Ostsin täna elektrioreli!

Minu uusim leid instrumentidest: Kawai elektriorel

Täna jõudsin üle jupi aja taas Tartu. Käisin vahepeal Viljandimaal ühes ökotalus WWOOFimas, ent täna pidin Opium Flirdi prooviks siiski Tartu tulema. Keskpäeva paiku otsustasin ma linnas esimese asjana käia läbi Annelinnas asuvast Muusa poest, kus müüakse kasutatud instrumente, nägemaks, kas sealt ka midagi põnevat leiab.

Kohe, kui ma uksest sisse astusin, ma armusin! Ei, paraku seekord ma sobivat elukaaslast ei leidnud, küll aga vahtis mulle ukse juures otse näkku üks isevärki elektriorel. Mis kangesti meenutas Lowrey Holiday koduorelit, seda, mida ka Soft Machine'i klahvpildur Mike Ratledge kasutas väga hästi. Küsisin müüjalt natuke selle oreli kohta. Väga rariteetne leid igatahes küll. Vot mis haruldusi ilmub poodi, siis kui mina linnast ära olen! Proovisin pilli nats ja mulle meeldis saund, just selline mõnus 60ndate orelisaund, mida ka mina väga armastan. Pill muide on Kawai, vist E-60A, Jaapani toodang igatahes. Müüja käest küsisin, et palju pill ka maksab, ma võtaks kohe ära. Ta küsis kaht tuhandet. Olin selle diiliga kohe müüdud! Tõsi küll, võttis natuke aega, enne kui pill mu koju jõudis. Ma pidin helistama isale ja paluda tal võtta pill oma furgooni peale, sest minu luukpäraga VW Golfi ei mahtunud see raske kobakas kuidagi ära. Kui me pidime pilli isaga mu korterisse üles tassima, siis see oli neljandale korrusele trepist ülesse vedada ikka tohutu vaev!

Käisin täna Ervini pool proovi tegema. Paraku siiski kahekesi. Andres Lõo ei jõudnudki Tartu. Loodetavasti homme ikka. Andres, me igatahes jääme su peale lootma. Pärast proovi andsin Ervinile miksida uut materjali, mis ma olin Viljandimaa talus (kus oli klaver) salvestanud töötegemisest vabal ajal siis, kui pererahvast kodus ei olnud. Sellest materjalist aga kuuleb õige pea! Suundusin koju.

Hakkasin kohe oma uue lemmikuga tutvust tegema. Pill on kaheklaviatuuriline, ülemine ja alumine manuaal, mõlemad 37-klahvilised. Lisaks on veel bassipedaalid. Nii et täna oli mu esimene kord elus sõtkuda pedaalklaviatuuri! Moog Tauruse jaoks ei olegi vist vaja raha kõrvale panna, teine ikka maru kallis. Lisaks on orelil veel trummimasinapresetid ja volüümipedaal. Nii et igati kihvt pill. Ainus miinus muidugi see, et pilli klahvid on millegipärast häälestunud natuke kõrgemale (vist umbes veerandtooni võrra või nii). Kuid loodetavasti annab häälestada normaalkõrgusele kuidagimoodi. Helistasin Vaiko Eplikule ja te oleksite pidanud kuulma, kuidas tüüp toru otsas üllatusest kiljus, kui ta kuulis kui hea diili ma olin täna saanud! Ilmselt tema naine Kristel küll kuulis. :) Igatahes Vaiko lubas uurida orelite häälestuse kohta, ta vist tunneb isegi üht tüüpi.

Kodulindistajana olen igatahes õnnelik, et mu pillipark on ühe laheda ja omapärase retrooreli võrra täiustunud. Kui pill ühendada veel mu loopstationi ja Kaoss Pad 2 efektiprotsessori võimalustega, siis saab tõenäoliselt maru kihvti koduse elektroonilise ühemehebändi variandi. Lähiajal kindlasti plaanis proovida ka, kuidas pill kõlab, kui sellele kitarri distortion taha panna. Arvatavasti annab ikka korraliku Ratledge-tüüpi tooni välja. Minu jaoks selgelt aasta ost. Ja järgmine aasta loodan sellega salvestada nii mõndagi head.


Mina oma pilli taga.


Parameetrite lähivõte