Thursday, March 25, 2010

Mida teha võlgadega, mida tagasi maksta ei suudeta

Tänases Eesti ühiskonnas on kohutavalt palju neid masu ohvreid, kes võtsid buumiaegadel laenu ja keda nüüd ähvardab väljatõstmine oma elupaigast. Iga lugu on omamoodi südantlõhestav. Sest lihtsalt kurb on lugeda, kuidas süsteem üksikisiku(d) endasse neelab. Pangad ikka nõuavad raha sisse, sest see on enesestmõistetav, et võlg on võõra oma ja et võlg tuleb tagasi maksta ja et agressiivne liigkasuvõtmine on enesestmõistetav osa kaasaja majandusest. Ometigi on palju neid, kes ei suuda sellele süsteemile rahapuuduse tõttu üldse kuuletuda ja nende arv kasvab. Mis oleks lahendus?

Parim lahendus oleks muidugi, kui meie tsivilisatsioon tooks tagasi selle vana traditsiooni, kus võlad lihtsalt tühistatakse ja maa antakse tagasi farmeritele. See nn. "juubelitraditsioon" kehtis paljudes iidsetes tsivilisatsioonides, kuni Rooma impeeriumini välja. Tänapäeva tsivilisatsiooni suur miinus on see, et me usume mingisse müstilisse pidevasse majanduslikku progressi ja et rikkust saab kogu aeg suurendada ja kontsentreerida. Aga rikkuse kontsentratsioon ei saa igavesti kesta, sest lõhe rikaste ja vaeste vahel ähvardab varem või hiljem sotsiaalse struktuuri laiali rebida.

Kõlab tänapäeva kõrvadele radikaalne idee, aga vanasti oli see üsna konservatiivne tava. Isegi Piiblis mõistetakse hukka liigkasuvõtmine ja nõutakse, et rikkust jaotataks sedasi, et ka puudust kannatajatele saaks midagi. Ses suhtes on kummaline näha, et on neid, kes kummardavad Piibli suunas, et õigustada oma homoviha, aga keda üldse ei koti seal samas pühas raamatus leiduv hukkamõist rikkuste piiramatu kuhjamise pihta. Igatahes vanasti oli võlgade tühistamine tähtis sotsiaalne tasakaalustusmehhanism. Ja tasakaalustavat mehhanismi oleks ohjeldamatu rikkuse kontsentratsiooni vastu ju vaja. Vastasel juhul saab sellele piduri panna üksnes ühiskonna kollaps.

Aga nagu nii mõnigi hea idee, on see juubelitraditsiooni taaselustamine tänapäeva easier said than done.

4 comments:

Ti:a said...

ütleme, et see võetaks kasutusele, mis siis juhtuks.

iga teine võtab omale nööriga kaela laenu ja pärast tõstab käpad süütult üles, et uuups, mina pole süüdi, majandus ja rasked ajad, tühistage mu laen...

ma arvan et lahendus oleks maksetähtaegade paindlik muutus, sest siis saaks nii pank selle, mida laenas ja maksja siiski eluväärtuse. või kuidas seda nimetadagi.

Erkki said...

Nagu ma kirjutasin, tänapäeva vaatevinklist on teatud ideid kerge kritiseerida, aga kui ei ole teadmist, et kuidas see võlgade tühistamise süsteem vanasti töötas, siis kas ikka tasub skandeerida, et ei, see süsteem ei töötaks ja annaks üksnes õigustuse raha lolliksminemiseni laenata? Teine probleem selle kriitikaga on oletus, et inimest tuleb rohkem umbusaldada, kui süsteemi. Et inimene oskab rohkem kuritarvitada süsteemi, kui süsteem kuritarvitada inimest. Ma ei usu sellesse.

Ja olgu mis on, liigkasuvõtmine on endiselt paljude pühakirjade poolt hukka mõistetud. Kas siis saabuks anarhia, kui liigkasuvõtmine (millel terve pangandus põhineb!) keelustataks täielikult?

arni.alandi said...

Täpsustan, et kogu pangandus ei põhine liigkasuvõtmisel. Islami pangandus näiteks ei tunne liigkasuvõtmist, ometigi on seegi süsteem saj-id püsinud & tundub edasigi püsivat.

Erkki said...

Okei, suurem osa pangandusest põhineb liigkasuvõtmisel.