Saturday, February 20, 2010

Usu proovilepanekust

Mõned kristlased usuvad oma usu proovilepaneku tähtsusesse. Mis siis peaks tähendama seda, et neile meeldib, kui keegi ateist seab kahtluse alla nende religiooni, et siis seeläbi testida nende omaenda usu sügavust. Ja eks mõned ateistid esitavad ka pahatihti usklike vaadetele väljakutseid ja hakkavad vaidlema.

Mina arvan, et see on mõttetu. Esiteks, kui religioon oleks lihtsalt see teema, et armasta oma ligimest nagu iseennast ja tee teistele, mis sa tahad, et sulle tehtakse, ehk siis hoolivus ja armastus oma kaasinimeste suhtes, siis mina seda ei vaidlustaks. Enamasti paneb inimesi ikka mässama kogu muu ballast, seksuaalsest puritanismist ja repressiivsetest moraalinormidest kuni usuni imedesse ja sellesse, et patuseid ootab igavene karistus. Ent isegi neid, kes mõistavad hukka homoseksualismi ja kes usuvad, et ainult t6eline kristlane saab taevasse ja kõik teised lähvad põrgu, ei hakkaks ma proovile panema nende veendumuste osas. Täpselt nagu ei paneks ma proovile skisofreeniku kalduvust kuulda hääli v6i suurushullustunu uskumust, et ta on Napoleon. Sest padukonservatiivsed usklikud tahavad tihti veenduda, et kogu muu maailm on nende vastu ja iga kriitiline seisukoht nende ideoloogia suhtes on usu test. Nii nagu mõni ihkab iga hinna eest tähelepanu, ihkab ka keegi teine usku, et just tema on kõrgemalt poolt väljavalitu ja määratud kannatama teiste põlgust. Ent kas seda peaks usklikega vaidlemise näol rahuldama?

Muidugi needsamad kristlased võivad proovida ühiskonnas võimu haarata ja keelata ära kõik alates homoabieludest kuni evolutsiooniteooria õpetamisest. Ent see tähendab, et sekularistid peavad kaitsema oma õigusi. Samas ma ei usu, et eneses kindlat ateisti või agnostikut peaks ähvardama see, kui keegi usub mingi jumala olemasolu. Inimesed on ju nii erinevad, osad tunnevad, et jumal on raudselt olemas, teised mõtlevad, et ehk on keegi jumal olemas, ent kahtlevad selle veendumuse mõistuspärasuses (need on siis agnostikud, pean iseendki selliseks) ja teised ei tunneta üldse kellegi jumala olemasolu ja sugugi mitte sellepärast, nagu nad poleks kunagi püüdnud uskuda. Mina ikka väärtustan usulist sallivust.

1 comment:

Vali Dool said...

Ja tuleb tõdeda, et kuigi Eestis on usklikke ~10% ligi (ma täpset arvu ei tea), siis kui hakata rääkima samasooliste abieludest, omab järsku igaüks arvamust. Ehk täna on enamus oma usust just ainult su mainitud ballasti osa alles jätnud :)