...on üleval siin. Puhta Kulla laiv oli muide päris lahe. Rahvast oli parasjagu, heli tundus ka üldiselt suht normull olevat ja mõnele inimesele isegi väga meeldis. Mängisin materjali uue EP pealt, siis veel mõned teised lood ja lõpetuseks tegin ka päris metsiku impro-kütte (alates oktoobrist olen igal kontserdil midagi täiesti nullist improviseerinud ja jätkan seda liini ka edaspidi). Publikuks olid enamasti noored rokihuvilised, kes olid tulnud Puhtasse Kulda aftekale pärast Tehaserocki festarit. Enda jaoks oli põnev teada saada, et kuidas siis sedasorti publik minu muusikasse suhtub. Sellised kogemused on harivad, sest nii saab selgemaks, mis inimestele meeldib ja mis nende meeli erutab ja niimoodi laiv-artist kindlasti areneb ja suudab ajapikku leida omale suurema publiku. Mul igatahes on, mille kallal töötada. Siiski, ma jään põhiolemuselt ikkagi iseendaks, sest nagu ma ka viimases improloos laulsin, selline ma olen, armastage mind või vihake! Aitäh noorpaarile Alo+Merilin, kes mind esinema kutsusid ja mulle öömaja Viljandis pakkusid.
Täna aga lähen kuulama Rock Cafe'see AIR'i ja We Fell to Earth'i. Seekord mitte küll kriitikuna, sest kontserdist kirjutamise ülesanne anti hoopis ühele toimetuse liikmele, aga oma muljetest katsun siin kirjutada ikkagi.
No comments:
Post a Comment