Irja Tähismaa kirjutab sellest, kuidas emade toitumine rasedusajal mõjutab lapse tervist. See pole tõsi, et ema võib süüa mida tahes ja et laps võtab "perfektse parasiidina" emaorganismist vaid seda, mis vaja. Tõtt-öelda tundubki siuke arusaam veidi ebaloogilisena ja mul on hea meel, et teaduslikud uuringud on selle ümber lükanud.
Kindlasti mõjutab ema toitumine ka lapse vaimset tervist. Nii, et tervete ja heade laste saamiseks oleks vaja kõigepealt luua sobiv suhe ja siis toituda võimalikult tervislikult. Iseasi, kas see peab olema peaaegu paleoliitiline dieet, koosnedes vaid kalast, puu- ja juurviljadest. Natuke laiemaid arusaamu tervislikust toitumisest on Ran Prieur kajastanud essees "Kuidas paremini süüa".
Dirk Campbelliga intervjuuklipp YouTube'is. Teemal muusika ja loomingulisus. Päris alguses toob Campbell välja olulise tõiga: see, mis defineerib sind, on pahatihti ka sinu suurim hirm. Campbelli on vaevanud kartus, et kui ta muusikuna läbi kukub või ta ei täida oma potentsiaali, siis kes ta on, ta võib olla ruumi raiskamine. Umbes sel põhjusel loobus Campbell ka proge-roki tegemisest. Ühes teises intervjuus on ta välja toonud, et need proge-bändid, kus ta mängis, ei suutnud teisi kõnetada. Siit võib väga kärmelt tekkida tunne, justkui oleks muusik vaid ruumiraisk. Ei teagi, kuidas sest tundest üle olla.
Muusika tegemisest loobumine tundub olevat lihtsamaid lahendusi. Suurem väljakutse on aga selles, kuidas leida muusikaliselt oma nišš, mis endale rahuldust pakub ja ka kellelegi enamale korda läheb. Kuid seda ei saavuta kindlasti teadlike ponnistustega. Nagu ka Campbell videos ütleb, loominguline protsess on kollaboratsioon alateadliku loomingulise meele ning teadliku meele vahel. Ja alateadliku meele roll on kindlasti defineerivam.
No comments:
Post a Comment