Eile sattusin Barcelonas sadama ääres jalutades nägema ühte tänavamuusikute punti. Kolmik sisaldas vokalisti, tšellisti ja ühte multi-instrumentalisti, kes puhus didgeridood, mängis mingit huvitavat kandletüüpi pilli ja isegi steel-pan trummi (see terasest trumm, millega saab meloodiaid mängida, eestikeelne vaste ei tule meelde). Muusika oli umbes nagu Asian Dub Foundation, arvutist tulid põhjad, millele eksootilised pillid ja vokaal peale musitseerisid. Neil olid kohal ka jalgrattad, ühel millest oli külgkorv, kuhu mahtus tehnika ja ka üks elektriturbiin, kust saadi võimendamiseks voolu. Kuigi tavaliselt ma ise sellist muusikat väga ei kuula, oli elusas ettekandes väga lahe vaadata, eriti otse tänaval ja ma isegi mõtlesin, et kahju et ma oma klarnetit kaasa ei võtnud reisile, võibolla oleks ühinenud ja kaasa impronud natuke.
Tegin pilti ja filmisin. Praegu aga viskan mõned üksikud pisikaadrid ülesse. Siin on muusikute maispeiss.
No comments:
Post a Comment