijad kolivad sinna ümber ega arva Inno ja Irja blogis enam midagi. Inno ja Irja on selles suhtes veidi nagu Kääbus Nina pantvangid - nad peavad käima mingit välist rada pidi (Kääbus Nina sunnib neid kommentaariumi avalikuna hoidma) ja kui üritavad sellest rajast kõrvale astuda (kommentaariumi piirata), rakenduvad sanktsioonid (peegelblogi avamine). Nende jaoks on lugejate arvamuse olemasolu niivõrd tähtis küsimus, et alluvad vastuvaidlematult santaažile ja unustavad sellega kõik oma põhimõtted.

Margus Revisoo said...

Ja pika jutu lõpetuseks - ma olin Inno ja Irja blogi algusaegadel nende väga suur fänn. Kõik see mis nad kirjutasid - oma teisepoole ning eelkõige iseenda leidmisest, võltselu jätmisest, raskuste üheskoos ületamisest, õnnelik olemisest ja sellega ka kõigile teistele lootust ja innustust jagades, tundus niivõrd ainuõige, et teisiti ei saanudki olla.

Paraku aga saabus aja jooksul argipäev ka sellesse peresse ning kui nad omavahel saavad ehk endiselt hästi läbi, siis kõrvalseisjatele ei paku nad enam ammu midagi positiivset.

Endistest ideaalidest on saanud tühikargamine suurema tähelepanu nimel tuule puhutud suunas. Endistest liitlastest on saanud vaenlased ja vaenlaste vaenlastest liitlased. Ma isegi jälgin nende blogi üha vähem ja vähem, kõik see seal toimuv on mulle talumiseks liiga suureks koormaks.

Erkki said...

Päris sisukas kommentaar, tänud. Juba kartsingi et saan sõimata. :) Mul on hea meel lugeda tarku ja hästi kirjutatud arvamusi, isegi kui ma pole just nõus.

Margus Revisoo said...

Muide, miks sulle Hundioru Nirti ei meeldi? Kas seetõttu, et lugesid tema blogi ja leidsid et tema poolt kirjutatu on väiklane ning tattipritsiv? Või hoopis sellepärast, et Inno ja Irja avaldasid tema kohta negatiivset arvamust ning Nirti tembeldati vahepeal iga negatiivse sisuga anonüümse kommentaari autoriks?

Täpselt samamoodi käituvad ju need "fuih, mina küll Inno ja Irja blogi ei loe, nad kirjutavad seal ainult rusika tagumikku toppmisest" tüüpi kommenteerijad. Ja tõenäoliselt on neil õigus - nad ei loegi. Ainult et nende kuvand Inno ja Irja blogist ja seega Innost ja Irjast kui inimestest on totaalselt vale - rusika tagumikku toppimisest oli blogis paremal juhul juttu ehk 4 aastat tagasi ja sedagi hoopis teises võtmes kui see "fuih" inimene enda jaoks järeldanud on.

Ühesõnaga, siin ma astuksin Nirti kaitseks välja. Minu arvates ei saa talle küll midagi muud süüks panna kui oma lähedastest hoolimist ja nende eest välja astumist, kui neile liiga tehti. Olgem ausad, Inno ja irja lahmisid vahepeal ikka päris suvalistes suundades ja nii mõnedki täiesti süütud kannatajad said üsna valusasti pihta.

Sest see kui keegi ongi kunagi mingi vea teinud, ei tähenda et talle tuleks nüüd seda eluaeg nina alla hõõruda - eriti kui ta on sellest juba ammu õppust võtnud.

Erkki said...

Mulle on vastumeelne grupimõtlemine kui selline. Olgu Tähismaade arvamusavaldused kui krõbedad tahes, neil on tihti mõtteid, mida ma kelleltki teiselt just naljalt ei loe. Ja ma olen ka nõus Irja seisukohaga, et sinu vaenlane pole see, kes mõtleb teisiti, vaid see, kes käseb sul mõelda nii nagu tema.

Suur osa Delfi netikommentaatoritest ning ka blogijatest a la Nirti käituvad just niimoodi. Peldikuseinal ja Nirti blogis olen näinud hämmastavalt kõrget grupimõtlemise taset. Sisuliselt, igaüks kes Tähismaasid pooldab, ei ole "normaalne inimene". Vaid mingi "vaimuhaige", "alaarenenud" või "kliiniline juhtum". Ühte blogijat nimega Infopartisan ähvardati kord sedasi:

"Muide, sulle hoiatuseks, et eile kerkis su nimi üles ühes jutukas, kus räägiti I&I asjast. Kas oled nende toetaja? Soovitav on hoida madalat profiili, muidu võidakse sullegi turja karata,"

Otse loomulikult laimati ka mind pooldavate kommentaaride eest. Nirti paljastas end minu silmis inimesena, kes peab vaenlase sõpru ka a priori vaenlasteks. Kaotasin igasuguse respekti tema suhtes. Seega ma ei saa tõsiselt võtta argumenti, et I2 blogi on laimumasin, kui selle taga olev inimene on ise valmis I2 poolehoidjaid laimama. Kärmas võib oma võimutruule üllitisele panna pealkirjaks "Kes peatab Tähismaade laimumasina"? Mina küsiks, et kes peatab netis (ja ühiskonnas üldse) leviva lämmatava grupimõtlemise?

Erkki said...

Samas ma pean tunnistama, et minu arvamus Nirtist (ja kindlasti tema oma minust) põhineb üksnes internetis leiduval. Kes teab, mis inimene see Nirti laivis on, äkki ta pole sisimas paha inimene ja pole iialgi välistatud et me võiks omavahel ära leppida. Inno ja Irja ise leppisid ka ära Andmekaitseinspektoritega, kes eeldatavasti ülbitsesid oma reidi ajal Tähismaade kodus nii et vähe pole. Üllataval kombel isegi Irja lausus viimati meili teel Nirti kohta häid sõnu. Nii et mingi lootus alati on. Samas, lootusi üle hellitada pole kunagi mõtet. Ma pean ise veenduma selles, et kas see praegune vastasseis on tingutud arusaamatusest või ühildumata egode ja ilmavaadete hõõrumisest.

Ma ütleks veel seda ka, et ma vahel isegi mõistan neid inimesi, kes usuvad et Tähismaad on teistele liiga teinud. Eks isegi olen kahelnud nende taktikate moraalsuses. Aga ometigi on mul raske nende vastaste seisukohti omaks võtta, sest nad vägisi nõuavad et ma neid omaks võtan. Kiusust ühesõnaga. Mulle on igasugune kiusamine vastumeelne. Jälestan survet mõelda nii nagu teised. Inno ja Irja ei käse kunagi mõelda nii nagu nemad ja see on juba suur pluss.

Margus Revisoo said...

Selle viimasega ma olen täiesti nõus. 100%

Hundioru Nirti said...

Esiteks tahan ma selle selgeks teha, et endastmõistetavalt olen ma "laivis" veel paham inimene kui blogiomanik praegu arvab, nii et ei maksa siin mingeid lootuseid hellitada. Täiesti raisus inimene olen (:

No vaata, mina alustasin oma "kampaaniat" omal ajal selleks, et I2 saaks lihtsalt maitse suhu sellest, et mis tunne see siis täpselt on, kui keegi kuskil väheke ilgub, nuusib ringi, postitab mingeid ebameeldivaid pilte jne. Ma ei teinud midagi ebaseaduslikku, lihtsalt koondasin veidi siit-sealt avalikest andmebaasidest saadud fakte ja postitasin mõned kirjad, mis ma sain. Ühesõnaga I2 enda tegevuse lahjendatud ja leebem variant.

Neile ei meeldinud see teps mitte. Huvitav, miks küll? Kas sina, Erki, oskad ehk arvata, et miks see neile ei meeldinud? Kuigi nad ise tegid absoluutselt kõike sedasama ja veel rohkemgi? Minu jutul olid vähemalt käegakatsutavad tõendid...

Võib-olla nad õppisid sellest pisut, võib-olla jõudis mingil muul moel mõistus pähe tagasi, aga nüüd nad tegelevad võrdlemisi ebahuvitava keskerakonna-joone ajamisega ja ei jookse enam pahatahtlikkusest nõretades amokki üle pooltõdede, lausvalede ja inimeste eraelude.

Selle vastu pole ei mul ega kellelgi midagi. See on nende isiklik valik, ei puuduta kuidagi nö. "süütuid kõrvalseisjaid" jne.

Sinu puhul teebki mind kurvaks see, et sa oled pealtnäha mõtlev inimene, aga selle peale ei tule, et I2 tegi oma tegevusega väga paljudele täiesti süütutele inimestele väga palju haiget ja see ongi nende maine täiesti lõplikult ära pasandanud. Ja neile pidev hosianna laulmine näitab, et sa pooldad väga nende mõtteviisi - haiget teha, solvata, mõnitada, halvustada, fakte kontrollimata lahmida. Haiget teha nad ju oskavad, eriti Irja oma salakavalate vihjete ja terava keelega.

Ja kui nad poliitikast ära tüdinevad või seal kuidagi vastu näppe saavad, siis nad hakkavad ehk uuesti inimesi narkomaanideks, litsideks, kurjategijateks, altkäemaksuvõtjateks, pervertideks, inetuteks paksmagudest jne kutsuma. Mine sa tea. Nad on seda juba kord teinud.

Sellepärast keegi neid enam ei usaldagi.

See kahe lembelinnu ühe armastuse lugu on neil muidugi armas ning kadedusttekitav ja väga paljudele nende/Irja seisukohtadele võin ma vabalt sekundeerida (ja ma pole sellest kunagi saladust teinud, eks), aga lõppkokkuvõttes ei taha keegi süüa torti, mille ühe nurga peal on suur haisev koerajunn. Mis sest, et teised kolm nurka on tordil puhtad...

Igaks juhuks mainin, et ühtegi anonüümset kommentaari mina ikka reeglina ei postita, ikka märgin ära, et mina. Isegi, kui sisse logida ei viitsi.

Erkki said...

"Sinu puhul teebki mind kurvaks see, et sa oled pealtnäha mõtlev inimene, aga selle peale ei tule, et I2 tegi oma tegevusega väga paljudele täiesti süütutele inimestele väga palju haiget ja see ongi nende maine täiesti lõplikult ära pasandanud. Ja neile pidev hosianna laulmine näitab, et sa pooldad väga nende mõtteviisi - haiget teha, solvata, mõnitada, halvustada, fakte kontrollimata lahmida. Haiget teha nad ju oskavad, eriti Irja oma salakavalate vihjete ja terava keelega."

Ei nõustu eriti selle seisukohaga. Esiteks peitub su steitmendis eeldus, et kõik, keda I2 oma blogis rünnanud on, on süütud ohvrid. Võibolla osad saidki ilmaasjata karvustada, kes teab. Kuid üldjuhul, niikaua kui peavoolumeedia käitub veel hullemini ja kui netipööbel endiselt nõuab I2 pooldajate virtuaalset lintšimist, senikaua ma tolereerin I2 ekstsesse.

Üht ütleks siiski veel: I2 on alati pooldanud seda, et inimesed avameelselt oma muredest räägiksid, et nad midagi ei varjaks. Varjamine ja salatsemine on see, mida I2 ei tolereeri. Enamik inimesi käitub vastupidiselt. Miks muidu sai Inno Tähismaa prostitutsiooniartikkel 2006 aastal nii vaenuliku vastuvõtu osaliseks? Või miks Signe Pohlak ühtäkki lõpetas oma pereprobleemidest rääkimise? Või miks on nii palju vägivalda ja kiusamist koolis? Sest me oleme õppinud, et targem on kõik salajas hoida, muidu läheb kehvasti. Aga mis hinda me peame selle eest maksma, kui me oma mainet tõest tähtsamaks peame?

Ravid said...

Irja ja Innol ei ole olnud lihtne elu..võib öelda et nad pole saanud piisavalt tunnustust...sellepärast nad ongi sellised nagu nad on.

sellepärast on erkki hõbe ka selline nagu ta on..pole lihtalt saanud piisavalt tunnustust muusikuna...ega saa ka vist..enam.

Margus Revisoo said...

Mina ei usu, et Erkil muusikuna tunnustusest puudu oleks - ilmselgelt on ta valinud sellise tee, kus massidele meeldimist ei saagi olla, aga siit blogist kumab välja, et Vaiko Eplikule, kes tundub olevat omamoodi eeskujuks, meeldib Erki muusika küll ja see on igatahes üsnagi suur tunnustus.

Kui aga tulla tagasi Tähismaade küsimuse juurde - "I2 on alati pooldanud seda, et inimesed avameelselt oma muredest räägiksid, et nad midagi ei varjaks," siis minul on oma vastuargument, miks ma ALATI, sealhulgas siinsamas blogis kasutan Inno ja Irja teemal sõna võttes pseudonüümi, kuigi kõikidel muudel juhtudel (heas või halvas) võtan sõna oma pärisnime alt.

Nimelt millalgi ammu kui Inno ja Irja olid tõusnud tähelepanu-taevasse avaldades Ingridi kunagisi personaalkirju Innole, sinnsamasse kamaluga kirjeldusi igasugustest voolustest jne, siis ma julgesin oma nime alt ühes kommentaaris mainida (kusjuures täiesti viisakalt, lahmimine mulle ei sobi), et see läheb juba üle piiri. "Tänutäheks" figureerisin pikka aega erinevates "tõestes" nimekirjades nagu too milles kord oli Vaiko Eplik.

Ja vaadates viise kuidas oleks võimalik Tähismaade non grata nimekirjadest maha saada, siis väga palju võimalusi ei ole. Näiteks Ilmar Raagi endine viibimine ka samades listides, kuigi Ilmar Raag põhjendas täitsa kenasti oma seisukohti, mille peale Irja ütles, et jajah, nad nüüd saavad aru ja on nõus ja austavad igati Ilmari seisukohti. Nädala pärast oli järgmises listis Ilmar Raag jälle sees. Nii, et minu seisukoht on parem to stay low ja avaldada arvamust ainult anonüümselt, erinev käitumine võib tuua liiga palju komplikatsioone - ma ei taha, et kandideerides kuskile tööle leitakse Google otsingu abil minust igasugust laimu. Esmamuljet on raske muuta, isegi kui lugeja saabki aru, et see on puhas jama.

Erkki said...

Ma olen juba leppinud sellega, et ma ei pruugi kuulsaks saada. Ja tõtt-öelda, ma ei tea kas ma suudakski adekvaatselt kuulsusega toime tulla, kui see peakski mulle sülle sadama lambist. Siiski usun, et muusikat tehes võib kohtuda uute ja huvitavatega inimestega ja ma olen tihti leidnud, et näiteks klaveri harjutamine võib olla rahustav, nii et jätkan muusika tegemist, isegi kui ma mängingi eluaeg vaid kümnele inimesele saalis. Nii et minu pärast ei tasu ei Nirtil ega Ravidil kurvastada, põhjust olla rõõmus on alati, kui sa usud endasse. :) Vaiko Eplik muide kiidab pea kõiki Eesti alternatiivikuid, nii et mis mina nii väga eriline olengi. :)

Ma olen aru saanud, et Tähismaad kritiseerivad enamasti mitte süütuid kõrvalseisjaid, vaid korrumpeerunud poliitikuid, võimu perset lakkuvaid ajakirjanikke, abielurikkujaid, suhtevägivaldureid, kaposnikuid, juhme ametnikke, ebakompetentseid juurategelasi ja teisi patuseid. Võibolla nad lähvad liiale oma märklaudadele pattude omistamisega, aga mulle tundub, et Tähismaadel on äärmiselt ranged standardid aususe osas nii endale kui ka teistele. Ja nad on tundlikud, igasugune viide nõrgematele haiget tegemisest ajab nad tagajalgadele, sellest ka nii innukas Liis Haaveli, Kadri Kiila ja Saul-Grossi kaitsmine. Ja nende tegelaste oponentide tümitamine. Inno ja Irja armastavad kaitsta ebapopulaarseid ja rünnata populaarseid. Iseasi, miks teatud subjekt on oma (eba)populaarsuse taseme saavutanud.

Tegelikult ma usun, et Inno ja Irja on oma loomult temperamentaalsed. Nad on kõrge erutuslävega ekstravertsed isikud, kellel pole mingi probleem ütelda välja oma arvamus, kui tahes potentsiaalselt terav või solvav. Põhjus, miks neil on nii palju julgust purustada lubatu ja keelatu vahelisi piire, on see, et neil on üksvahe psühho-emotsionaalset kapatsiteeti selleks. Enamik inimesi ei julgeks nii kaugele minna, sest nende psühhoemotsionaalne seisund on teistsugune, rohkem inhibitoorsem, mis paneb nad rohkem kartma avaliku arvamuse ja oma maine pärast. Innot ja Irjat tõesti ei huvita nende maine ja ma usun, et nende temperament võimaldab neile seda. Ise kahjuks olen kriitika suhtes tundlikum, kuid sarnaselt Tähismaadele olen ma intellektuaalsel tasandil mõistnud, kui mõttetu on püüda teistele meeldida. Kui ühe inimese temperament teeb tast põõrase sõduri ja teise temperament temast vagura talle, kes on kriitika suhtes ülitundlik, siis kas tasub ikka olla rangelt hukkamõistev nende osas, kellele loodus on andnud piisavalt psühho-emotsionaalset kapatsiteeti olla võitleja? Või vastupidi, irvitada tundlike üle kui "tossikeste" üle. Enamvähem sama teooria saatsin hiljuti ka Irjale meili peale. Sest ma olen nõus, et ta läheb kapihomode sõimamisega liiale. Sest äkki kapihomod on lihtsalt inhibitoorsema temperamendiga, kui Irja?

Margus Revisoo said...

Kui ma muidu olen nõus, siis selle osaga, et Innol ja Irjal oleks äärmiselt ranged standardid tõe ja avalikustamise osas, siis sellega ma eriti pole - ja tõestuseks hiljutine Kääbus Nina juhtum, kus Inno ja irja lõpetasid Kääbus Ninale kirjutamise, kui said aru, et Kääbus Nina paneb need kirjad oma veebilehele üles.

Kui neil oleks tõepoolest ükskõik oma mainest jms ja ajaksid vaid tõde taga, siis poleks korda läinud ei see, et Kääbus Nina sait üldse olemas on (kuigi Virgo kruve väidab, et selle saidi taga olid Inno ja Irja ise, mina seda ei usu) ega see, et Kääbus Nina seal Inno ja Irja kirju avaldab.

Tegelikkuses oli aga nii, et esiteks lõpetasid Tähismaad Kääbus Ninaga igasguse suhtluse, kui tuli välja et see suhtlus on avalik; teiseks kurdeti, et Kääbus Nina on varas, kuna taasavaldab Inno ja Irja loomingut - kuid info jagamine on ainult Tähismaade ainuõigus ja kolmadaks - Kääbus Nina survel taastati alguses registreeritud kasutajate kommentaarivõimulus ja veidi hiljem anonüümsed kommentaarid, kuigi Irja oli just nädal tagasi kirjutanud kommentaaride kaotamise kohta "Palju kuivem ja puhtam tunne. Koos kommentaaridega on blogi nagu lampkast, kus igasugu sitt pikka aega seisab ja haiseb. Võib öelda, et kohvik sai lõpuks kanalisatsiooni. Heitveed on nüüd ilusti minema juhitud. Kas pole tore?!". Nii palju siis põhimõtetest.

Erkki said...

Ei hakka seda kommenteerima. Irja versioon on, et ilma anonüümse sõimuta on blogimine ikkagi igav. Kunagi ei või tegelt lõpuni teada, kelle versioon ikkagi see kõige õigem on. Samamoodi ei usu ma ka pimesi, et Keskerakond on kurjast. Sest kas nende patud on ikka räigemad kui Refika omad? Või on Refikal parem PR tiim?

Margus Revisoo said...

On selline ütlus "loll, kes vabandust ei leia." Kommenteerimine taastati praktiliselt kohe peale Kääbus Nina poolset survet, kuigi seniajani (juba pikemat aega tegelikult) oli juttu sellest, et kommentaarid (eriti just anonüümsed) on ajast ja arust ning neil puudub tulevik. Seega mina leian, et antud tegevus (kommentaaride taaslubamine) oli oma põhimõtete hülgamine - ükskõik mida vabanduseks toodi.

Erkki said...

Mingis mõttes olen isegi nõus, et I+I ei kipu teinekord olema eriti järjekindlad. Et nad võivad tihti oma meelt muuta. Mis on kindlasti frustreeriv. Kuid mis seal ikka, ma ei nõuagi, et see blogi oleks miski eriline moraalsuse etalon. Peaasi mis mulle loeb, on see et minu jaoks isiklikult on olnud Inno ja Irja ühed huvitavamad sõbrad keda ma tunnen. Irjaga pean siiani intellektuaalselt stimuleerivaid meilivestlusi. Ta on sisimas hea ja tark, isegi lapsemeelselt naiivne naisterahvas. Ja sellega lõpetan nüüd teema kommenteerimise. Mul pole enam midagi uut öelda.

Margus Revisoo said...

Sinu vaadetel pole mitte midagi viga - oma jutuga ma tahtsin lihtsalt veidi valgust heita ka nn. teisele poolele, sellele kellele Inno ja Irja just kõige sümpaatsemad pole.

Sul on täielik õigus Irjat avalikult kiita - eriti arvestades, et ilmselgelt on sul temaga rohkem kokkupuudet olnud, kui teistel sõna sekka ütlejatel ja omad seega paremat ülevaadet. Küll aga on tekitanud minus imestust Nirtit a priori halvaks ja susisevaks pidamine ning ka selle avalik kuulutamine, kui sa teda ju absoluutselt ei tunnegi.

Ma saaks aru, kui te oleksite vanad tuttavad ja Nirti oleks su rahakoti ära varastanud või midagi sellist, aga hetkel ma tundsin küll, et oleks vaja antud teemat natuke tõstatada. Nirti blogis oli küll sinust kunagi juttu, aga ma ei mäleta et Nirti oleks sinust rääkinud - seda tegid eelkõige kommentaatorid ja tõenäoliselt veel needsamad, kes Inno ja Irja blogiski virtuaalset sõimu toodavad.