Kl 11.14 astusin välja Barcelona Dream hostelist...tagasi vaatamata. Istusin rongi peale ja sõitsin kuni Poblenou peatuseni. Hakkasin otsima aadressi, kus elab mees, kellelt sain Couchsurfing.com saidi kaudu loa tema pool oma reisi viimased kaks ööd peatuda. Alguses muidugi panin Bilbao tänaval kõndides võssa vastupidises suunas kõndimisega, aga lõpuks jõudsin pärast ümber pööramist selle õige tänavani välja. Mind võttis vastu üks naisterahvas, kes ütles end olevat mehe, keda ennast kodus ei olnud, toanaaber. Seadsin end sisse, sain korteri tagavaravõtmed, tegin väikse jalutuskäigu rannas ja siis korterisse naastes ühe pärastlõunase uinaku.
Barcelona kortermajades on korterite numbristamise süsteem hoopis selline, et kõigepealt on korrus tähistatud numbri ja kraadimärgiga ja seejärel korrusel asuv korteri number. Nt. korter, kus ma peatun, kannab numbrit 3º-1ª. Hoopis teistmoodi, kui kõiki kortereid nummerdada nt. 1-50. Vähemasti on see nii seal linnaosas, kus ma hetkel olen.
Lõpuks tuli koju ka Andre (sedasi on hosti nimi). Ta on 34, sündinud Portugalis, aga elab juba viiendat aastat Hispaanias, Barcas, kus ta on üsna õnnelik. Elukutselt arhitekt, aga hetkel töötu. Mnjah, masu aeg, mis seal ikka. Tema tuba on kolmetoaline, ühes magab tema, teises tema toanaaber ja kolmas on siis nagu elutuba, kus siis peatuvad külalised. Ja nii ka mina.
Pean tunnistama, et mind saatis Barcelonas CS hoste otsides ikka totaalne ebaedu. Kirjutasin vist mingi 100 kirja v. isegi rohkem ja sain vaid eitavaid vastuseid. Kas juba oli kellelgi couchsurfer külas v. oldi üldse Barcast ära, igal juhul läks asi sedasi, et ma juba arvestasin hosteli võtmisega. Siiski, lõpuks sain ühe vastuse, et "I can host you for the last two days". See oli Andre. Otsustasin, et mis seal ikka, seegi vedamine.
Ja tõepoolest, mul on ikka isegi hästi läinud! Sest palju viibis Dream hostelis neid, kes ei olnud üldse leidnud hosti ja pidid terve oma reisi hosteliga läbi ajama. Ma mõtlesin, et miks kurat küll nii raske on leida hoste. Vastus, nagu mulle selgitas ka Ellen, üks sakslannast tüdruk, peitub ilmselt selles, et Barcelonasse ongi raskem leida hoste, sest see olla ilmselt väga populaarne reisisihtpaik. Ellen on CS'inud üsna edukalt nii USAs kui ka Kanadas. Aga Barcas pidi ikka hostelisse tulema. Ilmselt oleksin pidanud juba kõvasti varem alustama oma hostide otsingutega, ma hakkasin privama alles siis, kui olin juba Poolas. Big mistake? Või oleks ma isegi juba jaanuari alul (mil ma lennupileti bukkisin) samamoodi hätta jäänud? Tont seda teab.
Igatahes võib julgelt öelda, et Barcelona on üks nendest turistisihtpaikadest, kuhu couchsurfima on ikka kuradi raske saada. Soojematel aegadel tahaks kindlasti teha uhke hääletustripi mõõda mitmeid Euroopa maid ja vaadata, kuidas seal on lood CS hostide leidmisega. Või ongi ainus viis tasuta majutust saada WWOOFida? Mis pole ka sugugi mitte paha. Kõigest sellest igatahes luban edaspidi kirjutada küll.
P.S. Olgugi, et kasutan kohaliku klaviatuuriga arvuteid, proovin siiski täpitähti kasutada. Lihtsalt kopipeistin olemasolevatest eestikeelsetest tekstidest need tähed enda juttu. Suht ebamugav jah, aga keelelist puhtust proovin ikka au sees hoida. Muidugi Rada7s postitades ja meile saates teen ikka neid koledaid numbrikompromisse, aga blogis proovin ajada ikka autentset liini.
No comments:
Post a Comment