Talbot korraldas endale pika Euroopa tuuri.
Hiljuti postitas doom-duo Talbot trummar Jarmo Nuutre Rada7 foorumis teema Euroopa tuuri organiseerimise võimalikkusest ja oma bändi kogemustest. Tuuri organiseeris Nuutre Myspace’i kaudu, saates ohtralt kirju teistele bändidele ja DIY korraldajatele. Kuupäevad paigas, asus bänd intensiivsele ja rahaliselt kulukale tuurile mõõda mandrit. Kevadel seisab ees teine Euroopa tuur. Tuuritamise kohta esitas küsimusi Erkki Hõbe.
Kust asi alguse sai? Kui hakkasid kirju saatma, kaua võttis aega esimese jaatava vastuseni?
Alguses ma leidsin MySpace'st ühe DIY korraldaja, kelle lehel oli jutt: Kui soovid esineda Viinis, siis kirjuta. Võtsingi ühendust. Sain jaatava vastuse ja nii oligi kirjas 9. mai kontsert Viinis.
Too korraldaja mingi hetk aga soovitas omale tee peale veel mõned esinemised organiseerida, muidu tuleb sõit kallis. Sealt tuligi idee teha tuur.
Konkreetselt peale teistele kirjade saatmist läks aega esimese positiivse vastuseni ehk umbes nädal.
Milliseid õppetunde saite eelmiselt tuurilt, mis edaspidi kasuks tuleksid?
Võimalikult vähe vabu päevi jätta vahele. Need on tüütud ja raha kulub palju. Natuke võib käia vaatamisväärsusi üle vaatamas, aga see ei võta palju aega. Peale seitset esinemispäeva võiks olla üks vaba päev.
Üldiselt tuur avas silmad. Õpetas kannatlikkust. Väga paljudest asjadest on nüüd hoopis laiem arusaam.
Mis on põhilised katsumused, millega tuurile minnes peab arvestama? Mis on seni kõige hullem olukord, millest te olete tuuril välja tulnud?
Põhilisim vast üksteisega läbi saamine, kuid kui seltskonnas hea klapp, siis on juba enamus tööd tehtud. Klubides on tihti ka üsna kummalised tehnikalahendused. Millest tuleb end kuidagi läbi närida.
Kõige hullem olukord oli auto katkiminek. Meie reisibussil läks 12 km enne St. Tropezi üks kütusetoru katki. Kõndisime 30km kuuma päikese all, leidsime töökoja, kust saime enamvähem sobiva toru asenduseks. See aga läks mõned päevad hiljem keset kiirteed hoopis pooleks ja siis sai vana toru lapitud kiirliimi, kõlarijuhtme ja plastvitstega ning see toimis. Lõpuks leidsime ühest romulast uue asendustoru.
Üldiselt arvan samas et lahenduse leiab igale asjale. Tähtis on iseenda vaatenurk. Ega siis ei ole ometi ju nii, et auto katkiminek on elu lõpp. Tuleb tegutseda vastavalt olukorrale.
Uue tuuri eelarve on teil 118 000 kr. Kas üle oma võimete elamine on tuuritamise puhul paratamatus?
Kõrini võlgadesse laskumine ei pruugi olla üldse vajalik, aga selleks peab olema vähemalt valmis. Numbrid ei tohiks takistada minekut. Tuleb teha valik - kas tahad bändiga midagi teha või ei. Tallinnast alustades oli mul umbes 4500 kr pangaarvel ja esimesse kontserdikohta jõudes (Saksamaal) oli sest juba kolmveerand kütuse nahka läinud. Edasi elasime kontsertide eest (keskmiselt ca 40 eurot) ja plaadi- ning särgimüügist saadud rahadega. Ei pea sadu tuhandeid kokku ajama, saab hakkama mõnekümne tuhandega. Kindlasti saab veelgi odavamalt.
Kas usud, et kunagi võiks teil tuuri tulud ja kulud hakata tasakaalustuma?
Kui endal isu otsa ei lõppe, siis võib jõuda kaugele. Kuid mõned aastad tuleb veel kõvasti tööd teha.
Välismaal tundmatuid bände heidutab pea tühjadele saalidele esinemine. Kõige väikseim publik oli teil 10 inimest. Aga kõige suurem?
Umbes 90-100 inimest, Helsinkis. Keskmine oli umbes 40-50. Samas, isegi kümnele inimesele mängides sinu bänd juba vähemalt 10 inimese võrra enam nii tundmatu ei ole. Ja word-of-mouth on siiski kõige parem reklaam endiselt. Kui sa end kuskil ei näita, siis on üsna keeruline tundmatust tuntuseks muuta.
Keda olete seni soojendanud tuuril? Keda neist pead oma lemmikuteks?
Tuntumatest nimedest näiteks Sabot ja Truckfighters. Enda isiklikeks lemmikuteks olid aga Viscera (Itaalia) ja Five Seconds To Leave (Tšehhi). Viimastega muide mängime pea ka Eestis tuuri hakul.
Millistes teie jaoks uutes maades tänavu tuuritate?
Tänavu on meie jaoks uuteks kohtadeks Holland, Inglismaa, Sloveenia, Rumeenia, Venemaa, Poola, Austria. Kuid nimekiri pole veel lõplik, loodame paar kohta veel ikka juurde saada.
Kust asi alguse sai? Kui hakkasid kirju saatma, kaua võttis aega esimese jaatava vastuseni?
Alguses ma leidsin MySpace'st ühe DIY korraldaja, kelle lehel oli jutt: Kui soovid esineda Viinis, siis kirjuta. Võtsingi ühendust. Sain jaatava vastuse ja nii oligi kirjas 9. mai kontsert Viinis.
Too korraldaja mingi hetk aga soovitas omale tee peale veel mõned esinemised organiseerida, muidu tuleb sõit kallis. Sealt tuligi idee teha tuur.
Konkreetselt peale teistele kirjade saatmist läks aega esimese positiivse vastuseni ehk umbes nädal.
Milliseid õppetunde saite eelmiselt tuurilt, mis edaspidi kasuks tuleksid?
Võimalikult vähe vabu päevi jätta vahele. Need on tüütud ja raha kulub palju. Natuke võib käia vaatamisväärsusi üle vaatamas, aga see ei võta palju aega. Peale seitset esinemispäeva võiks olla üks vaba päev.
Üldiselt tuur avas silmad. Õpetas kannatlikkust. Väga paljudest asjadest on nüüd hoopis laiem arusaam.
Mis on põhilised katsumused, millega tuurile minnes peab arvestama? Mis on seni kõige hullem olukord, millest te olete tuuril välja tulnud?
Põhilisim vast üksteisega läbi saamine, kuid kui seltskonnas hea klapp, siis on juba enamus tööd tehtud. Klubides on tihti ka üsna kummalised tehnikalahendused. Millest tuleb end kuidagi läbi närida.
Kõige hullem olukord oli auto katkiminek. Meie reisibussil läks 12 km enne St. Tropezi üks kütusetoru katki. Kõndisime 30km kuuma päikese all, leidsime töökoja, kust saime enamvähem sobiva toru asenduseks. See aga läks mõned päevad hiljem keset kiirteed hoopis pooleks ja siis sai vana toru lapitud kiirliimi, kõlarijuhtme ja plastvitstega ning see toimis. Lõpuks leidsime ühest romulast uue asendustoru.
Üldiselt arvan samas et lahenduse leiab igale asjale. Tähtis on iseenda vaatenurk. Ega siis ei ole ometi ju nii, et auto katkiminek on elu lõpp. Tuleb tegutseda vastavalt olukorrale.
Uue tuuri eelarve on teil 118 000 kr. Kas üle oma võimete elamine on tuuritamise puhul paratamatus?
Kõrini võlgadesse laskumine ei pruugi olla üldse vajalik, aga selleks peab olema vähemalt valmis. Numbrid ei tohiks takistada minekut. Tuleb teha valik - kas tahad bändiga midagi teha või ei. Tallinnast alustades oli mul umbes 4500 kr pangaarvel ja esimesse kontserdikohta jõudes (Saksamaal) oli sest juba kolmveerand kütuse nahka läinud. Edasi elasime kontsertide eest (keskmiselt ca 40 eurot) ja plaadi- ning särgimüügist saadud rahadega. Ei pea sadu tuhandeid kokku ajama, saab hakkama mõnekümne tuhandega. Kindlasti saab veelgi odavamalt.
Kas usud, et kunagi võiks teil tuuri tulud ja kulud hakata tasakaalustuma?
Kui endal isu otsa ei lõppe, siis võib jõuda kaugele. Kuid mõned aastad tuleb veel kõvasti tööd teha.
Välismaal tundmatuid bände heidutab pea tühjadele saalidele esinemine. Kõige väikseim publik oli teil 10 inimest. Aga kõige suurem?
Umbes 90-100 inimest, Helsinkis. Keskmine oli umbes 40-50. Samas, isegi kümnele inimesele mängides sinu bänd juba vähemalt 10 inimese võrra enam nii tundmatu ei ole. Ja word-of-mouth on siiski kõige parem reklaam endiselt. Kui sa end kuskil ei näita, siis on üsna keeruline tundmatust tuntuseks muuta.
Keda olete seni soojendanud tuuril? Keda neist pead oma lemmikuteks?
Tuntumatest nimedest näiteks Sabot ja Truckfighters. Enda isiklikeks lemmikuteks olid aga Viscera (Itaalia) ja Five Seconds To Leave (Tšehhi). Viimastega muide mängime pea ka Eestis tuuri hakul.
Millistes teie jaoks uutes maades tänavu tuuritate?
Tänavu on meie jaoks uuteks kohtadeks Holland, Inglismaa, Sloveenia, Rumeenia, Venemaa, Poola, Austria. Kuid nimekiri pole veel lõplik, loodame paar kohta veel ikka juurde saada.
No comments:
Post a Comment